"Me tulime Riiga kausi järele, kausi järele, kausi järele!" laulis Eesti koondise fännisektor 2018. aasta 2. juunil Daugava staadionil The Beatlesi "Yellow Submarine'i" viisil. Ihalus Balti karika, mille lätikeelne nimetus on Baltijas kauss, järele on Eesti koondise toetajaid sidunud praeguseks juba aastakümneid.
Toona oli kõik alanud väga hästi, sest turniiri esimeses mängus oli Rakveres alistatud Leedu 2:0. Riias peetud matši eel oli seis lihtne – võta võit ära ja karikas ongi kindlustatud. Eesti toonane peatreener Martin Reim valis kohtumiseks taktikalise plaani, kus Konstantin Vassiljev mängis valeründajat. Plaan ei õnnestunud ja Eesti kaotas Janis Ikaunieksi 70. minuti väravast 0:1
"Kui treenerid arvavad, et see võib aidata, siis võin koondise eest ka väravas seista! Arvan, et ka treenerid saavad aru, et tipuründaja pole minu jaoks kõige parem koht. Üks optsioon võib minu selline roll olla, aga tipuründaja positsioonil on meil tavaliselt ka teised valikud. Paremad valikud, arvan ma," kostis Vassiljev kolm aastat tagasi pärast kaotust.
Suurte kausi-ootustega Riiga sõitnud Eesti koondise toetajad sülgasid tuld ja tõrva. Neid ei huvitanud põhjendused või vabandused või selgitused. Hing oli ühtpidi täis ja teistpidi jällegi tühi. Kaotus võitluslikus mängus oleks veel kuidagi suudetud alla neelata, sest spordis ikka juhtub, aga mitte seda, et Eesti läks kohtumist lihtsalt mängima (muuhulgas näitas seda Vassiljevi-eksperiment), mitte iga hinna eest võitma.
Daugava staadioni koridorides andsid Eesti mängijad kohtumise järel mõtlikke intervjuusid. Valitsenud meeleolu võttis kokku suure pallikoti õlale haaranud ja selle meeskonna bussi tassinud alaliidu president Aivar Pohlak, kes poetas oma tegevuse kommentaariks mõtte, mis kõlas umbes nii: keegi peab ju seda ka tegema.
Eks pallikoti jaoks leidnuks ka kellegi teise. Ning alaliidu presidendi jaoks, kes on koondisemängu vaheajal juhtinud platsil lumekoristusbrigaadi, pole pallikoti tassimine ebaloogiline tegevus. Aga sümboolne oli see ikkagi, sest tegu oli ju asendustegevusega, mida inimesed hakkavad ikka endale otsima, kui asjad lähevad planeeritust või soovitust teisiti.
Polnud ju midagi arutada või selgitada, sest kõik oli niigi selge – hea šanss käkiti jälle ära. Jäigi üle ainult pallikotti tassida.
Paistab, et Pohlakul sai sellest ülesandest isu täis, sest nii 2019. aastal Karel Voolaidi kui ka tänavu Thomas Häberlit ametisse nimetades on ta Balti turniiri võidu kui A-koondise jaoks tähtsa eesmärgi sõnastamisel olnud väga otsekohene. Sõnum on kohale jõudnud, sest Häberli on alates jaanuarist saadik korduvalt Balti turniiri ise esile tõstnud.
"Üks eesmärk on kindlasti Balti turniir juunis, tahame midagi võita. See on selge eesmärk," sõnas Häberli jaanuaris ametisse astudes. Enne märtsikuu koondiseakent Soccernet.ee-le antud intervjuus kordas šveitslane sama sõnumit ja selgitas, miks ta Balti turniiri väärtustab.
"Kui suudame seal edukad olla, siis see võib anda meile ka sügisesteks MM-valikmängudeks parema lähtepunkti. Sest head esitused ja tulemused kasvatavad enesekindlust ja usaldust oma tegemiste vastu. Kindlasti tuleks Balti turniiri võit meile edasist silmas pidades kasuks. Professionaalses jalgpallis minu silmis sõprusmänge ei ole," sõnas Häberli.
Viimasest lausest on Häberli oma valikutes lähtunud. Mitte üheski kohtumises pole ta kellelegi andnud mänguminuteid tänutäheks koondisesse tuleku eest. Igal vahetusel ja otsusel on eesmärk kas pikas plaanis või konkreetse kohtumise raames. Koosseisu roteerib Häberli nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Läti vastu läheb Eesti täna nii tugeva rivistusega kui võimalik, ei mingit katsetamist. Ründepaariks on Rauno Sappinen – Henri Anier, keskväljal alustab taas end kahes eelmises mängus väga hästi toimivana näidanud kolmik Vladislav Kreida – Mattias Käit – Konstantin Vassiljev, keskkaitsekolmikuks on Eesti jalgpalli dendropark ehk Karol Mets, Märten Kuusk ja Joonas Tamm.
Väravas seisab Karl Jakob Hein ja vasakul äärel toimetab mängus Soomega penalti teeninud Artur Pikk. Need kümme meest kirjutasid end põhikoosseisulehele üpriski automaatselt. Oli selge, et kui tervis lubab, siis nad kõik kohtumist ka alustavad. Ainuke lahtine positsioon oli parem äär. Eileõhtuse treeningu põhjal eelistab Häberli seal Sander Puri pakutavat kogemust ja tarmukust, millega ta märtsis ootamatult tuttavaks sai ja mida koheselt kõrgelt hindama hakkas.
- Häberli enne Balti turniiri finaali: tunneme oma vastast, aga peame võitma
- Rauno Sappinen: väga hea ja kindel tunne on väljakul olla, kui kaitses on asjad korras
- Läti peatreener Kazakevics: võimalik, et meid Saksamaal tabanud koroonajuhtumi põhjustas ekslik testitulemus
Eesti koondise ettevalmistus on kulgenud parimal võimalikul moel. Balti turniiri avamängus alistati Vilniuses Leedu 1:0 ja siis saadi Helsingis jagu EM-finaalturniirile sõitvast Soomest. Enne otsustavat mängu Lätiga on meeskond saanud viis päeva järjest trenni teha, mis on koondisejalgpallis harukordne luksus.
Meeskonna tuju ja foon on viimaste aastate positiivseim, sest leitud on skeem, millesse mängijad usuvad ja mis toimib.
Õhtune eesmärk on selge – võita kohtumine ja see neetud Balti karikas, mida Eesti pole suutnud enda valdusse saada alates 1938. aastast. Viigist tolku pole, sest kui meie saime Leedust jagu 1:0, siis Läti 3:1 ehk väravate vahe soosiks võrdsete punktide puhul tiitlikaitsjatest lõunanaabreid.
Eesti peatreener Thomas Häberli: "Tunneme oma vastast, aga peame võitma. See on raske ülesanne. Eeskätt peame mõtlema mängule, mitte tulemusele. Mäng algab 0:0 seisust, nagu ikka. Peame olema valmis ja esinema oma tavalisel tasemel, isegi natuke paremini. Näen, et meeskond on keskendunud ja usaldan oma mängijaid täielikult. Vaatame, kuidas selle pingega hakkama saame."
Soome vastu võiduvärava löönud 2020. aasta Eesti parim jalgpallur Rauno Sappinen: "Kui meeskond võidab, on tuju kõigil parem. Loodan, et tervel Eestil on siis tuju parem. Meil on selja taga pikk laager ja emotsioonid on kogu selle vältel väga head olnud. Loodame kirsi tordile panna. Väga rõõmustav, et staadionil on ka publik. Võiks veel rohkem inimesi olla, aga mis teha – on nii nagu on. Ka see hulk publikut annab väga palju juurde.
Läti on väga hea meeskond standardolukordades ja kiiretes üleminekutes, aga meil on selle jaoks plaan tehtud. /.../ Väga hea ja kindel tunne on olnud väljakul olla. Kui vastane ründab, siis minul on sees tunne, et nad ei löö meile väravat. Meil on kaitses asjad korras ja selle pealt on hea ründetegevusele keskenduda."
Läti koondise peatreener Dainis Kazakevics: "Mäng Eestiga on meie jaoks tähtis ja eeldan, et tuleb pingeline matš. Igal Balti turniiril osaleval riigil on olemas tahe see võistlus ära võita. Ma usun, et enne algust sihtisid kõik kolm meeskonda üldvõitu. Kohtumine Eestiga on alati põhimõtteline ja homne matš pole erand. Tahame kaitsta 2018. aastal võidetud Balti karikat ja oleme väga motiveeritud."
* * *
Peakohtunik: Robertas Valikonis
Abikohtunikud: Edgaras Bucinskas, Gevork Arakelian (kõik Leedu)
Neljas kohtunik: Aron Härsing (Eesti)
Eesti eeldatav algkoosseis:
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 6/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 6/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 84/0
Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 81/4
Karol Mets (16.05.1993) – Al-Ettifaq (KSA) 65/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Diosgyöri VTK (HUN) 41/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – FC Desna (UKR) 38/3
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 10/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 8/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 6/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 3/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 128/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 87/13
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 68/16
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 44/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 35/7
Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 31/5
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 13/1
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Helsingborgs IF (SWE) 9/0
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – MFK Karvina (CZE) 7/0
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 5/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 4/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Marius Unt
Mänedžer: Miko Pupart
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta