Eesti jalgpallikoondis sai taas kinnitust, et midagi head ei tule kergelt. Malta vastu jäädi kahest väravast ilma, saadi siis ihaldatu kätte ja boonuseks ka arvuline enamus, ent selle kolmeks punktiks vormistamine võttis aega ja närvirakke. Lõpuks tuli siiski samasugune 2:1 võit nagu Maltal, veidi vähem dramaatiline, aga samas siiski piisav, et juba enne viimast mängu San Marinoga oleks selge – Eesti tõuseb järgmiseks Rahvuste liiga hooajaks tagasi C-divisjoni!

• Vaata Brit Maria Taela galeriid mängust siit!
• Vaata Oliver Tsupsmani galeriid mängust siit!

Mäng algas ülituliselt, sest esimese nelja minutiga võinuks juhtuda ühe värava all ja juhtus palju teise all. Markus Soomets patustas keskväljal riskantse valesööduga, ent olukorra päästis õigeaegse sirutusega Karol Mets, kellele maltalane ka seejärel valusalt jalale astus.

Kohe läks aga mölluks Malta väravavahi Henry Bonello valdustes. Konstantin Vassiljevi terava tsenderduse/löögi suutis Bonello posti lükata, Malta kaitsjad ei saanud aga kuidagi palli klaariks löödud ja see jõudis trahvikasti vasakusse serva Ken Kallastele. Madala ja terava värava eest läbi saadetud pallini ulatumisest jäi Sergei Zenjovil ülivähe puudu, ent Vassiljev oli jaol ja lõi uuesti. Bonello tõrjus palli vastu värava ees seisnud Bogdan Vaštšuki, kellest see võrku lendas. Eesti ees?

Siiski mitte. Sakslasest peakohtunik Daniel Siebert vajas olukorra ülevaatamiseks VAR-i abi ja paraku leidiski Sören Storksi terav silm tõe, mis Eestile sugugi ei meeldinud. Nagu ka telekordused kinnitasid, lendas pall esmalt vastu Vaštšuki puusa, sealt vastu kätt ja alles siis väravasse. Null-null jäi.

Edasi mindi veidi rahulikumalt, kusjuures Malta valdas rohkem palli, aga Eesti tekitas paremaid võimalusi. Kui külaliste kaitsja Cain Attard kõmmutas osavalt lahti mängitud nurgalöögi järel palli healt positsioonilt kosmosesse, siis Bonello pidi 15. minutil kõvasti vaeva nägema, et Rauno Sappineni mitte ülemäära tugev, aga seda kavalam pealöök postist mööda lükata.

Pool tundi oli mängitud, kui Lilleküla staadion jälle rõkkas – ja jälle asjata. Soometsalt liini taha söödu saanud Sappinenil õnnestus pall terava nurga alt ilusti Bonello selja taha sokutada, kuid seekord kohtunikud tabamuse tühistamiseks enam VAR-i tuge ei vajanud, piisas lihtsalt suluseisulipu tõstmisest. Head tuju säilitanud Eesti fännitribüün võttis seepeale üles iroonilise laulujupi "Eesti, löö kolmas veel!"

Käsku täitma tõttas kes muu kui Konstantin Vassiljev. Oma 35 meetrilt teele saadetud kauglöök vihises siiski ristnurgast õige napilt mööda. Maltal enam Eesti värava alla suurt asja polnud, esimese poolaja lõpp kuulus pigem Eestile. Tiksus juba esimene lisaminut, kui Zenjov ja Vassiljev kaunilt kokku mängisid ning Zenjov karistusalast löögile pääses. Maltalaste poolel üritas ohtu tõrjuda keskkaitsja Jean Borg ja esmapilgul edukalt, sest Siebert lasi mängul jätkuda. Vassiljev nõudis küll häälekalt penaltit, ent sakslase ilme oli vastuvaidlemist mittesalliv.

Aga kuniks kõvasti haiget saanud Zenjovi tohterdati, tuli Storksilt Sieberti kõrva signaal, mis eestlastele juba märksa rohkem meeldis. Peakohtunik läks ekraani juurde ning tulemus oli suisa topeltrõõmustav. Penalti Eesti kasuks, lisaks Borgile punane kaart ohtliku mängu eest! Sappinenil oli kõvasti aega penaltipunktil omas mahlas praadida, aga kui lõpuks löömiseks läks, olid närvid korras. Penalti vihises ülanurka ja Eesti pääses puhkama 1:0 eduseisus!

Teiseks poolajaks vahetati Kallaste asemele Taijo Teniste ehk Henrik Ojamaa pääses oma loomulikult kohale vasakul äärel, kuid lootus ülekaalus teinegi värav kiirelt ära lüüa ja seisu kindlustada kadus kiirelt ja ootamatult. Maltalaste tsenderdus võttis rikošeti Taijo Tenistest, ent Karl Jakob Hein oli palli muretult püüdnud ja mäng juba mõnda aega edasi käinud, kui Siebert kolmandat korda ekraani juurde saadeti.

Sakslane lasi olukorra kordusi enda silme ees nii- ja naapidi kedrata tubli tosin korda, ent otsustas lõpuks ikkagi, et Teniste käepuude karistusalas on 11 meetri karistuslööki väärt. Hein polnud kaugel, et teha sama mis Maltal ehk penalti tõrjuda, aga Teddy Teuma löök oli siiski liiga terav ja täpne – 1:1.

Kas mõjus Eestile siitpeale kammitsevalt teadmine, et alagrupi võitmiseks ja C-divisjoni tõusmiseks piisaks ka viigist, kuid ühemeheline ülekaal ei kippunud platsil kuidagi välja paistma. 60. minutil õnnestus Sappinenil paremalt äärelt jooksu pääseda ja sööta värava ette, kus Zenjov aga palli ei tabanud. Platsi ääres korduvalt rahuolematust üles näidanud Thomas Häberli vahetas ründeteravuse tõstmiseks järgemööda platsile nii Martin Milleri, Vlasi Sinjavski kui ka Henri Anieri, kuniks alles 86. minutil sellest tulu tõusis.

Malta, kes vajas mitte lihtsalt võitu, vaid kaheväravalist võitu, võttis juba rünnakule tõustes riske ja Zenjovi söödu järel pääses Anier jooksu, lõpetades täpse löögiga kodupubliku närvitsemise – 2:1! Fännitribüüni lisaminutite laul “Eesti, löö viies veel!” kõlas juba juubeldamisena.

Eesti tagas sellega alagrupi võidu ja C-divisjoni naasmise, esmaspäevane kohtumine San Marinoga annab juba muretu võimaluse katsetusteks. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Mõnele VAR meeldib, mõnele mitte. Fakt on see, et närvisüsteemile mõjub ta halvasti ja eelkõige segadusse ajavalt. Eesti sai korra värava üle juubeldada ja siis pettuda, samuti korra käsi laiutada, kui kohtunik Siebert vastastele penalti välja võlus.

Ka sinimustvalgeid prille eest võttes on kerge tõdeda, et esimene penaltiotsus näitas VAR-i head ja teine pigem kehvemat külge. Jean Borg tabas Sergei Zenjovi väljasirutatud jalaga ja ohtlikult, kohtunikul jäi see esmapilgul märkamata, kuid Zenjovi mäng võinuks kehvemal juhul sootuks läbi olla. Videokordus võimaldas olukorra üle vaadata ja õige otsuseni jõuda. Ka Bogdan Vaštšuki tühistatud värava osas polnud midagi vaielda, sest pall tabas tõesti Eesti ründaja kätt ja see on automaatselt alus tabamuse nullimiseks.

Seevastu Malta kasuks määratud penalti tekitas küsimusi. Esiteks tabas tsenderdus Teniste kätt, mis oli keha lähedal. Kui Eesti kaitsja end ka käe abiga suuremaks tegi, siis väga minimaalselt. Teiseks näitas telepilt hästi, et Siebert vaatas ühte ja sama kordust üha uuesti ja uuesti – ja siis veel ja veel ja veel … Samu kaadreid 10-12 korda edasi-tagasi kerides on küllap võimalik paljudest olukordadest penalti vääriline eksimus lõpuks välja võluda, aga kas see oli VAR-i kasutuselevõtu eesmärk? Pigem siiski mitte.

Eesti jaoks pole VAR Lillekülas seni väga armuline olnud, sest märtsis jäi Rauno Sappinen kodus Küprose vastu väga napi suluseisu tõttu ilma potentsiaalsest võiduväravast, lisaks otsustas toona ühes teises olukorras ekraani juurde võimalikku penaltit vaatama läinud kohtunik hoopis eestlaste määrusterikkumise kasuks. Ka juunis Maltal anti Eesti vastu penalti VAR-iga pärast Teniste (!) käemängu, mis kohtunikul esialgu nägemata jäi. Nüüd määrati küsitava väärtusega penalti Malta kasuks ning seega jääb hetkel VAR-iga sündinud otsuste protsent Eesti vaatenurgast kõvasti negatiivse poole kaldu.

Kas Eesti mängis hästi? Pigem mitte. Teisel poolajal, kui vastane oli arvulises vähemuses, tegutseti suisa halvasti ning seda ei hakanud mängujärgsetes intervjuudes vähimalgi määral maha salgama ka Thomas Häberli, kes küljejoone taga hoolealuste peale korduvalt suisa marru läks, kui nood lasid liinidel liiga madalale vajuda. Eesti oli krambis, Malta hoidis palli jalal ja pinget õhus ning enne Henri Anieri võidutabamust oli Eestil kogu teise poolaja peale vaid üks reaalne väravavõimalus, kuid Zenjov ei küündinud Sappineni sööduni.

Maltal oli mängupilt veel koledam ja et sealt võiduga ära tuldi, oli rohkemgi õnnes kinni kui Tallinna-mängus. Ometi on selge, et Eesti rabedus vajab väljaravimist ja see on kõige keerulisem Häberlit ootav ülesanne.

Kas see, kui hästi Eesti mängis, omab samas suurt tähtsust? Kas parem on ilusa mänguga kaotada või koledaga võita? Kes on vaadanud ka muid D-divisjoni mänge, küllap teab, et need kohtumised  ei pakugi silmailu. On seal ju seitse Euroopa kehvimat koondist, kelle trump ei saagi olla efektne pallikiigutamine, vaid eelkõige võitlus, oma füüsilise üleoleku maksmapanek.

Sellele viitas ka vastaste peatreener Devis Mangia, kes tõi kaotuse peamise põhjusena välja just allajäämise üks-ühele duellides. Nii pidi ka Eesti leppima sellega, et punktid tuleb lihtsalt jõuga ära võtta. Ning sellega saadi ju hakkama.

Muidugi eelistaksid kõik võite korjata ilusa mängupildi juures, kuid näiteks Eesti U19-koondise äsjast 2:0 paremust Itaalia üle pole mõtet pisendada, lugedes kokku, mitu korda rohkem vastased meie poistest pealelööke tegid. Samamoodi ei võtnud mulluselt Balti turniiri võidult sära vähemaks teadmine, kus on praegusel ajal omadega Läti ja Leedu jalgpall. Eesti ei saa – eriti praegu, kus ka ise kaugeltki tippaegu ei elata – olla nii uhke, et hakata lahterdama võite sobivateks ja mittesobivateks, eriti kui koondise ridadest puuduvad tähtsas mängus sellised põhimehed nagu Mattias Käit ja Märten Kuusk.

"Varasemates C-divisjoni mängudes ei näidanud me ühelgi korral, et oleksime selle divisjoni tasemel. Nüüd oleme vähemalt näidanud, et ka D-divisjon pole meie koht." See pressikonverentsil antud otsekohene, aga väga täpne määratlus Häberli suust võtab Eesti hetkeseisu tabavalt kokku. Küprose vastu oldigi kahe mängu kokkuvõttes kehvemad, Maltast ja San Marinost aga senises kolmes kohtumises napilt üle.

Et C-divisjonis kanda kinnitada, tuleb paljut parandada. Kuid näiteks Läti on proovinud kaks korda mudast pääseda ja kahel esimesel juhul sinna takerdunud ning peab tänavugi viimase mänguni pingutama ja närveldama. Eestil õnnestus tagasi tõusta esimesel katsel – väärtustagem sedagi. Ning nagu taas sõnastas Häberli: mõlemas mängus oldi õnnelikum meeskond, aga selleni jõuti meeskondliku ühtsuse toel. See ühtehoidmine tuleb aluseks võtta ka järgmisel Rahvuste liiga hooajal, et mitte uuesti seitsme kehviku hulka langeda.

2008. aasta 20. augustil jooksis Malta vastu Lillekülas väljakule 19 aastat ja neli kuud vana noor pärnakas Sergei Zenjov. Vastaseks oli Malta, keda võideti 2:1. Nüüd rügas Lilleküla murul 90 minutit 33-aastane Zenjov, kes jõudis koondise ajaloos 14. mehena saja mängu piirini. Nendesse aastatesse jäävad lugematud mängud Ukrainasse, Venemaasse, Inglismaale, Aserbaidžaani ja Kasahstani, aga ka 14 koondiseväravat – ning kindlasti pole Zenjov veel oma viimast sõna öelnud. Ka nüüd tegi ta eeltöö mõlemale Eesti tabamusele.

Kohtumise parim selgub Soccernet.ee puhul nagu ikka mängujärgsel päeval avaldatavate hinnete kaudu, aga sümboolselt kuulus see õhtu Zenjovile. Ilusa žesti tegi ka Häberli, vahetades Zenjovi viimasel üleminutil välja, et ründaja saaks enam kui 5500 Lillekülla kogunenud inimeselt kätte väljateenitud aplausi.

Protokoll:

23. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Malta 2:1 (1:0)
45+6. pen. Rauno Sappinen, 86. Henri Anier - 51. pen. Teddy Teuma

Hoiatused: 73. Sergei Zenjov - 47. Alexander Satariano
Eemaldamine: 45+4. Jean Borg
Mänguolud: +13, pilvine ilm, muruväljak suurepärases seisukorras
Pealtvaatajaid: 5539
Peakohtunik: Daniel Siebert
Abikohtunikud: Jan Seidel, Rafael Foltyn
Neljas kohtunik: Christian Dingert
VAR: Sören Storks
AVAR: Mike Pickel (kõik Saksamaa)

Eesti: Karl Jakob Hein, Ken Kallaste (46. Taijo Teniste), Karol Mets, Joonas Tamm, Henrik Pürg, Henrik Ojamaa (77. Vlasi Sinjavski), Markus Soomets, Konstantin Vassiljev, Bogdan Vaštšuk (68. Martin Miller), Rauno Sappinen (68. Henri Anier), Sergei Zenjov (90+4. Robert Kirss).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Artur Pikk, Rasmus Peetson, Rocco Robert Shein, Vlasi Sinjavski, Henri Anier, Erik Sorga, Robert Kirss, Martin Miller, Nikita Baranov, Taijo Teniste.

Malta: Henry Bonello, Jean Borg, Enrico Pepe, Cain Attard (72. Jurgen Degabriele), Ryan Camenzuli, Brandon Paiber (72. Shaun Dimech), Matthew Cuillaumier, Joseph Mbong, Teddy Teuma, Jodi Jones (46. Steve Borg), Alexander Satariano (89. Luke Montebello).
Varus: Cain Formosa, Jake Galea, Steve Borg, Paul Mbong, Luke Montebello, Jurgen Degabriele, Matias Garcia, James Brown, Bjorn Kristensen, Shaun Dimech, Zach Muscat, Ferdinando Apap.