FIFA boss Gianni Infantino rääkis 2019. aasta naiste MM-i järel, et hädasti on vaja suurturniiri laiendada 32 osalejale. Sest nii saavad rohkemad koondised suurest vutipeost osa ning kõrgem kaasatuse määr peaks naiste jalgpalli arengule hoogu juurde andma. Osa matemaatikast on jäänud siiski tegemata ning kõik kalkulatsioonid positiivseks jääda ei saa.

• Püüa-püüa, aga 24 aastat kehtinud numbrit (veel) kätte ei saa
• Jookse kiiresti, liputa õigesti ja umbes tuhat nüanssi veel ehk Kuidas jõudis Eesti kohtunik MM-ile

Kui esimene FIFA naiste MM toimus 1991. aastal 12 osalejaga, siis Austraalia ja Uus-Meremaa tervitavad esmakordselt 32 riigi parimaid naisi. On ka ju see eriline, et vutipidu just lõunapoolkeral aset leiab, sest a) tegemist on esimese Okeaanias peetava täiskasvanute turniiriga, ning b) esimest korda võõrustavad naiste MM-i kaks riiki.

Kui lüüa numbrid lihtsalt paberile, siis jah, 32 koondise osalusel toimuv MM on justkui võimsam ja suursugusem, sest mängitakse ju ka enam kui kümme matši varasemast rohkem. Aga tasub ikkagi jälgida ka seda, kes lõppude lõpuks platsile astuvad. Muidugi, USA, Saksamaa, Inglismaa ja teised suured, aga ka Zambia (FIFA tabelis 77. koondis), Maroko (72.), Haiti (53.) ja Panama (52.)

Kui 16 koondisest sai 24 ehk Mida tehti debütantidega toona

2015. aastal Kanadas toimunud MM oli esimene, kus osales varasema 16 asemel 24 koondist. Need jagati kuude alagruppi. Vutimatemaatikute jaoks olgu kohe pulkadeks võetud, kuidas selgusid edasipääsejad: kaks alagruppide esimest sammusid kohe edasi, kolmandaks jäänud võistkondade seast nopiti punktide poolest välja neli parimat.

Kaheksa aasta eest peetud turniiril tegid oma debüüdi kaheksa koondist: Hispaania, Holland, Šveits, Tai, Kamerun, Elevandiluurannik, Costa Rica ja Ecuador. Vanadest kaladest olid kohal näiteks nii USA, Hiina kui ka Saksamaa.

Üks suurema-uhkema MM-i pahupool sai toona kiirelt defineeritud: C-alagruppi loositi valitsenud maailmameistri Jaapaniga kokku kolm debütanti. Mõistagi lõpetas 2011. aasta tšempion täiseduga esimesel kohal, järgnesid kuus punkti teeninud Kamerun, kolme silmaga Šveits ja eriti õnnetult barankale jäänud Ecuador. Kuidas saab baranka olla eriti õnnetu? Lõunaameeriklased jõudsid tabamuseni vaid korra, kuid lasid enda selja taha virutada 17 palli.

View this post on Instagram

A post shared by FIFA Women's World Cup (@fifawomensworldcup)

Sarnast säru tehti ka Elevandiluuranniku parimatele naistele, kelle väravate vaheks kujunes 3:16. Oli neil ju ka turniiri eel kõige kehvem FIFA poolt kalkuleeritud koht - 67. - mistõttu ei olnud eriline ime, kui toonane esikoondis Saksamaa neile kümme vastuseta väravat lõi.

Kokkuvõttes kõige kehvemini läks aga Tail, kes sai avamatšis hiljem meistriks kroonitud USA-lt 0:13 kaotuse. Seejärel jäädi alla ka Rootsile (1:5) ja Tšiilile (0:2). Väravate vahe -19 on naiste MM-i ajaloo kõige kehvem, rekorditeks ka 0:13 kaotus ning keskmine lastud väravate arv - 6,67.

2019. aasta debütantidest jõudsid 16 parema sekka vaid Holland, Šveits ja Kamerun, kes langesid üheväravalise kaotusega selle sammu astumise järel. Sealjuures said eurooplannad edasi oma grupis kolmandaks jäämisega - just see oli vähem kogenud koondiste jaoks ääretult oluline õlekõrs, millest 32 koondise osalusel peetud turniiril enam kinni haarata ei saa.

Kui 24 koondisest saab teisel pool maakera 32

Tänavused MM-kohad jagunesid järgmiselt: Euroopale 12, Aasiale 6, Põhja-Ameerikale 6, Aafrikale 4, Lõuna-Ameerikale 3 ja Okeaaniale 1 koht. Kui Euroopa vutt on olnud meile päris südamelähedane, meeles vast ka mullu toimunud EM, siis ülejäänud maailma toimetamised (kui palju neid üldse on!) jäävad pigem võõraks. FIFPRO uuring aitab:

• USA koondis mängis kahe MM-i vahel 65 matši, neist 49 olid maavõistlused

Valitsev maailmameister on kahe jalgpallipeo vahel mänginud kõige rohkem kohtumisi, sealjuures ollakse keskmisest näitajast - 40 - tugevalt üle. Ka on kohalik madistamine küllaltki eeskujulik: tippvutis osaleb 12 naiskonda, kellele koguneb hooajas 22-25 liigamatši, muidugi lisaks ka karikamängud.

• Haiti mängis 2019-2023 vaid 19 (!) kohtumist

Tänavune debütant Haiti on kahe suurturniiri vahel mänginud kõige vähem kohtumisi, vahe samuti CONCACAF-i kuuluva USA-ga on 46. Hästi, Kariibi meres paiknev riigike elas raskelt üle koroonaviirust, mistõttu jäi arvestatav ports mänge ära (nii ka Hiinas), kuid tagatipuks pole riigil ka oma kõrgliigat.

• Eurooplastest on kõrgeim näitaja Hollandil, kelle koondisele kogunes 51 vastasseisu

Kui Hollandi koondis, kes istub FIFA tabeli 9. pulgal, mängis UEFA liikmesriikidest (kes ainsana peavad MM-ile pääsemise nimel valikmänge!) enim matše, siis koduliigast vastu vaatavad numbrid on pea madalaimad. Kohalikust kõrgliigast võtab osa 11 naiskonda, kellele koguneb hooajas 20 kohtumist.

• Liigajalka on kõrgeimalt hinnas Argentinas, kus koguneb hooajas maksimaalselt 33 matši

Kui võrrelda nelja aasta jooksul kogunenud koondisemänge, siis jääb Argentina CONMEBOL-i võrdluses Brasiiliale (53 matši) ja Kolumbiale (38) enda 35-ga alla. Samas ollakse liigas selgelt esimesed: mitte üheski teises tänavusel MM-il osalevas riigis pole hooajal võimalik pidada 33 mängu.

Ehk siis. Juba eos saab väita, et USA koondislaste kokkumäng ja ettevalmistus on kordades parem kui Haiti parimate naiste oma. On ju rahvusvahelised mängud need, mis maailma suurimaks lavaks parimalt ette valmistavad - muidugi, kui kohalik kõrgliiga on tasemel (nagu näiteks Inglismaal), siis on ka need matšid kindlasti piisavalt rammused.

Teisalt ei tasu ka oodata, et oma esimeseks MM-iks korraliku ettevalmistuse teinud Zambia läheb kõigist rahumeeli üle sõitma. On ju muidu tegemist FIFA edetabelis alles 77. kohal asuva koondisega. Õnnestumiseks on vaja, et kõik komponendid oleksid kindlalt paigas, alustades korralikust mängijate valikust ning lõpetades tugevate ettevalmistusmatšidega.

Käärid saavad olema siin ja seal, kas Infantino ka sellega arvestas?

32 osalejaga MM oli ka naiste jalgpalli ajalukku sisse kirjutatud. Iseasi, millal selleni kõige loogilisem jõuda oleks. Sportlikust poolest lähtudes tundub, et Infantino surus oma asja liiga varakult läbi. On ju peale parima välja selgitamise mängus ka näiteks reklaamist ja teleõigustest saadav tulu. Keskendudes aga haarde laiendamisele puht seetõttu, et suurem osa maailmast saaks osa ning selle arvelt kasvaksid väikesemad vutiriigid pisut suuremaks, on idee ju igati kiiduväärt. Las müravad kõik.

View this post on Instagram

A post shared by FIFA Women's World Cup (@fifawomensworldcup)

Siin hakkab kiirgama aga järgmine pirn - mängude kvaliteet. Enne turniiri on raske mingisuguseid jõujooni tõmmata. Tõsi, et favoriitidena näivad tiitlit kaitsev USA ning Euroopa koondisejalgpalli hinnalisimat karikat tõsta saanud Inglismaa, kahtlemata tasub arvestada ka Saksamaa ja Rootsiga. Aga nende kõrval hakkavad mõõtu võtma ka FIFA tabelis teisel pool 50. pulka paiknevad koondised.

Nii võib mõne riigi jaoks viimaste kohade vältimine olla käkitegu, sest need jäävad tõenäoliselt mõne kergelt klohmitava või uustulnuka täita. Heaks näiteks peaks olema F-alagrupp, kus selgelt tugevamaid Prantsusmaad (5.) ja Brasiiliat (8.) hakkavad taga ajama Jamaica (43.) ja Panama (52.). Suure vutipeo kontekstis on säärased grupid muidugi halva maiguga - on siis mõtet alagrupimatše üldse vaadata?!

Mingitmoodi vürtsi lisab mängudele kindlasti see, et kui eelmisel korral jäid 16 parema seast välja vaid kaheksa koondist, siis tänavu on neid 16. Enam ei piisa vaid ühest õnnestumisest, kübekesest (loosi)õnnest või lähima jälitaja libastumisest. Nii on näiteks D-alagrupp, koosseisus Inglismaa (4.), Taani (13.), Hiina (14.) ja Haiti (53.), juba rohkem suurturniiri mõõtu.

See, mis tegelikkuses välja rullub, on tuleviku näidata. Ent nagu öeldud, ainult positiivset saabuvast vutipeost välja pigistada ei saa. Eks hiljem selgub, kas heal õnnestub halb üle kaaluda.

***

Austraalias ja Uus-Meremaal toimuv MM saab avapaugu 20. juulil. Avamäng, mille vile kõlab Eesti aja järgi kell 10, peetakse Uus-Meremaa ja Norra vahel. Samal päeval kell 13 astuvad väljakule Austraalia ja Iirimaa. ERR kannab mänge üle alates kaheksandikfinaalidest, näitamisele tuleb ka avamäng.