Beglarišhvi rahvusmeeskonnas

Minu tähelepanekud:

* Tsenderduste kvaliteet on lihtsalt kohutav. Vahet pole kas karistuslöök või nurgalöök. Kui sa 5st 3 korda annad palli vastasele või paned üldse üle otsajoone, siis see ikka näitab midagi. Peaks mõtlema ehk kedagi teist vahel kasutada, mitte alati Kostjat. Kõik on tagapostis valmis ja ikka suudetakse pall etteposti võitlusele lajatada, no mis asja?
* Sorga vahetusest oli isegi üllatavalt hea, suutis palli hästi katta ja leidis ka äärtel heade söötudega kaaslasi. Kastis olles kahjuks pall temani väga kordagi ei jõudnud.
* Vahetused teisel poolajal oleks pidanud tulema varem ja ka rohkem kui ainult 2. Ei olnud mingit vajadust Kostjale 90 minti anda ja võimaliku vigastusega riskida seal miiniväljaks tambitud väljakul.
* Rünnakutaktika eest vastutav isik peab peeglisse vaatama. Oper? Selline tunne, nagu mehed trennides üldse kokku ei mängiks omavahel, keegi ei tea, mida keegi väljakul teha tahab või plaanib. Söödud lähevad jumala umbe, sest mängijad ei ava ennast üldse jooksudega, või siis avavad aga palliga mängija ei suuda üldse neid jookse välja lugeda ja jätab söödud õigel ajal panemata.
* Mis mõttega toodi viimasel minutil sisse Eesti üks parim penaltilööja Liivak(oleks pidanud üldse varem juba platsile saama), kui teda ei pandud isegi esimeste seas lööma? Juba Metsa ja Sorga penaltid olid väga napikad.