0:5 kaotus, aga hinne "väga hea"? Just nii! Paide Linnameeskonna teekond Konverentsiliigas lõppes küll selge allajäämisega Brüsseli Anderlechtile, ent see ei tühista mitmeid olulisi maamärke, millega klubi möödunud suvel Eesti jalgpallielu täiendas.

Sügis on käes. Astronoomiliselt küll mitte, aga sisuliselt küll, sest ilmateade paneb lõdisema ja turulettidelt leiab puravikke. Sügis on käes ka jalgpallis, sest eurosarjades on alanud alagrupiturniirid. Seega on paslik teha kokkuvõte ka kodumaisest jalgpallisuvest.

Aasta eest oli see keeruline, sest FC Flora pääses Konverentsiliiga alagrupiturniirile, mis mõjus suvise saavutuse loogilise jätkuna. Kodumaise jalgpallielu fookus oligi mullu sügisel Premium liiga ja Flora euromängude vahel jagatud. Tänavu mitte, sest Paide jäi alagrupiturniirile pääsemisest kahe, FCI Levadia kolme ja FC Flora nelja vastase alistamise kaugusele.

Eelnev tõdemus teebki 2022. aasta Eesti jalgpallisuve kokkuvõtmise lihtsaks. See kuulus täielikult Paide Linnameeskonnale. Klubi ajaloo esimene Eesti karikas – finaalis saadi dramaatiline 1:0 lisaajavõit Nõmme Kalju üle – andis võimaluse kolmandat hooaega järjest eurosarjas mängida. Just seal seda kõike kaunist tehtigi.

Paide eelmised kaks eurohooaega olid lõppenud esimesel tõkkel, kui 2020 kaotati Vilniuse Žalgirisele (Leedu) ja mullu Wroclawi Slaskile (Poola). Arusaadavalt ei kuulunud Paide asetatud klubide sekka ning lihtsaid vastaseid loota polnud.

Esimese mängu esimene poolaeg Thbilisis kuulutas kurja, sest Gruusia klubi ülekaal oli tuntav ning Paide pidi olema rahul, et pääses puhkama vaid üheväravalises kaotusseisus. Polnud pääsu mõttest, et läheb nii nagu kahel eelmisel aastal. Aga ei läinud. Üldse mitte, sest Karel Voolaidi juhendatud meeskond tõusis vaheaja järel hoopis uuele tasemele ega langenud sealt allapoole eurosarja lõpuni.

Siim Luts lõi Thbilisis 1:1, Dinamo läks veel 2:1 ette, aga kohtumise viimasel 10 minutil tabasid Ebrima Singhateh ja Kristofer Piht ning Paide naasis 3:2 võiduga. Kodumäng Pärnus kujunes keeruliseks. Dinamo võitis normaalaja 1:0 ja läks lisaajal 2:0 ette. Sundseis mõjus Paidele toniseerivalt, mäng hakkas jooksma ja Singhateh teenis penalti, mille ise realiseeris.

4:4 viik 210 minuti kokkuvõttes läkitas duelli penaltiseeriasse. Paide esimene lööja oli Sergei Mošnikov (34), aga järgmised viis kõik noored mehed – Kevor Palumets (19), Bubacarr Tambedou (20), Robi Saarma (21), Singhateh (18) ja Piht (21) – kes kõik tabasid. Mihkel Aksalu tõrjus Dinamo kuuenda penalti ja viis Paide teise eelringi.

Paar nädalat varem oli FCI Levadia saanud Islandil piinliku 1:6 kaotuse ning tund aega varem oli FC Flora osanud Seinäjoki JK vastu kolmeväravalise edu lisaajakaotuseks mängida. Kui sinna otsa lisandunuks Paide kaotus Dinamole pärast võõrsil võidetud avamängu, võtnuks Eesti klubijalgpallis maad must masendus. Aga Paide tagas, et valitsesid hoopis kirkamad toonid.

Teises eelringis Armeenia klubi Jerevani Ararat-Armeniaga kohtudes oli esimeseks väljakutseks mängule jõudmine, mis nõudis enam kui 30-tunnist reisi. Jerevanis lõppes mäng 0:0. Nädal hiljem Pärnus samuti. Penaltiseerias läks kõik täpselt nii nagu Dinamo vastu – Mošnikov alustas, noormehed jätkasid, kõik tabasid ja Aksalu tõrjus ühe löögi. Ees ootas Anderlecht.

Kui tolle hetkeni oli Paide euroteekond olnud lokaal-kogukondliku tähtsusega sündmus, mis läks korda Eesti jalgpallile, Paidele endale ja natuke ka Pärnule, kes nende kahte esimest kodumängu võõrustas, siis kolmandasse eelringi jõudmine muutis olukorda. Paide Linnameeskond omandas üleriikliku tähtsuse. Liialdus? Peaminister Kaja Kallas igatahes nii ei arvanud.

4. augustil A. le Coq Arenale kogunenud 7506-pealine publik oli erakordne saavutus. Paide südamlik tegutsemine, mille läbivaks motiiviks „enne teod, siis jutt“, läks korda paljudele. Anderlechti vastu mängiti väärikalt, aga kaotati lõpuks kindlalt. Tõsi, mõned oleksid jäid õhku, sest mõlemas mängus omati võimalusi juhtvärava löömiseks.

Aga need oleksid ei rikkunud üldmuljet. Paide eurohooaeg oli suur õnnestumine ning allajäämised Anderlechtile ei rikkunud üldmuljet. Oluline on rõhutada, et ilusad kaotused võetakse publiku poolt tunnustusega vastu ainult juhul, kui neile on eelnenud meeli ülendavad võidud. Neid Paide tõi ja neid oli Eesti jalgpallile vaja.

Eriti pärast Levadia ja Flora ebaõnnestumisi eurosarjas ning Eesti koondise kevadist krahhi Küprosel, kui langeti Rahvuste liiga D-divisjoni ehk mudaliigasse. Juunis oli Eesti koondis võtnud kaks võitu, ühe viigi ja kaotanud 0:5 Argentinale, ent tunnustust see korralik aken ei pälvinud, sest üldine foon oli mudaliiga tõttu jätkuvalt negatiivne. Paide eurohooaeg suutis seda fooni muuta.

Eduga näidati, et klubi poolt valitud teed pidi sihile jõudmine on võimalik. Paide mudel, kus kombineeritakse kogenud Eesti mängijaid, noori talente ja Aafrikast skauditud andekaid noormängijaid, kelle mängijaõiguste müügist raha teenimine on üks osa klubi strateegiast, on ju Eestis ainulaadne. Pärast möödunud suve pole põhjust kahelda, et see ei toimi.

Tulid võidud ning mängijaid müüdi välisklubidesse. Deabeas siirdus Cangzhou Mighty Lions (Hiina), Singhateh Praha Slavia (Tšehhi) ja Kevor Palumets Zulte-Waregemi (Belgia) ridadesse. Premium liiga kontekstis väga viisakad üleminekud. Tähtis on ka, müüa suudeti erineva taustaga mängijaid. Klubi vahetasid Euroopast pärit välismaalane, verinoor aafriklane ja andekas Eesti noormängija.

Üks emotsionaalselt oluline aspekt oli Paide eurohooajal veel. Ragnar Klavan tegi kõik kuus mängu otsast lõpuni kaasa ning see võimaldas Eesti publikul veel kord oma silmaga veenduda 36-aastase keskkaitsja tippkvaliteedis. Neli hooaega Bundesligas, kaks Premier League’is ja kolm Serie A-s, millele eelnesid ju ka kaheksa hooaega Eredivisies... see on sünge CV.

• Intervjuu | Ragnar Klavan: missioonitunne Eesti jalgpalli ees muudab Paide eurotriumfi sama magusaks kui tähthetked Liverpoolis

Jalgpallisuvi 2022 oli täielikult Paide nägu. Nad ületasid ootusi, kirjutasid mälestusi ja vallutasid südameid. Seda pole ühe noore väikelinnaklubi kohta sugugi vähe! Ikka täitsa palju.

Aga jalgpallis on asjad nii, et mälestused annavad küll jõudu ja inspiratsiooni, aga ei maksa midagi. Eilne 1:1 viik Tallinna Legioniga kinnitas, et Paidet ootab pronksmedalite nimel ees kibe võitlus Nõmme Kaljuga. Septembri alguse murdemängudes esines Paide edukalt, ent iga meeskond on nii hea kui tema viimane tulemus.