FIFA president Gianni Infantino januneb neil päevil lakkamatu tähelepanu järele. Positsiooni kuritarvitades on ta seda ka pälvinud. Tulemuseks ebameeldiv fookus ja vastutustundlike peoliste tuju rikkumine. Kõike seda arvestades tuleb öelda: Infantino, kuule, ole lihtsalt vait.
Laupäeva hommikul andis Infantino pressikonverentsi, mida alustas tunnise monoloogiga, kus teatas muuhulgas, et "Täna tunnen end katarlasena. Täna tunnen end araablasena. Täna tunnen end aafriklasena. Täna tunnen end geina. Täna tunnen end puudega inimesena. Täna tunnen end võõrtöölisena.".
Vahemärkus: see enese geina tundmine läks Infantinol ja FIFA-l ilmselt paari päevaga üle, sest nad ähvardasid One Love kaptenipaela kanda soovinud Euroopa koondiseid mänguväliste asjaolude eest sportlike sanktsioonidega (kollane kaart sidet kandvale kaptenile).
Pressikonverentsi monoloogist, millega Infantino üle maailma pealkirjade peamiseks tegelaseks tõusis, šveitslasele ei piisanud. Samal õhtul toimunud FIFA fännifestivali avaüritusel pidi muidugi tema olema see, kes vajutas suurt punast nuppu, mis tähistas ametlikku avapauku ja Doha lahe kohal vallandunud võimast ilutulestikku.
Infantino egotripp jätkus pühapäevasel MM-i avakohtumisel Katar – Ekuador. Sääraste ürituste puhul on stsenaarium detailideni paigas ning enne algust ka pressile kätte jagatud. Mitte kuskil polnud seal kirjas, et vahetult enne meeskondade sissemarssi, mis lõpetab neli ja pool aasta kestnud ootuse, haarab mikrofoni Infantino ja ütleb veel mõned sissejuhatavad sõnad. No nii igaks juhuks. Et kui eelmisel päeval jäi midagi veel ütlemata.
Kui Infantino pärast Sepp Blatteri täiesti absurdseks muutunud presidentuuri 2016. aastal ametisse valiti, tundus see mõistlik samm. Tema peamine rivaal oli Salman Bin Ibrahim Al-Khalifa (Bahrein), kelle tausta arvestades tundus UEFA-s töötanud Infantino mõistlik valik. Tõsi, tagant järele tasub meenutada, et võrdluspunktiks oli paraku Blatter…
Infantino ametiaega on ilmestanud Venemaal ja Kataris toimuvate meeste MM-finaalturniiride jäägitu õigustamine ja ilustamine, põhjendatud kriitika eiramine ning üha süvenev blatteristumine. Milles viimane asi seisneb? Blatter oli nimelt veendunud, et jalgpall (loe: tema) väärib Nobeli rahupreemiat ja kõiki muid sääraseid ühiskondlikke tunnustusi.
Neid asju pole Infantino nii otsesõnu välja öelnud, aga iga tema avalik ülesastumine jõuab väga kiiresti punkti, kuidas jalgpall ühendab inimesi. See on tõde, aga poolik tõde. Teine pool on, et jalgpall lükkab ebamugavaid asjaolusid ja vaatepilte pidevalt vaiba alla peitu. Ühendamine on vajalik, aga vastutustundlikkus samuti.
Probleeme FIFA ja Infantino hoiakutes ning otsustes on rohkesti. See pole ühegi jalgpallisõbra jaoks uudis. FIFA laialisaatmine ei parandaks midagi, sest järgneks anarhia ning jalgpalli marginaliseerumine umbes pooltes liikmesriikides, mille jaoks maailmaliidu toetus eluliselt tähtis. Seda nähakse kurja ja korruptsiooni juurena, aga probleem pole siinkohal valemis (kommertstulu jaotatakse liikmete vahel solidaarselt laiali), vaid inimestes.
Aga MM-finaalturniir on kõikvõimas, mis suudab varjutada nii kõik teised spordialad ja võistlused, aga ka eetilised probleemid ja küsitavused. 92-aastase võistluse globaalne külgetõmbejõud on lihtsalt sedavõrd vägev. Kahjuks ei vallutanud MM-i eelõhtul pealkirju mängijad, treenerid, võistkonnad või fännid, vaid FIFA president. See on Infantino andestamatu viga.
See võib olla Gianni Infantino jaoks uudis, aga MM-finaalturniiri on võimalik läbi viia ka ilma FIFA presidendi osaluseta. Seda eeldusel, et 118 aastat tagasi asutatud organisatsioon on selle aja jooksul omandanud piisavalt sidusust ja sisemist kultuuri, et ühe inimese kõrvale astumine ei too endaga kaasa kaost. Aga blatteristunud FIFA presidendil on oma nartsissistlikus irreaalsuses keeruline seda uskuda. Tal on vaja olla igas pulmas peig ja igal matusel kadunuke.
Kui Infantino oleks piirdunud laupäevasel pressikonverentsil mittemidagiütlevate ümmarguste ütluste ja vastustega, mille tootmiseks on tema PR-osakond enam kui võimeline, jäänuks palju kahju sündimata. Fännifestivali avamiseks sobinuks ükskõik milline kohale kutsutud eksmaailmameister (valik oli lai!) ning pühapäevane etteaste võinuks lihtsalt olemata olla. FIFA president valis teise tee. Tahaks loota, et järgmine kord on ta lihtsalt vait. Aga keeruline uskuda, et see nii läheb.
Ajab vägagi närvi, et Khalifa staadioni meediatribüünil Inglismaa – Iraan kohtumise eel sunnib sisemine õiglustunne mind kirjutama käesolevat artiklit ega võimalda end kohtumise lainele viia. Aga Infantino silmakirjalikkuse mahavaikimine oleks vale ja seda ei tohi lubada. Kuigi tahaks vahelduseks keskenduda ka jalgpallile, sest mängupäev on ju pidupäev.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta