Pikk ootus on jälle läbi. Eelmise hooaja kahe parema meeskonna - sest liigatabel ei valeta kunagi - ehk FCI Levadia ja Nõmme Kalju vahel välja jagatav Superkarikas leiab omaniku ja uue jalgpallihooaja võib sellega avatuks kuulutada.

Jah, ametlikult antakse Premium liigale avapauk küll samal õhtul Tallinnas toimuva üritusega ja avavoor läheb käima alles uuel nädalal, aga kui pall laupäeval Viljandi Männimäe hallis kell 12.30 veerema lüüakse, on sisuline start ikkagi tehtud. Kuna Levadia võitis mullu nii meistritiitli kui ka karika - ühe täiesti draamavabalt, teise seevastu veel emotsionaalsemalt kui oleks võib-olla tahtnudki - ja iseenda vastu mängimine oleks teadagi narr, sobib nende tantsupartneriks hästi kõiki ootusi ületanud ja hõbemedalil lõpetanud Nõmme Kalju.

Kuid misasi see Superkarikas ikkagi on? Pealtpoolt natuke ilusamaks värvitud viimane kontrollmäng enne "päris" hooaja algust, ütleb üks. Pole nagu "päris" karikas, arvab teine. Tõetera sees? Eks proovige esitada selliseid hüpoteese Levadia kaptenile Rasmus Peetsonile ja vaadake, mis neist (või teist) alles jääb.

"Minu jaoks on see tiitel. Tiitleid tuleb võita, iga tiitel on oluline. Nii ka see mäng. Tahan väga võita ja selliste mõtetega ma sinna ka lähen." Aitäh, kõik öeldud.

Peetson on Levadiaga varemgi Eesti meistriks tulnud ja teab, et seda tehes maalitakse automaatselt enda turjale märklaud - kuninga trooni tahab igaüks kõigutada. Samas selle nimel ju mängitaksegi, et tippu mitte ainult jõuda, vaid sinna ka võimalikult kauaks jääda: "Peame oma tööd tegema selle sihiga, et meil on suured eesmärgid. Ja tegelikult on see Levadias igal aastal samamoodi."

• Premium liiga numbrinope | Kas superkarika needus on päriselt?

Hooajaks valmistus Levadia tänavugi Hispaania päikese all. Peetson nimetas laagrit, mille käigus peeti kuus kontrollkohtumist, veidi ettevaatlikult mullusest kogemusest erinevaks, kuid detailidesse ei läinud. "Tegime palju tööd mängumootori käimasaamisega ja sellega, et uued mehed sulanduksid. Nägime palju head, aga ka palju sellist, mida saab parandada," resümeeris Levadia kapten.

Torres: sisehall ja kunstmuru pole karika koht

Peatreener Curro Torrese sõnul jäävad laagrit meenutama tavapärased märksõnad. Keegi vajas puhkusest taastumiseks veidi kauem aega, kedagi segas väike vigastus, keegi tuli, keegi läks, keegi jäi haigeks, kellelgi oli mõni muu mure. Raskeim koorem langes tema sõnul mängijate vaimule, ent nüüd, kui kõik on koju naasmise järel saanud taas pere ja lähedastega koos olla, on paras keerata teravik nii peatreenerit ennast kui ka tema hoolealuseid kiusavale mängunäljale.

Torres pillas jutu käigus siiski ka ühe kriitilise märkuse - tema meelest pole õige, et karikavõitjat selgitatakse sisehallis ja kunstmurul. Samas rõhutas ta ka kohe, et see pole mõeldud vabanduse otsimisena. Teistsugusest jalgpallikultuurist pärinevat hispaanlast võib mõista, seda enam, et äsja viitas Superkarika küsitavale ajastusele ka kolleegi Nikita Andrejev, märkides, et suvel ilusa ilmaga peetavale mängule saaks meelitada palju rohkem rahvast. Männimäe halli 300 istekohta müüdi välja juba mitu päeva enne mängu, seisupileteid võiks siiski jaguda veel ka hilistele saabujatele.

Kuid karikafinaali tähtsuse osas on Andrejev Levadia leeriga mõistagi sama meelt, eriti selles mõttes, et treenitud on juba piisavalt. "Juba mängijana ei meeldinud mulle see ootamine, tahtsin järgmise mängu juurde pääseda. Nüüd on kaks ja pool kuud raskeid trenne selja taga. See on piisav aeg, et saaksid teha ära kõik, mida tahad. Füüsiliselt oleme valmis, taktikaliselt oleme valmis. Plaanid said täidetud."

Sel nädalal Haapsalusse põikamine oli Andrejevi silmis Kalju "Hispaania-laager" ehk võimalus korraks teistsuguses keskkonnas akusid laadida. "Vaimses plaanis oli tähtis, et mängijad saaksid rutiinist välja. Õnnestus. Tean omast käest, kui väga mängijad alati hooaja algust ootavad," sõnas Andrejev ning Kalju väravavaht Henri Perk nõustus.

"Veetsime enamiku oma kahest kuust Sõle hallis. Muidugi on raske – päikest pole, oled külma ja hämara kupli all. Aga siis polegi teha muud kui rasket tööd, sest just see teebki tugevaks," tutvustas Perk mõtteviisi. Tema sõnul on nii võimalik saada palju teada mitte ainult enda, vaid ka kaaslaste pingetaluvuse kohta.

Edu annab kindlust

Pingetega peaks Kaljul olema seejuures paremini kui varasemalt, sest ühelt poolt vajab küll kaitsmist hõbemedal, aga enne seda elati päris pikalt teadmises, et eelmine hooaeg tõi selge pettumuse. "Meil oli pikalt raske aeg, aga mullu olime lõpuks edukad ja see andis meie noorele meeskonnale kindlasti enesekindlust juurde. Selle peale on hea ehitada," märkis oma 25 eluaasta jooksul vaieldamatult Kalju raudvaraks liigituv Perk.

Kumb on soosik? Eks ikka Levadia, sest nende mullune ülekaal kõigist teistest oli niivõrd suur ja kahe hooaja vahel pole meeskonnad ülemäära muutunud. Aga ajalugu on korduvalt näidanud, et Superkarikas kui ühest mängust koosnev finaal võib olla meeldivalt etteaimamatu. Levadia on 30. korda välja jagatava tiitli võitnud kaheksal korral, viimati 2022. aastal, kui finaalis alistati penaltiseerias Flora. Kaotajana on platsilt lahkutud samuti kaheksal puhul, viimati 2019. aastal. Superkarika tõstis toona pea kohale Kalju, kellele see ongi kolmest katsest seni ainus võit.

***

22. veebruaril kell 12.30 Viljandis Männimäe jalgpallihallis

Tallinna FCI Levadia - Nõmme Kalju FC

Peakohtunik: Juri Frischer
Abikohtunikud: Dmitri Vinogradov, Jaan Roos
Neljas kohtunik: Martti Pukk
VAR: Kevin Kaivoja
AVAR: Sander Saga

Superkarikafinaalist teeb otseülekande Soccernet TV. Mängu kommenteerivad Raul Ojassaar ja Markus Jürgenson.

View this post on Instagram

A post shared by Eesti jalgpall (@eestijalgpall)