Eesti koondis mängis hästi, aga tulemus oli halb – millal seda viimati öelda sai? Seekord läks Balti turniiri poolfinaalis igatahes täpselt nii. Kogu mängu jooksul ülekaalu omanud ja mitmeid häid võimalusi tekitanud Eesti suutis tabamuseks vormida üheainsa šansi, lasi lätlastel lüüa 1:1 ning pidi lõpuks penaltiseerias lõunanaabritele alla vanduma.
Eesti alustas imeliselt. Avaminuti lõpus teeniti karistuslöök ja Konstantin Vassiljev riputas palli vasakult äärelt karistusalasse jooksnud Ken Kallastele, kelle lahked lätlased olid täiesti valveta jätnud. Kallaste tsenderdas kõrge kaarega üle Läti väravavahi Rihards Matrevicsi ja et Läti kaitsjad jälgisid vaid palli, sai Sergei Zenjov rahulikult võimaluse värava alla spurtida, kõik vastaed üle hüpata ja peaga mõnelt meetrilt skoori avada – 1:0!
Kontroll püsis Eesti käes ning kümnendal minutil saatis Bogdan Vaštšuk palli terava nurga alt küljevõrku. Hetk hiljem oleks Läti aga pidanud viigistama. Raimonds Krollis tsenderdas vasakult äärelt värava ette Roberts Uldrikisele, kelle Märten Kuusk oli ära kaotanud. Hollandis Cambuuris klubis mängiva ründaja löök meenutas aga rohkem palli allavõtmist ja Karl Jakob Hein korjas palli rahulikult sülle.
19. minutil proovis kauglöögist õnne Mattias Käit, Matrevics tõrjus. 23. minutil eksis lätlaste väravavaht tsenderdust tõrjudes ise rängalt ja pall kukkus Zenjovile, kelle ühepuutelöögi kaitsja Daniels Balodis siiski väravajoonelt pareeris.
Veidi üle poole tunni oli mängitud, kui Käidi surepärane läbisööt vabastas Vaštšuki, kelle lööginurk jäi lõpuks siiski liiga teravaks ja Matrevics hiilgas jalatõrjega. 38. minutil teenisid ohtlikust kohast karistuslöögi lätlased, tsenderdust pikendati meestesummast peaga ning Taijo Teniste valve alt vabanenud Krollisel jäi pallini ulatumisest napilt puudu.
Eesti jätkas keskväjal kohati lausa mänglevana tundunud domineerimist, aga sai võimaluste raiskamise eest avapoolaja üleminutitel valusa karistuse. Arturs Zjuzins ennetas keskväljaduellis Käiti ja tõstis palli Eesti kaitseliini taha, kuhu spurtis Krollis. Lätlane vältis suluseisulõksu, jooksis Nikita Baranovi üle ja kõmmutas palli Heinale püüdmatult ristnurka – 1:1.
Teist poolaega oli mängitud vaevu 30 sekundit, kui Krollis karistusalas Kuuse üle hüppas, aga pealöögi õnneks mööda suunas. 54. minutil tekitas Läti karistusalast väga suurt segadust Eesti küljeaut, lõpuks sai Rauno Sappinen seitsmelt meetrilt löögile, ent Matrevics sai käed ette. Üritati lahti mängitud nurgalöögist – Zenjov suunas peaga eest postist mööda.
Eesti tõi pingilt mäng nii Martin Milleri kui ka Erik Sorga ja suutis palli tükiks ajaks Läti värava alla pidama jätta, luues ka teravusi. Löökidele jäid aga pidevalt ette kas kaitsjad või Matrevics, kes ühe meeste vahelt temani jõudnud ürituse pareeris akrobaatiliselt jalaga.
Alla veerand tunni jäi mängida, kui Eesti teenise lühikese vahega umbes samast kohast kaks karistuslööki. Mõlemat üritas realiseerida Vassiljev, paraku oli ka tulemus mõlemal juhul sama – löök raksatas lätlaste müüri.
Juhtus veel ka üleminutitel. Esmalt astus Roberts Savalnieks keskväljal poolkogemata, aga siiski väga valusalt Kuusele jalale. Leedulasest kohtunik Robertas Valikonis lätlasele ei halastanud ja otsis taskust punase kaardi. Mängu viimase löögiga püüdis Vassiljev veel korra ristnurka leida, ent vinditas üle.
See tähendas, et ees ootas penaltiseeria, mille alustajaks loositi Läti. Enamik lööjaid läks välja pigem jõu kui täpsuse peale ning eriti just lätlased Janis Ikaunieks, Arturs Zjuzins, Alvis Jaunzems, Davis Ikaunieks ja Elvis Stuglis ei jätnud Karl Jakob Heinale tõrjeks erilisi võimalusi. Rihards Matrevics oli seevastu lähedal juba Karol Metsa avaürituse tõrjumisele ja sai näpud vahele Erik Sorga löögile. Lõpuks ei olnud tal aga tõrjet vajagi – Eesti kolmas lööja Sergei Zenjov saatis palli väravaraamidest mööda ja see otsustas.
Läti võitis penaltiseeria 5:3 ja mängib laupäeval Islandiga, kes oli samuti penaltiseeria tulemusel üle Leedust. Eesti ja Leedu kohtumine kolmandale kohale leiab aset laupäeval Lillekülas. Soccernet.ee tegi tänasest mängust järgmised tähelepanekud:
Eesti mängis kenasti. Kohati isegi väga kenasti, kuigi eriti avapoolajal näis selle põhjuseks nii mõnelgi olevat peamiselt lätlaste hambutus. Aga see polnud Eesti mure – Läti neljamehelist tagaliini hoiti kahe ründajaga pideva surve all ja sunniti eksima ning liinide vahele tekkinud tühimikke suutsid heade läbisöötudega ära kasutada Mattias Käit ja Konstantin Vassiljev – lisaks Rauno Sappinenile ja Sergei Zenjovile tegi sinna nutikaid sööste ka Bogdan Vaštšuk.
Teisel poolajal suruti Läti veelgi rohkem oma poolele, ehkki selle arvelt jäi vähem ruumi söödumänguks viimasel kolmandikul ja panustati rohkem palli jõuga väravasse surumisele. Viimaseks pooltunniks tehtud vahetus, kui Sappineni asemele tuli Erik Sorga, töötas esimese kümnekonna minuti jooksul väga hästi, sest Sorga tõi tagasi kaduma kippunud särtsu, aga sedagi ei jagunud kauks.
Ometi võib Eesti ründemängu ülesehituse lugeda õnnestunuks. Kaitses eksiti avapoolajal mõnel korral üsna rängalt, mille võis osalt panna Märten Kuuse vähese mängupraktika arvele, kuid teisel poolajal oli ka selles osas näha selget edasiminekut. Kontroll mängu üle oli suurema osa ajast Eesti käes.
Paraku pole kõigest eelkirjeldatust mingit kasu, kui tekkinud võimalusi väravateks ei realiseerita. Seda Eesti ei suutnud ja nagu sel puhul tihti juhtub, piisas lätlastele ühest avapoolaja üleminutitel tekkinud šansist, et tulemust viigilisena hoida. Kui võtta mängu ühe eelproovina eesootavale EM-valiksarjale, on selge, et seal ei anna ükski vastane Eestile nii palju võimalusi proovida kui meist FIFA tabelis mitukümmend kohta tagapool asuv Läti. Ning penalti väravast sootuks mööda löömises saab paraku küll süüdistada vaid iseennast.
Maavõistlused pakuvad võimalusi katsetamiseks. Peatreener Thomas Häberli saatis platsile asetuse ja ülesannete poolest üsna ootuspärase algkoosseisu - et rõhk asetati vähemalt esialgu kaitsetööle, näitas äärtel Taijo Teniste ja Ken Kallaste kasutamine. Keskväljal sai võimaluse koduklubis pingil istuv Vaštšuk, kelle võimeid Häberli on seni püüdnud kõigil harvadel hetkedel võimalikult palju testida.
Samuti kasutas ta Karol Metsa seekord kolmese tagaliini keskmise, mitte vasakpoolse mehena, tuues kohtumise järel põhjendusena välja lätlaste ründaja Roberts Uldrikise pika kasvu. Muus osas lähtus ta aga enda tavapärasest põhimõttest, et mängu peab alustama parim kasutada olev koosseis, hoidudes suurematest eksperimentidest.
Kohtumise käik ei võimaldanud Häberlil ka edaspidi murrangulisi lükkeid teha, nii et küllap avaneb selleks võimalus laupäeval Leedu vastu. Seega tuleb leppida nüanssidega.
Saime viigivärava olukorras teada, et kiirus pole Baranovi trump. Selgus seegi, et Vaštšuk on loova mängijana koondisele vajalik lisakäik, aga rünnakute lõpetamise osas saab juurde panna. Enim sai aga kinnitust hirm, et koduklubis mänguajata olevad mehed nagu Vaštšuk, Kuusk ja Sappinen esinevad tavapärasest ebakindlamalt ka koondisesärgis.
Kõik kolm püüdsid ja tahtsid, aga praktika puudumine lõigi välja eeskätt pisiasjades. Samas teadsime kõike seda ka varem. Positiivsena saab Eesti kindlasti kaasa võtta usu, et mänguliselt ollakse võimelised heaks esituseks, aga paraku saadab seda rasvase tärnina teadmine, et ülekaalu võiduks vormistada ei suudetud.
Eesti koondise kiire tabamuse eest hoolitsesid kõik kolm algkoosseisu kuulunud meest, kes mängivad igapäevaselt FC Floras – Vassiljev riputas palli karistusalasse, Kallaste saatis selle värava ette ja Zenjov lõi. Hea üksteisemõistmine tuleb väljakul alati kasuks.
Aga samavõrd on abiks kogemused. Huvitava kokkusattumusena sai värava sepistanud triol Riias täis ühtekokku täpselt 300 koondisemängu – Vassiljev käis Eesti eest platsil 145., Kallaste 54. ja Zenjov 101. korda. Ehk on siingi peidus väike vihje neile, kes nõuavad Eesti koondiselt pidevalt noorte meeste mängitamist ega mõista, miks soovib peatreener alatasa platsile saata ühed ja samad näod.
Eesti koondis mängis viimati Liepaja staadionil Lätiga 2018. aasta Balti turniiril ja sai siis suurt pettumust valmistanud 0:1 kaotuse, minetades ühtlasi hea võimaluse turniirivõiduks. Penalteid löödi lätlaste vastu aga 2014. aasta Balti turniiri poolfinaalis ja lõpptulemus oli toona Liepajas sama – tollal eksisid Mets ja Martin Vunk ning finaali jõudis taas Läti.
Nõnda jääb viimaseks Lätimaa pinnal võidetud mänguks endiselt 2017. aasta maavõistlus, kus pöörati Ats Purje ja Zenjovi tabamustest 0:1 kaotusseis 2:1 võiduks. Kas peaks seega äkki tõena võtma Purje hiljutist Premium liiga mängu järgset lõõpimist, kus ta leidis, et võiks samuti oma hea vormi pealt koondisekutse saada – tema värav jäigi ju seekord positiivsest tulemusest puudu ...?
Protokoll:
16. novembril kell 19.00 Daugava staadionil
Läti - Eesti 1:1 (1:1), Läti võitis penaltiseeria 5:3
45+2. Raimons Krollis - 2. Sergei Zenjov
Penaltiseeria:
- Janis Ikaunieks lõi vasakule üles, Hein hüppas teisele poole - 1:0!
- Karol Mets lõi keskele alla, väravavahi keha alt läbi - 1:1!
- Arturs Zjuzins vasakule posti kõrvale, Hein ei küündinud - 2:1!
- Konstantin Vassiljev kindlalt paremale posti kõrvale, väravavaht hüppas teisele poole - 2:2!
- Alvis Jaunzems vasakule alla, Heinal jäi õige vähe puudu, et pallini küündida - 3:2!
- Sergei Zenjov lõi vasakule ja saatis väravavahi valele poole, aga pall lendas postist mööda.
- Davis Ikaunieks pani palli keskele, Hein hüppas ära - 4:2!
- Erik Sorga paremale üles, läbi väravavahi näppude - 4:3!
- Elvis Stuglis pani keskele ja Hein hüppas ära. 5:3 Läti võit.
Hoiatused: 16., 90+2. Roberts Savalnieks, 80. Janis Ikaunieks - 83. Ken Kallaste
Eemaldamine: 90+2. Roberts Savalnieks
Pealtvaatajaid: 1657
Peakohtunik: Robertas Valikonis
Abikohtunikud: Edgaras Bucinskas, Gevork Arakelian
Neljas kohtunik: Donatas Rumšas (kõik Leedu)
Läti: Rihards Matrevics, Antonijs Cernomordijs, Daniels Balodis, Roberts Savalnieks, Raivis Andris Jurkovskis, Eduards Emsis, Arturs Zjuzins, Andrejs Ciganiks (62. Alvis Jaunzems), Janis Ikaunieks, Roberts Uldrikis (62. Davis Ikaunieks), Raimons Krollis (79. Elvis Stuglis).
Varus: Nils Toms Purinš, Pavels Šteinbors, Elvis Stuglis, Igors Tarasovs, Ivo Minkevics, Vladislavs Sorokins, Emils Birka, Aleksejs Saveljevs, Ilja Korotkovs, Alvis Jaunzems, Renas Varslavans, Maksims Toniševs, Davis Ikaunieks.
Eesti: Karl Jakob Hein, Taijo Teniste (82. Vlasi Sinjavski), Nikita Baranov, Märten Kuusk, Karol Mets, Ken Kallaste (90+1. Frank Liivak), Mattias Käit, Konstantin Vassiljev, Bogdan Vaštšuk (67. Martin Miller), Rauno Sappinen (67. Erik Sorga), Sergei Zenjov.
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Rocco Robert Shein, Markus Soomets, Georgi Tunjov, Vlasi Sinjavski, Erik Sorga, Frank Liivak, Michael Lilander, Markkus Seppik, Martin Miller, Rasmus Peetson.
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Brit Maria Tael
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta