Eesti jalgpallikoondis avas tänavuses Rahvuste liigas punkti- ja väravaarve, kui viigistas kodus Põhja-Makedooniaga 3:3, kuigi oli veel 80. minutil 3:1 eduseisus.

Kohtumine algas Eesti jaoks kohutavalt, sest 3. minutil eksis tagasisööduga keskkaitsja Märten Kuusk. Tulemuseks omavärav. Kui kolmapäeval Leedu vastu murdis kaotusseisu jäämine Eesti masti maha, siis täna õnneks mitte. Võõrustajad vinnasid end mängu tagasi, esmalt avanes Mattias Käidil 16. minutil väga hea võimalus, aga väravavaht Damjan Siskovski tõrjus.

Enne seda oli löögile pääsenud Rauno Sappinen, seejärel said proovida Nikita Baranov ja Konstantin Vassiljev, kuniks 33. minutil sündis viigivärav. Vassiljev viis mängu vasakusse äärde, kus Vlasi Sinjavski ja Artur Pika kaunis koostöö andis viimasele vaba tee trahvikastini. Äärekaitsja madal sööt leidis esimesse posti spurtinud Sappineni, kes tabas.

Avapoolaja lõpufaasis jäi Eesti surve alla, aga pidas kadudeta vastu. Teise poolaja esimese teravuse tekitas Põhja-Makedoonia, aga Eesti õnneks maandus Ivan Trickovski 52. minuti lähilöök Karl Jakob Heina süles.

61. minutil asus Eesti mängu juhtima. Vassiljevi lennutas vasakult äärelt trahvikasti karistuslöögi, mille Käit peaga Nikita Baranovile mängis. Keskkaitsja tugeva löögi makedoonlaselt blokeerisid, aga Baranov sai uuesti äsada. Seekord pidi tõrjuma Siskovski, aga tagasipõrkunud palli suskas võrku Sappinen, suluseisu kattis ära Egzijan Alioski (Leeds United).

Põhja-Makedoonia peatreener Igor Angelovski reageeris kaotusseisu jäämisele jõuliselt, saates väljakule kohtumist pingilt alustanud Serie A jalgpallurid Goran Pandevi (Genoa) ja Ilija Nesterovski (Udinese) ning mõni minut hiljem teenisid külalised penalti, kui Baranov blokeeris käega Gjoko Zajkovi pealöögi. Lööma asus Aleksandar Trajkovski, keda Hein enne penaltit verbaalselt töötles. Kas sel põhjusel või muul, aga Trajkovski lõi latti ja Eesti pääses.

Mõned minutid hiljem teenis analoogsetel asjaoludel penalti Eesti, sest Vlasi Sinjavski teenitud ja Mattias Käidi löödud karistuslöögi blokeeris käega Põhja-Makedoonia müüris seisnud Stefan Spirovski. Lööma asus Frank Liivak, kes läkitas palli kindlalt nurka ja seis oli 3:1 Eestile. Publik juubeldas ja igatsetud võidust lahutas meeskonda vaid 15 minutit.

Angelovski tegi veel kaks vahetust ja Põhja-Makedoonia saigi initsiatiivi kohe enda kätte ning pani Eesti surve alla. 2:3 sündis juba 80. minutil, kui parema ääre kaudu ehitatud kauni rünnaku tulemusel suskas palli võrku Pandev. 88. minutil lõi Zajkov nurgalöögijärgses saginas, kus Eesti ei suutnud palli korralikult klaarida, 3:3. Põhja-Makedoonia teise ja kolmanda värava lõi mees, kelle valvamine oli tolles situatsioonis eelkõige Pavel Marini ülesanne. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:

1. Iseloom ja võitlejahing on endiselt olemas

Kolmapäeval Leedu vastu sammus Eesti meeskond lõpuvile järel riietusruumi, kõrvus fännide laulujupp "Kaua võib? Ma ei kannata!". Täna oli sinisärkide kehakeel lõpuvile järel pettumust täis, aga 908 pealtvaatajat tänasid meeskonda sooja aplausiga. Esitus läks hinge, sest Eesti näitas iseloomu ja võitlejahinge.

Ühelt poolt võttes on see isegi kõige tähtsam üldse, sest kahtlused, kas treenerid suudavad viia meeskonna emotsionaalsesse seisundisse, kus nad väljakul enda tahte kehtestamisega hakkama saavad, olid eelmise kolme mängu järel väga tugevalt õhus.

0:1 kaotus Gruusiale oli algusest lõpuni ilmetu, 0:2 kaotusmängus Armeenias ilmutati elumärke alles pärast kaheväravalisse kaotusseisu jäämist ning kolmapäevane 1:3 Leedult viitas, et arvamus, nagu ei saaks enam hullemaks minna, oli kaugelt enneaegne!

Küsimus, kas Eesti koondise enesekindlus on niivõrd katki, et seda peavad kokku lappima hakkama uued mehed, oli ju üleval. See pole endiselt kadunud, aga pole ka tänase 3:3 viigi valguses enam nii akuutne. Lõpusurve all murdumine jätab suhu paha maigu, aga 0:1 kaotusseisu 3:1 eduks pööramine on jällegi positiivne märk.

Kas tänase mängu on veeklaas pooltäis või pooltühi, sõltub konkreetse inimese hoiakutest elule, spordile, jalgpallile, Eesti jalgpallile ja praegusele Eesti koondisele. Nii toetav kui ka kriitiline positsioon on mõlemad täiesti adekvaatsed. Nagu ka neutraalne/äraootav hoiak.

Samas meeskonnal pole muud varianti, kui võtta tänasest ühelt poolt kaasa valusad õppetunnid, aga teisalt ka positiivsed emotsioonid. Võistkondliku eneseusu ja võitlejahinge olemasolu kohta nägi täna platsil elavat tõestust vaatamata sellele, et tulemus valmistas pettumuse.

Peatreener Karel Voolaid ütles pärast mängu, et ta ei tea, kas see 3:3 on midagi, mille peale saab ehitada järgmisi samme. Et see selgub järgmistes mängudes. Nii on, üks viik pole kaugeltki piisav, et Eesti jalgpallikoondise kahjustada saanud renomee tõuseks tagasi sinna, kus ta oli veel kolme-nelja aasta eest. Aga see võib olla esimene samm soovitud suunas.

Voolaid ütles ka, et rõõmus ta ei ole, sest selle jaoks oleks vaja saavutada võit. Tänane mäng oli Eesti peatreenerina tema kümnes, teist korda õnnestus vältida kaotust, kolmandat korda jõuti väravani, esimest korda löödi neid rohkem kui üks. Juba kolmapäeval on vaja võitu, seda nõuab tabeliseis.

Rahvuste liiga C-divisjoni teises alagrupis lõppes täna viigiga ka teine kohtumine, kui Armeenia ja Gruusia mängisid 2:2. See tähendab, et kolme vooru järel on tabeliseis: Põhja-Makedoonia 5, Gruusia 5, Armeenia 4 ja Eesti 1 punkt.

Novembris ootavad Eestit ees võõrsil-kohtumised Põhja-Makedoonia ja Gruusiaga. Et nende eel oleks olemas vundament, mille pealt rihtida viimase miinimumeesmärgi – viimase koha D-divisjoni langemise ohu vältimine – täitmist, tuleb kolmapäeval Armeeniast jagu saada. Ülesanne pole lihtsate killast, sest erinevalt septembrist on rivis ka vastaste superstaar Henrik Mkhitarjan.

Kui FC Flora alistas Euroopa liiga kolmandas eelringis võõrsil Malta tšempioni Floriana penaltiseerias, mille otsustava löögi saatis ristnurka Frank Liivak, seisid siinkirjutaja reportaažis järgmised sõnad:

"Liivaku koondisekutse septembrikuu mängudeks võeti üliterava luubi alla ning kui peatreener Karel Voolaid seda põhjendas, ei soovinud eespool mainitud seltskond argumente kuulda, vaid kuulutas, et kõik ju saavad aru, miks Liivak koondises on.

Täna ta näitas, miks! Ta on väga kõva hingega spordimees! Pärast kõige kirjeldatu läbielamist ja pea aasta aega kestnud kadalippu võttis ta viienda lööja üliolulise vastutuse. Kui Liivak oleks penaltiga eksinud, valatuks talle kaela Eesti jalgpalliajaloo üks vägevaim solgipang. Ning pole põhjust arvata, et ta seda ei aimanud. Ega Eesti jalgpallurid mullis ela.

Aga samal ajal, kui trolliarmee ekraanide taga käsi hõõrus, võttis Liivak vastutuse oma meeskonnakaaslaste, oma koduklubi FC Flora ja euroedu järele januneva Eesti jalgpalli ees. Ning läks ja lõi selle kuradi penalti ristnurka nagu tühise papinaela! Mic drop. Eepiline mic drop!"

Liivak võttis penaltilöömise vastutuse enda kanda ka täna ja oli taas väga kindel. Lisaks tulemustest saadavatele emotsioonidele peitub tippspordile kaasaelamise üks võlu ka sportlaste isiklike lugude jälgimises. Liivaku oma on viimase kahe aasta jooksul olnud väga huvitav ja käänuline, mis võtnud kraaviperioodi järel praegu helgema suuna.

Ning eriti võluv, et Liivak on lisaks selle seikluse peategelaseks olemisele ise ka selle jälgija: "Ma pole just kõige armastatum jalgpallur Eestis, vähemalt minu kõrvadeni on sellised jutud jõudnud. Aga eks pinge ja emotsioonid teevadki jalgpallist ilusa mängu," sõnas Liivak.

Täna kaks väravat löönud Sappinen tegi koondise eest viimati skoori 2017. aasta 12. novembril Maltal ehk ligi kolm aastat tagasi. Vahepealsed 14 koondisemängu – tõsi, nii mõnigi neist väga nappide minutitega – tõid kõik tulemuseks nulli. Ründaja jaoks on säärane seeria kahtlemata koormav, sest nagu Sappinen isegi on öelnud: tema ametis on edu kriteeriumid väga konkreetsed.

Tänavune Premium liiga hooaeg on Sappinenile olnud väga edukas, väravaid on tulnud palju ja igasuguseid. Kui tänane tähistas sarnast avanemist Eesti koondise särgis, oleks koondisel murtud üks suur mure, mis pärast Andres Operi karjääri lõppu lõplikku lahendust polegi saanud.

Kuigi koondise jaoks väga vajalik mees, pole Henri Anier andresoperlikuks väravamasinaks tõusta suutnud, Erik Sorga pole selle jaoks tänavu objektiivsetel asjaoludel võimalust saanud. Ründajad toituvad väravatest ja Sappinen lõi neid täna kaks.

Kui jätta kõrvale mängud kaks matši Gibraltariga (2016 ja 2017) ning üks San Marinoga (2015), suutis mõni Eesti koondise mängija viimati valiksarja punktide peale peetud mängus üle ühe värava lüüa … 2013. aasta septembris, kui Vassiljevi kaks tabamust tõid 2:2 viigi Hollandiga. Selles valguses pole Sappineni duubel üldse nii väike asi.

5. Kaitse tuleb korda saada!

Kui ründemäng oli kolmapäeval Leedu vastu okei ja täna kuskil hea ja väga hea vahepeal, sest võimalusi tekitati mõlemas kohtumises ning täna löödi neist ka mitu väravat, siis kaitsemäng laperdas teist matši järjest lubamatult. Kui koondis laseb endale lüüa kolm väravat mängus, kus vastaseks pole mõni Euroopa tippvõistkond, pole rahuloluks põhjust.

Üks võimalus on vaadata individuaalsete mängijate otsa, kes olukordades eksisid - tänase avavärava puhul muidugi Kuusk -, aga lahendus peitub ikkagi võistkondlikus lähenemises. Personaalsed eksimused vähenevad, kui meeskond tunneb end väljakul mugavamalt ja sundimatumalt.

Kaitse tuleb korda saada ja selle jaoks ei pea juurde panema ainult need, kes kahes viimases mängus eksisid, vaid iga väljakul viibiv mängija.

6. Põhja-Makedoonia jaoks oli kohtumisel B-kategooria hõng juures

Põhja-Makedoonia meeskonna tähtsaim mäng selles koondiseaknas on juba peetud. Neljapäeval alistati EM-i play-off'i poolfinaalis 2:1 Kosovo ja jõuti finaali, kus kohtutakse novembris Gruusiaga. Auhinnaks koht EM-finaalturniiril, mis oleks mõlema riigi jaoks esimene.

Peatreener Igor Angelovski sõnas küll eilsel pressikonverentsil, et "neljapäevane võit on praeguseks juba möödanik ning meie tähelepanu homsel mängul Eestiga", siis tema koosseisuvalik tänaseks mänguks rääkis selget keelt – võrreldes neljapäevaga tegi ta põhikoosseisus kaheksa (!) muudatust.

Pingile jäi ka meeskonna suurim staar Goran Pandev (Genoa) ja sarnaselt temale Itaalia kõrgliigas (Udinese) mängiv Ilija Nesterovski, samuti Hispaania kõrgliigaklubi Levante mängija Enis Bardi. Tõsi, kõik need kolm meest sekkusid vahetusest ja andsid olulise panuse, et koju naasti kaotuseta.

Ilmselgelt vaatas Angelovski olukorda reaalse pilguga – neil on praeguses Rahvuste liigas kahe mänguga neli punkti kirjas ning selle tähtsus pole ülearu suur, sest selle abil MM-ile pääsemise šanss (väga) väike. Samuti ootab makedoonlasi kolme päeva pärast Rahvuste liiga mäng Gruusiaga, kes tabelis nende otsene rivaal ja võit seal seega väärtuslikum.

Angelovski võttis duellis alagrupi autsaideriga – oleme ausad, seda Eesti ju on – teadliku riski. Selliseid asju tehakse jalgpallis ja spordis ikka ning siis on tolle autsaideri asi, kas ta suudab veidi suurenenud šansi ära kasutada ja favoriiti hammustada. Eesti suutis.

Ning tuleb silmas pidada, et meilgi oli eeldatavast põhikoosseisust mitu meest (Karol Mets, Joonas Tamm, Erik Sorga ja Sergei Zenjov). Mängukäigu tõttu valmistas see viik pettumuse, aga endast tugevama vastase käest võetud punktiga tuleb rahul olla.

Protokoll:

11. oktoobril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Põhja-Makedoonia 3:3 (1:1)
33., 61. Rauno Sappinen, 76. pen. Frank Liivak - 3. ov. Märten Kuusk, 80. Goran Pandev, 88. Gjoko Zajkov

Hoiatused: 40. Artur Pikk - 61. Stefan Ristovski, 75. Stefan Spirovski
Realiseerimata penalti: 67. Aleksandar Trajkovski
Mänguolud: +12, kuiv, tuulevaikne ja vahelduva pilvisusega ilm; muruväljak väga heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 908
Peakohtunik: Mohammed Al-Hakim
Abikohtunikud: Fredrik Klyver, Mikael Hallin
Neljas kohtunik: Glenn Nyberg (kõik Rootsi)

Eesti: Karl Jakob Hein, Taijo Teniste, Nikita Baranov, Märten Kuusk, Artur Pikk, Siim Luts (34. Pavel Marin), Vladislav Kreida, Mattias Käit (85. Mihkel Ainsalu), Vlasi Sinjavski (85. Michael Lilander), Konstantin Vassiljev (70. Frank Liivak), Rauno Sappinen (70. Mark Anders Lepik).
Varus: Artur Kotenko, Matvei Igonen, Edgar Tur, Georgi Tunjov, Mark Anders Lepik, Markus Soomets, Frank Liivak, Michael Lilander, Henrik Pürg, Henri Järvelaid, Pavel Marin, Mihkel Ainsalu.

Põhja-Makedoonia: Damjan Šiškovski, Stefan Ristovski, Gjoko Zajkov, Kire Ristevski, Ezgjan Alioski, Boban Nikolov (64. Goran Pandev), Stefan Spirovski, Tihomir Kostadinov (78. Vlatko Stojanovski), Ferhan Hasani (46. Enis Bardhi), Aleksandar Trajkovski (79. Krste Velkoski), Ivan Trichkovski (64. Ilija Nestorovski).
Varus: Daniel Božinovski, Goran Pandev, Darko Velkovski, Enis Bardhi, Vlatko Stojanovski, Krste Velkoski, Ilija Nestorovski.