Premium liiga 12. mänguvoorus võõrustas Tallinna Kalev oma esimeses murumängus valitsevat meistrit FCI Levadiat. Tasavägises mängus olid külalised selgelt domineerivamad, ent vastased püsisid kindlalt kaitses ning nullisid konkurentide võimalused. Lõpuks õnnestus Levadial siiski penalti teenida, mis tänu Zakaria Beglarišvilile ka sisse löödi.

• Vaata Liisi Troska pildigaleriid siit või artikli alt!

Kohtumine, mis peeti suhteliselt pruunika muru peal, algas suhteliselt rahulikult - Levadia lükkas palli ning otsis omi võimalusi. Samas said oma oskusi näidata ka Kadrioru staadioni kodumehed, kui kiirelt kaks korda lubavatesse olukordadesse jõuti. Esiteks ebaõnnestus Rasmus Peetson keha andmisega ning lasi seeläbi Hannes Anieri üksinda värava poole jooksma, kuid koheselt lehvis äärekohtunik Maikel Miksoni lipp.

Paar minutit hiljem oli Levadia kaitses taas ebakindlust, kui Karl Andre Vallner pidi väravast väga kaugele tulema ning palli peaga minema lööma. Nahkkera lendas Ats Purjeni, kes selle koheselt peaga teisele äärele lennutas. Esialgu hakkas nahkkera taga ajama Anier, kuid paar sammu hiljem sai ründaja aru, et mänguvahendi poole tormab ka Ioan Jakovlev ning mees jättis seega jooksu pooleli. Miksoni jaoks oli ründaja aga selleks ajaks piisavalt mängu sekkunud ja seega vilistati Kalevile suluseis.

Tasapisi sai aga Levadia ise mängu sisse: 24. minutil mängis Mark Oliver Roosnupp kaunilt Bogdan Vaštšukiga seina ning söötis seejärel palli värava ette. Mänguvahend veeres ka kollkiiper Stiven Raiderist mööda ehk värava ette tormanud Liliul tuli palli ainult õrnalt müksata, et see tühja võrku veereks, kuid ... brasillane sirutas, ent pallini ta ei ulatunud.

Kolm minutit hiljem jõudis Liliu taas pilti. Levadia kombineeris taas suurepäraselt, kui esiteks Vaštšuk lükkas no-look söödu Zakaria Beglarišvilile, kes palli osavalt siseküljega ründajale edastas. Liliu pettis Raideri taas pikali ning sai esikindast mööda, ent siis läks juba väravanurk liiga teravaks ja lõpuks saatiski ründaja palli napilt tagumisest postist mööda.

Kuigi võõrustajate üks põhilistest ründemeestest - Hannes Anier - pidi matši vigastuse tõttu pooleli jätma, siis head võimalused tema minekuga ei kadunud. Veel avapoolaja viimasel hetkel pääseti neljakesi ühe kaitsja vastu kontrarünnakule, kui Purje napsas palli vastastelt endale. Rünnak oli ohtlik, kuid kui Purje välisküljega nahkkera Vadim Mihhailovile lükkas, siis põrkas mänguvahend vastu murumättaid ning kaotas sellega oma kiiruse. Lõpuks jõudsidki Levadia kaitsjad tagasi oma positsioonidele ja võimalus kadus kui tina tuhka.

Teise poolaja alguses näitas üllataval kombel Kalev domineerivamat mängupilti. Kuigi klubi ründemees Ats Purje tõdes mängujärgselt, et midagi erilist ei muudetud, siis tekkis Kalevil järjepanu korralikke võimalusi. Nendest märkimisväärseim sündis 54. minutil, kui kalevlased pääsesid kolmekesi vasturünnakule, ent rünnak lõppes Mihhailovi kehva sööduga, mis veeres otse Vallnerile.

Aja möödudes muutus Levadia aga üha kindlamaks ning võimalusi tekkis nii Beglarišvilile kui ka vahetusest sekkunud Artur Pikale. Juba tunduski, et Levadia jääb sellises mängus võiduta, kuid siis ... 84. minutil tormas Frank Liivak kasti ning tegi äkilise pöörde vasakule. Tema vastas seisnud Marek Kaljumäe proovis palli jalaga togida, kuid tabas oma õnnetuseks hoopis üliõrnalt Liivaku tugijalga. Levadia ääreründaja prantsatas aga koheselt põrandale ja Levadia sai omale penalti. Lööma läks Beglarišvili, kes lükkas nahkkera kindalalt parempoolsesse nurka - 0:1.

Väravajärgselt oli Kalev selgelt löödud ning kuigi rünnakuid prooviti veel ehitada, siis väga midagi ei õnnestunud. Kirsi asetas teisel lisaminutil tordile Ioan Jakovlev, kes sai paarikümne sekundi sees kaks kollast kaarti ning jättis omad seega kümnekesi. Kalev pidas pikalt vastu, kuid tugevam võttis lõpuks siiski oma ja haaras kolm punkti koju kaasa. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

1. Kas Kalevilt rööviti viigi- või isegi võidupunktid?

Tõenäoliselt mäletavad kõik Tartu Tammeka peatreeneri Miguel Santose tiraadi, mis ründas Premium liiga kohtunikke, kes väidetavalt soosivad tugevamaid meeskondi. Tänagi oli kolm sellist kahtlasemat olukorda, mis tegid võõrustajaklubi Kalevile liiga ning tiitlit jahtivale Levadiale head.

Esiteks seitsmendal minutil juhtunu. Ats Purje andis hea läbisöödu Hannes Anierile, kes pea et sai juba ka Rasmus Peetsonist mööda, kuid paar hetke hiljem lehvitas äärekohtunik Maikel Mikson oma lippu. Mis siis täpsemalt juhtus? Mehed jooksid enam-vähem kõrvuti, ainult et Levadia mees oli vastasest pisut pallile lähemal.

Lõpuks üritas Peetson konkurenti jõuliselt kehaga pallilt minema suruda, kuid rammimiskatse läks Anierist mööda ning seega kaotas kaitsja tasakaalu ja koperdas pikali. Anieril oli samaaegselt aga pilk kogu aeg pallil ja kui mees oleks saanud sealt värava suunas jooksma asuda, siis oleks ta Vallneriga täiesti üks-ühele olukorda pääsenud.

Umbes kuueteistkümnenda minuti kandis tekitas Mikson taas kodufännidele pahameelt. Nimelt olid Levadia kaitsjad raskustes Stiven Raideri väljalöögi klaarimisega ning lõpuks tõttas appi Vallner, kes palli peaga minema lõi. Õnnetul kombel põrkas nahkkera aga hoopis Purjele, kes selle omakorda värava poole saatis. Esmalt hakkas palli suunas jooksma Anier - kes tõepoolest oli suluseisus, kuna temast värava pool oli ainult Milan Mitrovic - kuid paar sammu hiljem võttis ta hoo maha.

Esimesena jõudis mänguvahendini hoopis äärelt tõusnud 24-aastane Ioan Jakovlev, kes tegi ka paar üleastumist, kuid seejärel kõlas kohtuniku vile ning Kalevile vilistati suluseis. Jah, nagu juba öeldud sai, siis Anier oli suluseisus, kuid kas kogenud ründemees segas ka piisavalt mängu, et suluseisu vilistada?

Viimane ning potentsiaalselt kõige rohkem poleemikat tekitanud otsus sündis 83. minutil, mil Frank Liivak kasti tormas. Mees lükkas palli väravast eemale ning hakkas ka ise järele jooksma, kuid seejärel tabas tema tugijalga Marek Kaljumäe jalg. Puude oli nõrk, kuid piisav, et Levadia ääreründaja pikali viskaks. Peakohtunik Tanel Üprus näitas sekundikski mõtlemata penaltipunkti suunas ja määras Levadiale penalti. Lööma läks Zakaria Beglarišvili, kes nahkkera ka võrku saatis.

2. Tiimide esimene murumäng andis märku

Tegemist oli selle hooaja teise murumänguga (esimene peeti eelmisel reedel Kuressaares) ning oli näha, et tiimid polnud taoliseks väljakuks päris valmis. Teatavasti on Levadia üheks tugevuseks söödumäng, kuid kui väljakul on nõnda palju murukamakaid, mis palli põrkama panevad ja seeläbi selle hoo maha võtavad, siis kuidas saab kiireid sööte jagada?

Eriti hästi andis kehv murukate endast märku avapoolajal, mil mängijad alles tunnetasid, milline muru täna on. Korduvalt sai näha valesööte, kuna eeldati, et pall liigub kiiremini. Silmapaistvam olukord sündis avapoolaja lõpusekunditel, kui Kalev pääses ohtlikult vasturünnakule. Palli varastanud Ats Purje proovis nahkkera kärmelt teisele äärele saata, kus oleks Vadim Mihhailov saanud täiesti üksinda värava poole jooksma hakata, kuid kuna muru oli künkalik, siis pidi Kalevi pallur hoo maha võtma ning Levadia kaitsjad jõudsid tagasi oma positsioonidele.

Nagu ka Purje mängujärgselt rääkis, siis ongi sellises konditsioonis väljakul lihtsam kaitsta kui rünnata. Vastaste kapten Brent Lepistu sekundeeris kolleegile ning tõdes, et pallikontrollimine oli päris raske ülesanne.

3. Levadia paukpadrunitega edurivi

Kuigi eelmises voorus sai FCI Levadia kirja suure 6:0 võidu Narva Transi vastu, siis ilmselge on see, et tiimil on tänavu suuri raskusi realiseerimisega. Hooaega alustati hästi, kui esimese viie vooruga löödi Kalevile, Vaprusele, Legionile ja Tammekale kokku 19 väravat, ent nüüd on kraanid täiesti kokku kuivanud: järgmisest kaheksast voorust kuues on löödud ainult üks värav.

Tegelikult pole hetkel mure veel liiga suureks paisunud, kuna eelmainitud kuuest matšist viies saadi kirja 1:0 võit ehk punkte tuli ikka sama palju kui näiteks 5:2 võiduga. Ja samas tuleks kiidusõnu jagada kolmesele kaitseliinile, mis on tänavu kümnes kohtumises seljataguse tühjana hoidnud.

Teisalt võib see laostavalt mõjuda ründemängijatele mentaalsele poolele. Näiteks Liliu, kes toodi talvel vastaste väravavõrke murdma, on tänavu löönud ainult neli väravat. Kusjuures kolm neist tulid 8:0 võidumängus Vapruse vastu ning neljas sündis Transi vastu ehk suurt kaalu pole tabamused omanud. Tänagi ei suutnud endine Nõmme Kalju äss kaht suurepärast võimalust ära lõpetada.

4. Mängu parim - Zakaria Beglarišvili

Talendikas grusiin oli koos Bogdan Vaštšukiga omade keskväljakumootoriks. Kui ründemehed - nii alustanud Liliu kui ka mängu sekkunud Robert Kirss - olid suhteliselt nähtamatud, siis kaks poolkaitsjat pääsesid korduvalt pilti. Kuigi Vaštšuk andis avapoolajal mitu uhket ja ilusat söötu, siis mängu parimaks tuleks siiski kroonida võiduvärava löönud Zakaria Beglarišvili.

Hiljuti oma 32. sünnipäeva tähistanud Zaka lõi täna juba oma hooaja seitsmenda värava ning sellega jagab ta väravaküttide edetabelis Konstantin Vassiljevi ja Deabeasega esikohta. Lisaks väravale raksatas mees teisel poolajal korra ka latti, kui 68. minutil suutis Beglarišvili meestepuntrast palli kaunilt tagumise ristnurga suunas tõsta. Ei tasu ka unustada, et just tema andis avapoolajal suurepärase läbisöödu Liliule.

Protokoll:

7. mail kell 17.00 Kadrioru staadionil

Tallinna JK Kalev - Tallinna FCI Levadia 0:1 (0:0)
84. pen. Zakaria Beglarišvili

Väravasöödud: 84. Frank Liivak
Hoiatused: 39. Daniil Petrunin, 86. Vadim Mihhailov, 90+2., 90+2. Ioan Jakovlev - 25. Brent Lepistu, 71. Milan Mitrovic, 81. Rasmus Peetson
Eemaldamine: 90+2. Ioan Jakovlev
Mänguolud: +13, pilves vihmane ilm, muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 142
Peakohtunik: Tanel Üprus
Abikohtunikud: Maikel Mikson, Dmitri Vinogradov
Neljas kohtunik: Voiteh Karnatsevitš

Kalev: Stiven Raider, Valeri Stepanenko, Tanel Tamberg, Kaspar Laur, Hugo Palutaja, Daniil Petrunin (89. Foday Trawally), Marek Kaljumäe (89. Ramol Sillamaa), Reinhard Reimaa, Ioan Jakovlev, Ats Purje, Hannes Anier (40. Vadim Mihhailov).
Varus: Maico Rimmel, Ramol Sillamaa, Vadim Mihhailov, Foday Trawally, Daniil Sõtšugov, Mikk Johannes Siitam, Karl Stefan Lill.

Levadia: Karl Andre Vallner, Milan Mitrovic, Maximiliano Ugge (85. Maksim Podholjuzin), Rasmus Peetson, Marko Putincanin (74. Artjom Komlov), Brent Lepistu, Mark Oliver Roosnupp (46. Frank Liivak), Ernest Agyiri (60. Artur Pikk), Zakaria Beglarišvili, Bogdan Vaštšuk, Liliu (60. Robert Kirss).
Varus: Artur Kotenko, Frank Liivak, Markus Jürgenson, Robert Kirss, Artur Pikk, Murad Velijev, Maksim Podholjuzin, Artjom Komlov, Karl Rudolf Õigus.

Tabeliseis: