Eesti jalgpalli elav legend Ragnar Klavan (38) on JK Tallinna Kalevi presidendiameti kõrvalt valmis ka järjekordseks mängija-aastaks. Kuigi kogenud kaitsja loodab, et noored ta juba ammu kõrvale tõukaksid, mõistab ta, et kuniks suudab tempos püsida, on võimalik uuele generatsioonile väärt nõu anda.
Kui mullu tegi Kalev oma klubi ajalugu Premium liigas, võites esmakordselt pronksmedalid, siis tänavune aasta on uue verstapostiga käima lükatud. Teisipäeval avati Tallinnas TalTechi kõrval Kalevi eesvedamisel ehitatud Raja jalgpallihall nüüd ka ametlikult.
Aastaid Kalevi presidendi rolli kandnud Klavan tõdes Soccernet.ee-le antud intervjuus, et see hetk on väga eriline. "Esimesel päeval, kui lapsed tulid siia ... Hommikul oli akadeemia, siis esinduse trenn ning kella neljast tulid lapsed, duublid ja kõik ülejäänud siia sisse. Ütlen ausalt: kerge pisar tuli sel hetkel silma," meenutas Klavan.
"Vaatad, kuidas lastel on naeratused näol ja saavad paremates tingimustes trenni teha. Me kuidagi oleme veel omakorda saanud kaasa aidata ja panustada nende laste unistuste täitumise tõenäosusesse.
Kui neid võimalusi ei ole, siis kaotame Eestis suurusjärgus neli kuud treenimise aega. Nüüd suudame ühe halli võrra rohkem neid tippmängijaid toota. Lõpptulemus pole jällegi ainult tippmängijad, aga see võimalus soodustab seda tõenäosust," rääkis klubijuht.
Klavan on 129-kordne internatsionaal, kes on tippjalgpalli mänginud nii Hollandis, Saksamaal, Inglismaal kui ka Itaalias. Kõige selleni jõudis ta Viljandi tollastest askeetlikest tingimustest. Kaitsja sõnul on võimalik ka nii edu saavutada, ent mitte kuigi loogiliselt.
"Oma nooruses ma ei olnud isegi teadlik, et kunstmuru on olemas. Need kontrastid on tänasega kindlasti suured. Minu kogemus on, et jah, osa saavad ka ilma nende tingimusteta hakkama. Kui vaadata Eesti sporti, siis on meil ülesehitus selline, et maailma tippu jõudvad sportlased tulevad sageli süsteemiväliselt ja hästi pika ajavahemiku tagant. See on rohkem persoonide eripära, mistõttu nad sinna jõuavad.
Nüüd kui suudame ka infraga pakkuda rohkem süstemaatilisust, kus tuleb teatud aja tagant teatud hulk mängijaid, siis selle jaoks on kindlasti kunstmurud, hallid ja muud tingimused väga vajalikud," sõnas Klavan.
Väljakul viibiv mentor
Lisaks noorte treeningtingimustele on Raja jalgpallihall parandanud ka kogenud meeste omi: Klavanil endal on hinge all oluliselt rohkem treeninguid kui mullu samal ajal. Eelmise hooaja esimese poole jättis ta Paide Linnameeskonnast lahkununa mängijana vahele. Suvel registreeriti ta Kalevi esindusmeeskonda, mille järel panustas Premium liigas saavutatud edusse väljakul üheksa kohtumisega.
Tänavu on ta võistkonna juures veelgi enam, olles kaasa teinud kogu senise hooaja ettevalmistuse, osaledes ka mitmetes kontrollmatšides. Klavan selgitas, et selle taga on soov aidata esinduse noormängijaid.
"Eks mul ole selline teistsugune missioon ka, kuna olen [peatreener] Daniel Meijeli ja Kalevi treeneritiimi jaoks selline vahepealne lüli, kes on väljakul ja samas treeneritega ka. Ma ei pea ennast treeneriks. Ei teagi, kuidas seda nimetada. Kaitsjate juhendajaks? Et treeneriks saada, on vaja kõvasti veel ennast koolitada ja harida, see on hoopis teistsugune maailm, et seal seda õiget nimetust taha saada.
Kas juhendajaks tohin ennast praegu nimetada? Olen äkki konsultant? Kaitsekonsultant. Kaitsjate mentor? Ma ei teagi, kuidas seda nimetada. Treeneriks ma kohe kindlasti ennast ei pea," ütles karjääri jooksul nii Hollandi meistritiitli kui Meistrite liiga hõbemedali võitnud kaitsja.
Ta tõdes, et täiskasvanute võistkondade treenimise ambitsiooni tal täna ei ole: "Arvan, et mu mõttemaailm ei ole selles valdkonnas suures plaanis muutunud. Sooviksin oma ressurssi rohkem noortesse suunata. Kindlasti kuna Kalevi esindus on nii noor, siis ma hea meelega suunan sinna seda enda võimekust. Arvan, et tulevikus, kui organisatsioonina ka areneme ja teeme järgmised sammud, siis ise näeksin ennast pigem noortesüsteemis. See paelub mind praegusel hetkel rohkem."
Klavan tunnistas, et tulenevalt ta senitehtust noored kuulavad, kui mees riietusruumi või väljakule astub. Mängivaks mentoriks olemisel on üks väga positiivne lisaväärtus. "Kui ma ise asjad kaasa teen, siis seal on ka see moment, kus noormängijad õpivad läbi visuaali. Kui olen neil silme ees, saan hakkama selle tempo ja nende asjadega, mida teen, siis nende jaoks on see ka õppimise moment," selgitas keskkaitsja.
Ta jätkas: "Muidu on treenerid väljaku kõrval, nad räägivad – see on samamoodi üks õppimise viis, aga visuaalselt õppimine on veel teine. Eks see ole ka põhjus, miks ma siin punnitan veel.
Kuidagi ise tunnen, et mul on hea meel ja olen õnnelik selles rollis, kus praegu olen. Saan olla kasulik niimoodi nende noorte jaoks.
Ma ise loodaks, et mind on juba ammu kuhugile pingi peale ja nurka ära surutud, aga … Loodan ja arvan, et see moment tuleb! Eks noorte sportlaste sellised õppimismomendid on ka üles ja alla. Sellega oleme arvestanud. Olen ka mina arvestanud. Tuleb lihtsalt olla toetajaks, kui on need rasked hetked. Ega minu enda karjääri jooksul on ka väga palju raskeid hetki olnud ja eriti noorena, kus see kooliraha tuleb ära maksta."
Kogu Klavani eelnev jutt viitab, et ta on valmis järjekordseks mängija-aastaks. Küsime otse: kui Daniel Meijel ütleb, et on vaja mängida, siis kas Klavan mängib? "Kui Daniel arvab, et see vajadus on, siis vorm on mul olemas, jah," vastas vutimees.
Kas jalgpallisõber võib seega oodata, et vähemalt sügiseni (suvel on Kalevi ajaloo esimesed euromängud) näeb Klavanit veel mängijana jalgpalliväljakutel? "Ma ei teagi. Raske on seda hinnata. Me kogu Kalevi esindusega panustame kõvasti, sest teame, et meil tuleb raske aasta. See on ikkagi kollektiivne töö lõpuks. Kui sul on üks mingisugune vandersell, kes tuleb ja läheb ja ei ole ja on, siis see ka meeskonna jaoks kõige parem ei ole. Ma ikkagi üritan täiskoormusega need asjad kaasa teha," kinnitas Klavan, et on pühendunud oma mängiva mentori rolli.
Tõsi, mees nõustus ajakirjaniku väitega, et oma staatusega on talle siiski aeg-ajalt rohkem lubatud kui mõnele teisele. "Jah, seda olen ma paar korda ära kasutanud. Kui olen kogunemisele, pool tundi enne trenni, paar minutit hiljaks jäänud, siis ma olen öelnud, et presidendiamet. Olen selle taha pugenud," naeris Kalevi mängiv president.
Medalite asemel sihitakse arengut
Kaitsekonsultandi ja palluritöö kõrvalt on Klavan aga siiski ka jätkuvalt klubi president. Kuivõrd mullu saavutati erakordne Premium liiga kolmas koht, siis millised on sihid tänavuseks aastaks? "Väga-väga raske on mingeid sihte seada! Eelmine aasta oli selline eriline, kui vaadata neid, kes selle kulla ja karra peale võitlesid ja et lõpuks meie tõmbasime sealt pikema õlekõrre välja," ütles ta.
Klavan jätkas: "Arvan, et oleme klubina üldse kahe jalaga maapeal ja saame aru, kus me oleme. See ei tähenda seda, et me ei suudaks üllatada. Noormängijatega tihti ei tea, kunas nad avanevad või millal see klikk käib. Selles suhtes ongi huvitav ja selle arvelt on raskem mingeid prognoose sinna taha panna.
Meie praegune mudel jääb kindlasti selliseks, nagu see on. Nüüd kindlalt väita, et mängime medalile või eesmärk on neljas kuni kuues koht – ülikeeruline. Meie klubisisene hinnanguskaala on see, kuidas noored arenevad. Ma ei tahaks mingeid kohtasid sinna taha panna.
Meile on okei, kui sellest aastast saabki raske aasta ja võib-olla kõik asjad ei õnnestu nii hästi kui eelmisel hooajal. Aga kui noortel on mingi areng toimunud, siis see on meie jaoks juba edukas hooaeg olnud."
Tallinna Kalev alustab uut Premium liiga hooaega 3. märtsil, kui Sportland Arenal võõrustatakse Tartu Tammekat. Enne seda peetakse veel kaks kontrollmängu vastavalt esiliigaklubi Tartu Welco ja mullu kõrgliigas neljandaks jäänud Paide Linnameeskonnaga. Suvel ootab Kalevit ees Euroopa Konverentsiliiga esimene eelring.
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Katariina Peetson
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta