Tuleb tunnistada, et suhtusin pealtvaatajateta jalgpallimängu teatava skepsisega. Kas see on ikka üks õige asi? Muidugi ei ole. Ent praegu pole alternatiivi. Nii tuleb leppida sellega, mis on. Olnud on päris tormiline.

Kolmapäeva õhtul Hiiu staadionil külalismeeskonna varupingil istudes – koroonaviiruse tõttu on meeskonnad ja ajakirjanikud kohad vahetanud ehk varumehed on tribüünil ja ajakirjanikud teisel pool väljakut pingil – tundsin enne avavilet seda veidrust, kus Premium liiga totaalne suurmäng Nõmme Kalju ja FCI Levadia vahel algab veidras vaikuses.

Eesti liiga või mitte, aga igal klubil on oma toetajad. Ning Hiiul kostub tavapäraselt fännide laul ühes trummimürtsumisega juba varakult. Õhus on elevus. Tribüünil kohtuvad tuttavad pilgud ja eri vanuses vutisõprade suust kostub tervitusi kõikvõimalikke erinevaid sõnu kasutades. "Tsau!", "Jou, mees!", "Tere õhtust!", "Oi, keda näha!", "Vahi, sina ka end kohale vedanud!" jne. Kolmapäeval kõike seda ei olnud. Nagu pole seda olnud ühelgi eriolukorrajärgsel matšil. Staadionid on täna steriilsed ja tasased.

Seda enam olen üllatunud selles, et kui too kolmapäevaõhtune hetk välja jätta, pole Premium liiga lubanud mul väga sellest kõigest mõelda. Inimese elu kirjeldab hulk erinevaid klišeesid, aga äkki tõesti siis loodus tühja kohta ei salli. Koroonaviirus on jalgpallimaailmalt võtnud ära väga suure tüki, ent ta pole olnud kitsi ja andnud tohutult palju ka vastu.

Kes oleks osanud uskuda, et avavoorus Paidelt 1:8 sahmaka saanud Tallinna Kalev on viie vooru järel liigatabelis neljandal kohal, edestades muuhulgas ka Paidet ennast? Et Trans pole tänaseks võitnud ühtegi matši? Et Floraga viigistav Tammeka saab kere peale Kalevilt ja Kuressaarelt? Et Legioni ainsad punktid pärinevad Nõmme Kalju alistamisest, kusjuures Kalju on meeskond, kes lõpetas hooaega nelja võiduga alustanud Levadia kauni seeria? Et hooaeg lõppeb liigatabeli poolitamisega?

Et koondise esiväravaht loobub päeva pealt tippjalgpallist? Et hooaega kõrgliigaklubi peatreenerina alustanud mehest saab teise klubi mängija? Et sünnib Järviste-Vassiljev skandaal? Et palliga näkku saamise eest võib saada kollase ja käega löögi blokeerimise eest ei saa midagi? Et Premium liigat näidatakse välismaa telekanalites?

Lisaks kõigele sellele oleme näinud palliplatsil mitmeid iluväravaid, totaalseid ämbreid, järeleandmatut võitlust ning teatud hetkel ka voolavat ja kõrgetempolist jalgpalli.

Uuele voorule läheme vastu olukorras, kus esikolmik mahub ühe punkti sisse, kus neljandat kohta hoidval Kalevil on seitse silma ning kaheksandal Kuressaarel kuus. Nädalavahetusel ootavad meid ees viis matši, milles tabeli esimene kohtub teisega, kolmas neljandaga, viies kuuendaga, seitsmes kaheksandaga ja üheksas kümnendaga.

Sellist Premium liigat ma tahan küll! Kui nüüd vaid kogu see põnevus ja intriig säiliks, siis võiks alates juulist kogu kompott koos publikuga olla juba nagu ... päris.