2022 ei erine varasematest Eesti jalgpallisuvedest – eurosarjades osalevate klubide tegemisi jälgides ei unustata kokku arvutada UEFA-lt teenitud auhinnarahasid ega märkimata, millest nüüd mõne kaotusega ilma jäädi.
FCI Levadia ja FC Flora pidid mõlemad leppima miinimumiga ehk summaga, mille osas võisid nad kindlad olla juba mullu detsembris, kui Premium liiga 2021. aasta hooaeg lõppes. Levadia auhinnarahaks on 810 000 eurot ja Floral 250 000 eurot.
- Koefitsiendiralli 2022: Levadia poole kehvem Florast, kes omakorda poole kehvem Paidest
- Intervjuu | Ragnar Klavan: missioonitunne Eesti jalgpalli ees muudab Paide eurotriumfi sama magusaks kui tähthetked Liverpoolis
Levadia summa tuli kokku nii: 100 000 eurot iga osaletud eelringi eest ehk kokku 200 000 eurot, Konverentsiliiga teises eelringis väljalangemise tasu 350 000 eurot, alagrupiturniirile mitte jõudnud meistri boonus 260 000 eurot. Flora sai 100 000 eurot ühe eelringi osalustasu ja 150 000 eurot Konverentsiliiga esimeses eelringis väljalangemise tasu.
Ainsana konkurentsis püsiv Paide on praeguseks taganud 850 000 eurot (NB! Tegemist peaks olema esimese korraga pärast 2006. aastat, kui valitseva meistri auhinnaraha ei ole Eesti klubide seas kõige suurem), sest kolme eelringi osalustasu on kokku 300 000 eurot ja isegi kui Brüsseli Anderlechtile kaotatakse, on kolmandas eelringis väljalangemise eest ette nähtud 550 000 eurot.
Vale oleks aga arvata, et see 850 000 eurot saab kõik tuludesse kirjutada. Paide Linnameeskonna tegevjuht Jaanus Pruuli tutvustas kulusid, mis eurosarjas osalemisega kaasnevad. Kuna Paide on pidanud kaheks seni peetud võõrsil-kohtumiseks reisima Kaukaasiasse (Thbilisi ja Jerevan), on need olnud väga suured.
"Esimene eelistus olnuks muidugi sõita tšarterreisiga, aga Thbilisi puhul läinuks see maksma 160 000 ja Jerevani puhul 180 000 eurot. Seda polnud meil võimalik alla neelata, tuli minna liinilendudega. Thbilisiga oli kergem, sest ettevalmistusaega oli rohkem, kuna 7. juulil toimunud kohtumise vastane selgus juba 14. juunil. Aga Jerevaniga oli paras hullumaja," räägib Pruuli.
Tagantjärele tarkus: tulnuks riskida 15 000 euro kaotamisega
Tagantjärele targana tõdeb Paide tegevjuht, et oleks tulnud riskida umbes 15 000 euro suuruse kuluga, mille toonuks kaasa Jerevani-piletite varajane broneerimine, aga neist siis loobumine, mida tulnuks teha juhul, kui Dinamole oleks kaotatud. "Seekord otsustasime seda riski mitte võtta ja jäime optimistlikuks, et küll midagi ikka saab. Saime 32-tunnise reisi," nendib Pruuli muiates.
Pärast 14. juulit, kui Dinamo penaltiseerias seljatati, oli Paidel laual kaks varianti, kuidas Jerevani jõuda. Üks nägi ette väljasõitu pühapäeval ja kohale jõudmist esmaspäeval pärast 32-tunnist reisi. Teise järgi olnuks reisiaeg tsipa lühem, aga pärale oleks jõutud kolmapäeval ehk üks päev enne mängu ja nii, et selja taga magamata öö.
Teise variandi puhul olnuks muidugi suur oht kahandada olulisel määral meeskonna sportlikku toonust, mistõttu eelistati esimest. Eesti Jalgpalli Liit tegi tolle võimaldamiseks muudatuse Premium liiga kalendris ja lükkas edasi 17. juulil toimuma pidanud kohtumise Pärnu Vaprusega, mis võimaldas klubil variandi üks töösse panna. Aga ka see polnud odav lõbu.
"35-liikmelise delegatsiooni lennupiletid maksid Jerevani-sõidu puhul 65 000 eurot. Kohapealsed kulud olid 35 000 eurot ehk reis Armeeniasse läks klubile maksma 100 000 eurot," sõnab Pruuli. Kusjuures kuna Jerevani sobivaid lende polnud, siis Thbilisist Armeenia pealinna sõideti bussiga, mille juht oli kuristiku serval kulgeval mägimaanteel sõites ühtaegu nii uljas ja unine, et fitness-treener Andrei Veis istus igaks juhuks juhi kõrvale, et vajadusel rool endale rabada.
UEFA loogika on, et 100 000 eurot osalustasu ongi ettenähtud võistlusreisi kulude katteks. Eesti klubidel on varasematel aastatel sellest jõudsalt järgi jäänud isegi siis, kui mullu ja tunamullu oli tšarteriga reisimine koroonaohu tõttu kohustuslik. Praegu valitseb Euroopa lennunduses aga kaos, mistõttu on tellimuslendude hinnad laes. Seda koges juuni alguses ka A-koondist marsruudil Tallinn – Pamplona – Malta – Tirana – Tallinn lennutanud Eesti Jalgpalli Liit.
Ararat-Armenia kohtumise puhul ei jäänud Paidel seega 100 000-st alles tuhkagi. Tegelikult tuli puudugi, sest Pärnu Rannastaadionil kodumängu pidamine polnud klubi jaoks tulu-, vaid kuluprojekt.
"Kuna meil on päris palju kutsutud külalisi, ulatub piletitulu 1500 istekohaga staadioni puhul kuni 10 000 euroni. Aga Pärnus on, minu tunnetuse järgi, Euroopa hetkel ühed kallimad hotellitoad. Lisades sinna kulud turvateenistusele ja väljakuüüri, jäime ühe kodumänguga 10 – 15 000 euroga miinusesse. Tele- ja reklaamituludest ju nende vastaste puhul rääkida ei saa," räägib Pruuli.
Kuna esimese eelringi reis Gruusiasse ei osutunud nii kulukaks kui sõit Armeeniasse, võib laias laastus öelda, et kahe eelringi kulud Paide jaoks olid 200 000 eurot ehk UEFA poolt makstava osalustasu suuruses. Aga nagu öeldud, varasemast on Eesti klubid suutnud sealt omajagu kokku hoida isegi siis, kui mängule on tulnud sõita tellimuslennuga.
"Muidugi sõltuvad kulud ka loosiõnnest, mis määrab sihtkoha. Kui vastu tuleb Soome klubi, on reis palju odavam võrreldes Kaukaasiaga, mis on kaugel ja ülimalt keerulise logistikaga. Eks me panime kõvasti teadmisi ja kogemusi kõrva taha ning järgmine kord eurosarja mängides hakkama teatud asjadega varem tegelema," ütleb Pruuli.
- Luup peale | Pa-pa-pa-parim klubi! Kraaps ja kummardus, Paide Linnameeskond!
- Karel Voolaid: mul on tohutult hea meel ja olen võistkonna üle nii uhke
Neljapäeval võõrustab Paide kolmandas eelringis 34-kordset Belgia meistrit Brüsseli Anderlechti, kes on Dinamo ja Ararat-Armeniaga võrreldes hoopis kõvemast puust vastane. Olukord on teistsugune ka korralduslikus mõttes, sest reisimine Brüsselisse on oluliselt hõlpsam (ja soodsam) kui Thbilisisse või Jerevani.
Samas arvestatavaid teletulusid ei tõota ka matš Anderlechtiga, sest Belgia telekanalitel mängu vastu huvi pole. "Mingit jackpot’i me sellega sisse ei kasseeri," märgib Pruuli.
Küll aga peaks Paide teenima Pärnuga võrreldes suurema piletitulu. Pääsmete hind jääb samaks, mis Pärnus (täispilet 15 ja sooduspilet 7 eurot, teistele Eesti jalgpalliklubidele tehtav eripakkumine vastavalt 10 ja 5 eurot), aga kuna UEFA nõuete tõttu toimub mäng A. Le Coq Arenal, mitte Pärnus, saab pileteid müüa palju rohkem.
"Korraldame matši ideega, et see oleks nagu Eesti koondise suur mäng. Esimene eesmärk on täita pealtvaatajatega A. Le Coq Arena alumine tasand, kus on ca 7000 kohta, aga oleme optimistlikud, et õnnestub avada ka ülemine korrus ja viia publikunumber viiekohalise lähedaseks. Piletihind jääb samaks, sest meie eesmärk on hea jalgpalliemotsioon," lausub Pruuli.
Kokkuvõtteks. Paidel on praeguseks tagatud 850 000 euro jagu UEFA-lt laekuvaid summasid, millest 300 000 moodustab osalustasu kolme eelringi eest ning 550 000 auhinnaraha, kui euroteekond peaks Anderlechti vastu peetavate matšidega otsa saama. Nagu Pruuli jutust ilmneb, ei saa seda 850 000 eurot liigitada ainult tuluks, vaid silmas tuleb pidada ka kulusid.
2022. aasta hooaja eelarvet koostades polnud Paidel garantiid, et nad eurosarjas osalevad. See õigus võideti kätte alles Eesti karikavõistluste võitmisega, kui poolfinaalis alistati penaltiseerias FC Flora ja finaalis lisaajal Nõmme Kalju.
Ainuke, milles sai kindel olla, oli EJL-i 100 000 euro suurune toetus klubidele, mis eurosarja ei kvalifitseeru. Seega karikafinaali sisuline hind oli 150 000 eurot, mis on antud toetuse ja Konverentsiliigast esimeses eelringis väljakukkumise korral UEFA-lt saadava summa vahe.
Pruuli sõnul tehti eelarve nii, et oli olemas plaan A puhuks, kui eurosarja jõutakse, ja plaan B, kui sinna ei jõuta. Mai lõpus sai selgeks, et käiku läheb plaan A. Ning kuigi, nagu ülal kirjeldatud, eurosarjas osalemine tähendab arvestatavaid kulusid, on selge, et isegi pärast mängijatele makstavat preemiat – Pruuli selle suurust ei avalda, aga kinnitab, et seda muidugi tehakse – jääb Paide tänavuse eurohooajaga arvestatavasse plussi.
Aga see pluss pole UEFA-lt laekuv 850 000 eurot, vaid sellest summast vast umbes pool või veidi rohkem. Tõsi, omaette teema on kaudsed tulud, sest meeskonna head esitused eurosarjas võivad kergitada mõnede mängijate potentsiaalset müügihinda.
Olgu lisatud, et kui Paidel õnnestub Anderlechti üllatada ja jõuda Konverentsiliiga play-off’i, suureneb UEFA-lt laekuv summa 300 000 euro võrra. Aga sõltuvalt vastasest võiks siis juba loota ka teletulule ja sarnaselt Anderlechti-matšile ka arvestatavale piletitulule.
Samuti tasub meeles pidada, et Paide Linnameeskond on MTÜ, mis ei taotle ega teeni kasumit, vaid investeerib teenitud tulu jalgpalli arendamisse.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta