Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks kandideeriv Ragnar Klavan korraldas kogukonna mõtete kaardistamiseks jalgpallikärajad. Avalöök Tallinnas Erinevate Tubade Klubis ei püstitanud küll osalejate arvu poolest rekordeid, ent kompenseeris seda loodetavasti sisukusega.

Miks just selline lahendus ehk ajaloost üles otsitud kärajate formaat, mida Eesti jalgpallis pole varem proovitud? "Eesmärk on endiselt kaasata võimalikult palju inimesi jalgpalli juurde – et nende hääl ei jääks kõrbes kajavaks, vaid mõtted jõuaksid ka paberile ja mõnes mõttes sellele lõuendile, mis on Eesti jalgpall," sõnas Klavan.

Kas kolmest-neljast tunnist arutelu jaoks väheks ei jää? "Eks ta on formaati vaadates kindlasti suur distsipliiniharjutus. Aga inimestel on palju tegemisi ja ei saa eeldada, et nad siiatulekuks terve päeva võtavad. Usun, et see raamistik on ühelt poolt piisav ja teisalt intensiivne. Need inimesed, kes on siia kohale tulnud, on siin kindlate mõtete ja probleemide või probleemilahendustega."

Mis saab kirja pandud mõtetest edasi? "Naljaga – head võtame kaasa, halvad viskame prügikasti!" muigas Klavan esmalt. "Aga tegelikult on oluline kategoriseerida, mis on olulised, mis on väga olulised. Ja kindlasti tuleb ka mõtteid, mis on pigem unistused, mitte praegusel hetkel teostatavad. On madalamad viljad, mille peame kohe praegu ära korjama. Samas on oluline ka näha, mis on siia tulnud inimeste unelmad seoses Eesti jalgpalliga." Valesid vastuseid Klavani arvates sellisel üritusel olla ei saa, ent nagu eelnevalt kokku lepitud, suunati vabama õhkkonna nimel ajakirjanikud saalist ürituse põhiosa alates siiski viisakalt välja.

Viimastel nädalatel väga aktiivselt jalgpalliringkondades liikuva Klavani sõnul on teda üllatanud, kui palju talle ligi astutakse ja tahetakse asjade käigust rääkida – see näitab tema sõnul, et jalgpalli kandepind saaks ühiskonnas olla praegusest veel laiem. "Olen seda kogenud nii lapsevanemana koolis käies kui ka näiteks sotsiaalmeedia vahendusel. Üritame seda ringi laiendada," sõnas ta.

Juhtimiskogemust lisandub iga päevaga

"Meil polegi varasemalt sellist avalikku diskussiooni olnud. Eesti jalgpall on olnud väga kitsas ringis ära otsustatud tegevus, kus sa kas nõustud või ei nõustu. Nüüd saavad inimesed avalikult arutada ja kaasa mõelda – see näitab, kui suur on Eesti jalgpall. Me ise arvasime ka, et see läheb vähematele inimestele korda. Nüüd näeme, et tahetakse rääkida. Meil on väga-väga suur vastutus, olles Eesti kõige harrastatum spordiala," nentis Klavan.

Kui keerulised on viimased kuud presidendikandidaadi jaoks isiklikult olnud ja mil moel teda proovile pannud? "Iga päev on mind kuskile viinud. Sügavasse vette hüppasin ehk isikliku otsuse oma peas tegin paar nädalat enne üldsuse teavitamist ja sellelaadne kogemus oli mul siis ju täielikult puudu. Õppimine on olnud igapäevane, seal on ka raskeid hetki. Neid tuleb ette päris tihti. Üks, mis on mul aidanud sellega hästi toime tulla, on tiimi olemasolu. Üksikisikuna ei ole ma nii suure võimuga, et ma selle ära teeksin. Eesti jalgpalli tugevus saabki olema meeskonnatöö."

Tiim tiimiks, ent alaliit vajab juhti. Üks suuremaid Klavani pihta suunatud kriitikanooli puudutab tema varasemat olematut juhtimiskogemust, ent endise keskkaitsja sõnul tunneb ta, et areneb selles vallas iga päevaga. "See on olnud väga kiire ja väga intensiivne õppimismaterjal, mida ma iga päev läbi lappan. Sellest on olnud meeletult kasu, sest olles väga võimekate inimestega koos, on nende pealt õppimine igapäevane protsess. Mahus on omad rasked hetked, aga sealt on omajagu külge hakanud."