Eesti korraldab maikuus neidude U17 koondise EM-finaalturniiri, kus osalevad Sinisärkide kõrval seitse Euroopa koorekihti kuuluvat koondist. Eestlannade peatreener Aleksandra Ševoldajeva rääkis, et konkurentide tase on mingil määral tuttav ning vaatamata senistele keerulistele vastasseisudele on siht endiselt kõige kõrgem - jõuda alagrupist edasi.

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär ning UEFA naiste jalgpalli komitee juht Anne Rei rääkis naiste jalgpallile pühendatud pressikonverentsil, milliseid võimalikke uksi kodumaine finaalturniir avada võiks. Rei meenutas, et mullu Inglismaal toimunud täiskasvanute EM-finaalturniir oli edukas ning seadis naiste jalgpallile suuri ootusi.

"Sellest tekkis lainetus, mis läks üle Euroopa ja jõudis loomulikult ka Eestisse," jätkas Rei. "Koduse EM-finaalturniiriga tahame jätta naiste jalgpalli hoost ja mõjust jälge ka Eestisse. Tahame sellele lainetusele anda ka omalt poolt uue jõu, et tekiks uus tõus."

Rei toonitas, et juba U17 tasand pakub noortele mängijatele võimalust silma paista. "U17 finaalturniir on esimene võimalus kõigile tüdrukutele ja ka naistele, kes tegelevad ka naiste jalgpallis, ennast rahvusvahelisel taasandil proovile panna. See on hüppeplatvorm, kust tegelikult saab alguse tõus," lisas ta, tuues näitena välja Inglismaal toimunud EM-i parimaks mängijaks nimetatud Beth Meadi.

Nii loodavad ka Rei ja EJL, et Eestis toimuvalt finaalturniirilt saavad hoogu noored Sinisärgid. "Eesti Jalgpalli Liit on seadnud sportliku poole pealt eesmärgi, et meie tüdrukud võitleksid väärikalt ja nad saaksid kogemuse ja võimaluse näidata end rahvusvahelisel tasandil, mis annaks jõudu jõuda ka edasi," toonitas Rei.

Eestisse sõidab naiste ja tüdrukute jalgpalli koorekiht, ent edasipääs on kindlalt mõtteis

Eesti U17 neidude peatreener Aleksandra Ševoldajeva rääkis esmalt, et konkurentide näol on tegemist tüdrukute ja naiste jalgpalli koorekihti kuuluvate koondistega. Nii pole turniirile pääsejate nimekirjas - Poola, Inglismaa, Saksamaa, Šveits, Prantsusmaa, Hispaania ja Rootsi - üllatusi. "Positiivne on see, et oleme paariga juba mänginud oma ettevalmistuse raames. See tase on meile väga hästi tuttav," lisas juhendaja.

"Oleme väga palju mänginud Poolaga, kellega kohtume ka sel nädalal kahel korra. See juba näitab, et oleme saanud väga-väga häid kohtumisi," lahkas U17 koondise juhendaja. "Muidugi, finaalturniiril on tippvõistkonnad ning enamike nende A-koondised mängisid mullu EM-il. Samas pole see tase meist kaugel. Ideaalne näide on Eline Ruth Häberli, kes treenib ja mängib Eesti liigas (Tallinna FC Floras - L. J.) ning kuulub samal ajal ka Šveitsi U17 koondise 20 parema mängija sekka. See samm meie jaoks pole ebarealistlik, aga kindlasti väga-väga raske."

Ševoldajeva jätkas, et kodusele finaalturniirile allahindlust tegema ei minda ehk neljaliikmelisest alagrupist, mis pole veel selgunud, soovitakse kindlasti edasi pääseda. Olgu öeldud, et poolfinaali jõuavad gruppide kaks esimest. "Me mängime edasipääsu peale. Ei ole mõtet jalgpalli mängida, kui see ei ole meie eesmärk. Lähme iga mängu selliselt mängima ja usun, et midagi vähemat ei ole mõtet ega realistlik endale eesmärgiks võtta," toonitas ta.

Noortekoondise peatreener näeb, et ettevalmistusega on võetud maksimum. "Minu ambitsioonid on hästi-hästi suured. Arvan, et nendes tingimustes, mis meil on antud, oleme võtnud maksimumi," näeb ta. "Meil on väga mitmel mängijal U17 koondise eest üle 20 mängu. See on väga-väga suur arv ühe vanuseklassi jaoks. Suure hulga mängude ja sellise kogemuse pealt on hea finaalturniirile vastu minna."

Seda, et tugevaid mänge saanud neiud said võidurõõmu viimati tunda 2022. aasta juulis ehk vahepeale jääb üheksa kaotust ning üks viik, tuleks Ševoldajeva hinnangul vaadata teise nurga alt. "Need suureskoorilised kaotused on tulnud emmal-kummal ajal: hooaja alguses ehk siis, kui mängijate treenitus ja fitness on võrdlemisi madalad, ja hooaja lõpus, kui mängijatel on hooajast kurnatus. Näen, et need ei tohiks olla meie vabandused, aga see on täna reaalsus," selgitas ta.

"Me tõesti viskasime mängijad vette eelmisel aastal Itaalias (kirja saadi 1:8 ja 0:7 kaotused - L. J.) ja tänavu veebruaris (0:12 kaotus - L. J.). Elasime nii kaasa, et neil läheks hästi, aga reaalsuses polnud mängijad tolleks hetkeks piisavalt palju treeningmänge saanud, ka polnud liiga alanud. Meil on see võimekus olemas mängida häid mänge heas vormis olles, aga mängida nii terve aasta vältel - see on meie jaoks veel natukene keeruline."

U17 koondis saab finaalturniiril mängida A. Le Coq Arenal, kus tegelikkuses on juba madistatud küll ehk väga suurt värinat maikuus väljakule astudes jalgades olla ei tohiks. Ševoldajeva meenutab, et harjumise mõttes paluti Lillekülas mängimise võimalust juba sügisel ning toona läkski nii, et U17 neiud madistasid pealinnas ning samal ajal Balti turniiril võidutsenud A-koondis sai karikat tõsta Tartus.

"Kui mängijad esimest korda väljakule soojendusele jooksid, siis ma ei tea, kas nad korra üldse hingasid ka. Nad olid hästi elevust täis," meenutas Ševoldajeva lõbusalt. "Ehk see kogemus on meil olemas ja nüüd loeb see, kas oskame selle kogemusega midagi teha."