Kommentaarid 27
Loodan, et jalkaliidus toimub muutus. Tänasel päeval pole minu arvates vahet, kas oled Klavani mõtete pooldaja või mitte - igatahes kui tema pukki saab, on järgnevatel võimalikel kandidaatidel tulevikus lihtsam kandideerida ning luua siis debatt ja arutlus, mis tarvis. Täna aga peab võitlema justkui mitte Klavani toetuseks, vaid pigem Pohlaku kangutamiseks.
Soovitan Pohlaku teemal ka uurida Youtube'i kanalit @tavakodanikustnaisterahvas, kes paar nädalat tagasi Pohlaku isikust video tegi. Pole otseselt kanali jälgija, ent mõne video läbi vaadanud. Antud naisterahval on väga suur viitsimine minna asjadega süvitsi ning sellest ei jää puudu ka Pohlaku videos. Huvitav kuulamine ma usun, et kõigile.
Tasub veel märkida, et ka EJL oma rahastusotsustega võimendab seda trendi - PLile kulutatakse 5x rohkem, kui kahele Esiliigale kokku.
Seni leidis EJL tasemete (tegelikult klubide võimaluste) ühtlustamiseks vahendeid PL klubidele mõeldud UEFA solidaarsustoetustest, mille ümberjagamiseks EL klubidele ei küsitud PL klubide nõusolekut. Kui EJL tahab seda jalgpallipüramiidi kitsaskohta - Esiliiga klubide mahajäämust PLi klubidest - adresseerida, siis tuleb selleks leida sellised vahendid, mida EJL ise ka kontrollib.
Welco (ja Viimsi) ettepanek oli, et need täiendavad vahendid võiksid tulla näiteks PLi osalustasu tõstmisest - mis oleks ka selles mõttes arusaadav, kuna PLi peale kulutab EJL kogu kõigi jalgpalliliidu liikmete ühist raha 5x rohkem kui järgmise kahe liiga jaoks.
Eks igaüks peab mõtlema, et kas ELi klubide mahajäämus PL klubidest on Eesti jalgpalli probleem või mitte. Kui on, siis peab olema ka EJLil lahendus selle probleemi lahendamiseks. Selline lahendus, mille realiseerimist nad ka ise kontrollivad.
Üleval pool olevast Raamatu postitusest tasub lugeda seda lõiku, mõttega (sest funktsionaalset lugemisoskust siin kommentaariumis napib ja pohlak oma vastustes selle peale selgelt ka välja mängib): "Welco (ja Viimsi) ettepanek oli, et need täiendavad vahendid võiksid tulla näiteks PLi osalustasu tõstmisest - mis oleks ka selles mõttes arusaadav, kuna PLi peale kulutab EJL kogu kõigi jalgpalliliidu liikmete ühist raha 5x rohkem kui järgmise kahe liiga jaoks."
Aga. PL osalustasu tõstmine ei tule ilmselt kõne alla sest siis ei ole enam võimalik või majanduslikult mõtekas hoida premmis fantoomklubi mis on PLs püsinud aastaid ainult tänu emaklubi sisendile ja mis hoiab tehislikult kinni kohta, mis tegelikult peaks kuuluma naturaalselt ja PÄRISELT iseseisvatele klubidele.
Kogu sportlik edu ja areng mille tänased PL klubid peale ühe rohevalge ja tolle nisa otsas rippuva ripatsklubi on saavutanud, on tulnud praeguse jalgpallijuhtimise kiuste mitte tänu sellele.
Pole päris õige - meie tehtud ettepaneku kohaselt poleks mitte ükski Premmi klubi rahaliselt kaotanud rohkem, kui olukorras, kus UEFA solidaarsustoetust oleks jagatud EL klubidele (mida toetas ka FC Kuressaare). UEFA solidaarsustoetus on kõigile PL klubidele ühesuurune
See situatsioon ei peaks sinna jõudma, et Eesti jalgpalli arenguks jaoks vajalikud vahendid sõltuks ükskõik mis klubi suvast. Tugevalt ja hästi juhitud organisatsioon peaks ise kontrollima oma arenguks vajalikke instrumente.
"Suurepäraselt" üles ehitatud süsteem siis ju, tublisti tehtud, mesinik!
Nagu näha, on Superliiga vaib ka Eestis päris tugev, omal tasemel. Tegelikult põlastusväärne, sest seesama solidaarsusraha, millest maksimaalselt 15% keelduti jagamast, tuli nagu nimigi ütleb, tänu Euroopa jalgpalli solidaarsusele. Premium liiga klubide enda panus selle rahalise võimekuse tekkimisse on täpselt 0.
Ma arvan, et nii naiivne ei peaks olema, et tegu on Euroopa jalgpalli suuremeelsuse ja solidaarsusega. Lihtne bisnis. Pika plaaniga ja läbimõeldud bisnis.
UEFA liikmetest on enamus väikesed riigid, kuid juhtkonna ja presidendivalimistel on kõigil üks hääl.
1. UEFA poolt on klubidele eraldatud teatud summa – kui ma saan aru, siis Eesti puhul ca 2,2 milj eurot aastas – mis on mõeldud otsetoetusena kõrgeima liigatasandi klubidele ja millel ei ole jalgpalliliiduga, selle soovide, otsuste või eesmärkide mingit seost.
2. UEFA on oma reeglites ette näinud, et kogu summa jaotatakse kõrgeima liiga klubide vahel aga kui klubid tõesti soovivad, võivad nad erandina kuni 15% summast jagada kahe madalama astme liigade klubidega (sellega peab nõus olema vähemalt 85% klubidest). Jällegi midagi sellist, mis eeldab klubide omavahelist kokkulepet ja mille otsustamisel puudub jalgpalliliidul roll.
3. Eestis on aga jalgpalliliidu president kindlakäeliselt otsustanud klubidele mõeldud raha jaotamise otsustamise korraldamise võtta enda kätte. Sh tulles klubidele „armulikult“ vastu ning korraldades koosoleku lausa paar nädalat enne otsuse tegemise tähtaega ning pärast seda, kui hooaeg on alanud ja klubid on oma eelarved paika pannud.
4. Sealhulgas on jalgpalliliidu president oma targa ja kõikenägeva pilguga võtnud vastu otsuse, et klubid võiks jagada maksimumsumma ehk 15% madalama astme klubidega, kuna jalgpalliliit ei suuda oma väga pingelisest eelarvest ise leida vahendeid, et toetada esiliiga klubisid ja siis ta tahaks selle jalgpalliliidu kohustuse lükata sujuvalt meistriliiga klubide kanda – võtke teie lahkesti üle jalgpalliliidu roll madalama taseme jalgpallli arendamisel
5. Kui siis koosolekul mõned klubid ei ole sellise targa ja kindlakäelise suunamisega nõus, et jalgpalliliidu president tahab lisaks sellele, et ta on üksinda eelistanud otsustada kogu jalkaliidu juhatuse eest ka meistriliiga klubide juhatuste asemel meistriliiga klubide pädevuses olevaid asju otsustada. Selle vältimiseks hääletatakse iseseisvalt. Aga siis tekitatakse sellest otsusest meedias spinn, kuidas kolm kurja meistriliiga klubi vaenavad esiliiga jalgpalli, noorte jalgpalli, madalama taseme jalgpalli, võib-olla isegi naiste jalgpalli ja mida kõike veel. Ja meie üliproff jalgpalliajakirjandus neelab mõnuga selle konksu alla.
6. Härra president on aga jällegi rahul, sest kui konks nii mõnusasti alla neelatakse, siis on lihtne teha kampaaniat sellest kuidas mina ise toetan kõiges esiliiga klubisid (kuigi jalkaliidu presidendina ei leia vahendeid selleks jalkaliidu eelarvest) ning minu konkurent on Eesti jalgpalli vaenlane (vaatamata sellele, et tema konkurendiga seotud klubi ju ei hääletanud esiliiga klubidega raha jagamise vastu). Meisterklass.
Kõige eelnimetatu tõttu ma leian samuti, et kui seekord kandideeriks jalgpalliliidu presidendiks A – maksavorst B- senine president ja C – Põrsas Peppa, siis iga arukas inimene valiks üksnes kandidaatide A ja C vahel.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta