Kolmest tänavu eurosarjades osalenud Eesti klubist on praeguseks konkurentsi püsima jäänud ainult karikavõitja Paide Linnameeskond, keda ootab Konverentsiliiga kolmandas eelringis ees duell 34-kordse Belgia meistri Brüsseli Anderlechtiga.
Eesti on eurosarjades teist aastat järjest esindatud varasema nelja klubi asemel kolmega, sest eelkõige 2010ndate teises pooles olid klubide esitused sedavõrd nõrgad, et UEFA liikmesriikide edetabelis, mis koostatakse eurosarjades näidatud tulemuste põhjal, langes Eesti täiesti viimaste sekka.
Järgmisest hooajast (2023-24) on Eestil neljas eurosarjakoht tagasi ning tänu FC Flora mullusele väga edukale eurohooajale (jõuti Konverentsiliiga alagrupiturniirile, mille käigus teeniti Eestile väga kõrged koefitsiendipunktid) pole lähi-aastatel ohtu, et see kaotataks, sest edetabeli reglement näeb ette, et punktid kehtivad viis aastat.
Teine reegel näeb ette, et ümberarvestus toimub ühe-hooajalise nihkega. Eurohooaja 2023-24 kohtade jaotus on praegu juba paigas, hooajal 2022-23 teenitud punktid mõjutavad pingerivi, mille põhjal pannakse paika hooaja 2024-25 kohtade jaotus.
Punkte nimetatud UEFA edetabelisse teenivad riigid nii. Eelringides annab iga mängu võit 1 ja viik 0,5 punkti, alagrupiturniiril vastavalt 2 ja 1 punkti. Riigi klubide teenitud punktid liidetakse ja jagatakse siis neid konkreetsel hooajal esindanud klubide arvuga. Tulemus ongi koefitsient, mis tolle hooaja eest tabelisse kantakse.
Enne käimasolevat eurohooaega kukkus arvestusest välja eurohooaeg 2017-18, mille eest oli Eestil kirjas 0,625 punkti, mis teeniti 2017. aasta suvel järgnevalt: FC Infonet kaks kaotust = 0, FC Flora kaks kaotust = 0, FC Levadia kaks kaotust = 0, Nõmme Kalju kaks võitu, üks viik ja üks kaotus = 2,5. Nelja peale kokku teenitud 2,5 punkti jagati neljaga, mis andiski tulemuseks 0,625 punkti.
Tänavu on Eesti klubid praeguseks teeninud 1,166 punkti: FCI Levadia kaks kaotust ja üks viik = 0,5, FC Flora üks võit ja üks kaotus = 1, Paide Linnameeskond üks võit, kaks viiki ja üks kaotus = 2 (penaltiseeriasse läinud mängude puhul läheb kirja lisaaja lõpptulemus). Kokku seega 0,5+1+2=3,5, mis jagatakse kolmega. Tulemuseks 1,167, millest Levadia osa on 0,166, Floral 0,333 ja Paidel 0,667.
Ehk et Paide on teeninud praeguseks Eestile rohkem koefitsiendipunkte kui Flora ja Levadia kahe peale kokku. Flora saak on poole väiksem Paide praegusest, aga kaks korda suurem Levadia omast. Paidel on mängudes Anderlechtiga võimalik saaki suurendada.
Viimane Eesti meistermeeskond, kes teenis Eestile eurohooajaga nii vähe koefitsiendipunkte kui Levadia tänavu, oligi Infonet 2017. aastal. 2018 täiendas Flora Eesti saldot 0,250, 2019 Kalju 0,250, 2020 Flora 0,667 ja 2021 Flora 3,000 punkti võrra.
Jooksvas edetabelis asetseb Eesti hetkel 55 UEFA liikmesriigi seas 46. kohal. Järgmisel hooajal (2023-24) on Eestil kaitsta väike punktisumma, sest 2018-19 teenisid neli Eestit esindanud klubi riigile vaid 0,500 punkti.
Eesti klubide eurosarjakohtumised 2022-23:
- Reykjaviki Vikingur (Island) - FCI Levadia 6:1
- Paola Hibernians (Malta) - FCI Levadia 3:2
- FCI Levadia - Paola Hibernians (Malta) 1:1
- FC Flora - Seinäjoki JK (Soome) 1:0
- Seinäjoki JK (Soome) - FC Flora 4:2 (la)
- Thbilisi Dinamo (Gruusia) - Paide Linnameeskond 2:3
- Paide Linnameeskond - Thbilisi Dinamo 1:2 (pen 6:5)
- Jerevani Ararat-Armenia (Armeenia) - Paide Linnameeskond 0:0
- Paide Linnameeskond - Jerevani Ararat-Armenia (Armeenia) 0:0 (pen 5:3)
- 4.08 Paide Linnameeskond - Brüsseli Anderlecht
- 11.08 Brüsseli Anderlecht - Paide Linnameeskond
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta