Teisipäeval nimetati Thomas Häberli Eesti meeskonna peatreeneriks, kolmapäeval avalikustas ta oma esimese koondisenimekirja ja täna sõideti Hispaaniasse treeninglaagrisse, mille lõpetab kohtumine Ungari tippklubi, sügisel Meistrite liiga alagrupiturniiril osalenud Budapesti Ferencvarosega.
Kuigi avalikult asus Häberli tööle üleeile, pole põhjust arvata, et treeninglaager ja sinna sõitvate mängijate nimekiri oleksid kiiruga kokku klopsitud lahendus. Ilmselgelt on tegemist aegsasti paika pandud plaaniga, millel on pikem perspektiiv, kui see üks treeningmatš ungarlastega või märtsikuine koondiseaken.
Seni on eelkõige tähelepanu saanud fakt, et 22 nimekirja mahtunud mängijast 14 kuuluvad FC Flora ridadesse, kusjuures ülejäänud kaheksast üks (Frank Liivak) mängis seal ka mullu ning veel ühte (Marco Lukka) soovib Flora oma ridadesse tagasi. Lisaks olid ära toodud 13 mängijat, kes ei lähe laagrisse kas tervislikel põhjustel või klubikohustuste tõttu.
Mõistlik on vaadata seda kooslust tervikuna, sest ilmselgelt moodustavad just need 35 mängijat terviku, kellega Häberli eelkõige arvestab märtsikuu koondiseaknas, kus Eestit ootavad ees MM-valikmängud Tšehhi ja Valgevenega ning üks maavõistlus praegu veel selgumata vastasega. Mõni muudatus on (loodetavasti) võimalik, aga suuri kursimuutusi pole põhjust oodata.
Sest miks viia nädalaks ajaks treeninglaagrisse seltskond, kellega edaspidi arvestada ei kavatseta? Seda ei teeks ükski peatreener ning pole põhjust arvata, et Häberli talitaks teisiti. Seega eeldatavasti annavad esialgsesse või lõplikku valikusse kuulunud 35 nime üpris selge aimduse kahe-aastase lepinguga ametisse nimetatud Häberli kavatsustest.
Kõike muud võib mõista, aga Anieri puudumist mitte
Mida näeme? Naasmishimulistele endistele koondislastele eelistatakse uusi, kogemusele noorust. Paide Linnameeskonna ridadest kuulus 35 sekka ainult ääreründaja Edgar Tur. Ei Siim Luts, ei Karl Mööl, ei Andre Frolov, ei Joseph Saliste ega Sergei Mošnikov peatreeneri Häberli valikusse ei mahtunud.
Kõik nad on mängijad, kes olnud minevikus koondises või sellele lähedal ning mullu Premium liigas tähtsas rollis, aga nüüd 35 sekka ei mahu. Viie nimetatud Paide mängijaga samasse kategooriasse liigituvad ka FCI Levadia kapten Brent Lepistu ja mullu Nõmme Kaljus mänginud Sander Puri.
Olgu lisatud, et kui pikalt mängupraktikata olnud Ilja Antonovi puudumine on loogiline, siis Mihkel Ainsalu nimekirja mitte kuulumine köidab tähelepanu.
Häberli plaan paistab olevat eelmise peatreeneri Karel Voolaidi juhtmõtteks olnud noorendamisega jätkata. Kas sel juhul ei peaks rivistuses olema Paide keskkaitsja Kristjan Pelt ja Levadia poolkaitsja Bogdan Vaštšuk? Asjakohane küsimus, aga nii nende kahe kui kõigi eespool mainitud nimede osas on võimalik tuvastada ja sõnastada mõistuspärased loogikad, et miks neid pole kaasatud, ent teised mehed on.
Näiteks Markkus Seppiku partiid Flora ridades hooaja lõpusirgel olid tõesti veenvamad suvel sümpaatselt alustanud, aga oktoobris ja novembris ebastabiilselt esinenud Peldi omadest. Ning Markus Poomi ja Vaštšuki võrdlemisel räägib esimese kasuks positsiooniline kohanemisvõime.
Ühel juhul selle loogika tuvastamine siiski võimalik ei ole. Mark Anders Lepiku eelistamine Henri Anierile on 100% arusaamatu. Miks jätta esimeselt kogunemiselt kõrvale koondise kogenuim ründaja, kelle esitused möödunud sügisel olid priimad, ning eelistada talle Flora vahetusründajat, kes on küll kahtlemata lubav mängija, aga kes kuulus mullu põhikoosseisu ühes Premium liiga mängus ja lõi kolm väravat. Meenutagem, et Anier mängis Paides napid pool hooaega, millega lõi kõrgliigas 10 väravat.
Küsimus ei saa olla ka hetke sportlikus toonuses, sest see on mõlemal mehel võrdselt puhkusemaiguga. Lepiku eelistamine Anierile on kindlasti üks esimesi küsimusi, mida jalgpalliajakirjanikud Häberlilt pärivad, kui selleks võimalus avaneb. Hispaaniasse sõitva nimistu avaldamise ja äralennu vahel selleks võimalust polnud.
1. Rahvuste liiga play-out, 2. Rahvuste liiga, 3. MM-valiksari, 4. Balti turniir
Naaskem nüüd detailide juurest suure pildi manu. Endiste koondislaste kõrvale jätmine ning pea igal võimalusel nooremale alternatiivile toetumine viitab, et Häberli läheneb kahe-aastasele lepingule kahe-aastase perspektiiviga. Kui vaadata 2021. ja 2022. aastat tervikuna, ootavad Eesti koondist neli võistlust: MM-valikturniir, Balti turniir, Rahvuste liiga play-out Küprosega ja Rahvuste liiga alagrupiturniir (C- või D-divisjonis sõltuvalt play-out' tulemusest).
Nende nelja võistluse tähtsuse järjekord on: 1) Rahvuste liiga play-out, 2) Rahvuste liiga alagrupiturniir, 3) MM-valikturniir, 4) Balti turniir. Nagu näha, toimuvad kaks Eesti jaoks tähtsamat võistlust 2022. aastal. Seega on mõistlik kasutada 2021. aastat tolleks valmistumiseks. Eriti arvestades, et MM-valiksarja loosimisel polnud kübekestki õnne.
Belgia, Wales ja Tšehhi on vastased, kelle käest on iga saavutatud punkt väga suur saavutus. Võimalik, et võistluse käigus ootused muutuvad, aga praeguse seisuga on tegu Eesti jaoks hirmkõvade vastastega. Ainuke vastane, kelle vastu on reaalne loota (aga mitte nõuda) positiivset saldot, on Valgevene. Valikgrupi viimasest kohast pääsemine oleks igal juhul saavutus.
2022. aasta võistlused on jõukohasemad ning ka reaalse präänikuga – kui märtsikuu play-out Küprosega võidetakse ja säilitatakse koht C-divisjonis, on võimalik sealtkaudu püüda pääset 2024. aasta EM-finaalturniirile (erinevalt 2020. aasta EM-ist eeldatavasti D-divisjonile enam kohta ei eraldata).
Paistab, et Häberli ei anna kõigile võimalust end tõestada, vaid keskendus aega viivitamata mängijatele, kellel ta näeb perspektiivi aidata koondist 2022. aasta tähtsates kohtumistes. Igatahes valati nimekirjaga tulle tubli sorts õli.
Muidugi nõuab 2022. aasta prioriteediks seadmine 2021. aastaga võrreldes peatreenerilt julgust, sest Eesti meeskond on kolm aastat sumbanud kaotustest ja masendusest kubisevas soos. Samas kui Häberli eesmärk on Eesti viimine 2024. aasta EM-ile, siis on see mõistlik samm.
Küsimus, kas kehvas seisus koondis peaks oma tegevuses sellisele pikale perspektiivile keskenduma, on eraldi arutelu teema.
* * *
Neli lõiku Balti turniiri kohta
Miks on Balti turniir neljast võistlusest selgelt ja pika puuga kõige tähtsusetum? Sest üks täiskoba omavärava (a la Märten Kuusk Põhja-Makedoonia vastu) abil saavutatud võit Valgevene üle MM-valiksarjas on olulisem ja väärtuslikum kui Balti turniiri esikoht.
Arusaadav, et 30. aastat Eesti koondist jälgivate ja toetavate fännide jaoks on emotsionaalselt rusuv, et Eesti koondis pole selle aja jooksul suutnud kordagi Balti karikat võita, aga see ei tõsta võistluse sportlikku väärtust.
See on sõprusturniir, öelgu mängijad, treenerid, jalgpallijuhid, fännid või ajakirjanikud ükskõik mida. Loeb see, mida platsile minevad mängijad tunnevad. Ning valikkohtumistega võrreldavat põlemist pole Balti turniir suutnud kunagi tekitada ega suuda ka tulevikus. Selles pole midagi piinlikku või imelikku, vaid see on täiesti loogiline olukord, millega oleks tark leppida.
Kui tahta näha Balti turniiri, kus kõik kolm koondist tõesti alati verd ninast välja mängides karikat püüavad, tuleb seda hakata välja mängima U21 koondiste vahel. See oleks tegelikult mõistlik lahendus ka põhjusel, et vabastaks A-koondisele mängupäevad, mida saaks kasutada rikastavamate maavõistluste pidamiseks.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta