UEFA solidaarsusrahade jagamine lõi Premium liiga klubide kired lõkkele. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak rääkis Soccernet.ee-le, kuidas Paide Linnameeskond otsustas esialgu hääletada jaotamise poolt ning seejärel selle vastu.
Esmaspäevasel dialoogkohtumisel Eesti Jalgpalli Liidu ja Premium liiga klubide vahel arutati muu hulgas UEFA-lt kõrgliigaklubidele makstava 2,2-miljoni euro suurusest solidaarsustoetusest kuni 15% jagamist esiliigaklubidele. Antud otsuse poolt oli seitse Premium liiga klubi, vastu olid Tallinna Levadia, Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskond. Teatavasti andis Paide jaanuaris tehtud teate vahendusel märku, et nemad on hoopis raha jaotamise poolt, soovides antud mehhanismi raames jagada maksimaalselt lubatud mahus võrdselt 30 000 eurot igale klubile.
Kuna otsuse elluviimiseks oli tarvis kaheksa kõrgliigaklubi häält, jäid 11 Esiliiga ja Esiliiga B iseseisvat klubi – Nõmme United, Viimsi, Tartu Welco, FC Tallinn, Elva, Tabasalu, Tartu Kalev, Jõhvi Phoenix, Tallinna Legion, Maardu Linnameeskond ja Läänemaa – võimalikust toetusest ilma. Levadia president Viktor Levada andis teisipäeval Soccernet.ee vahendusel märku, et kõrgliigaklubidele kuuluvat raha ei peakski teistega jagama.
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak rääkis, miks toimus koosolek plaanitust varem ning mis seal täpsemalt juhtus. Tema sõnul oli Paide rahajagamise poolt ka dialoogkohtumisel aset leidnud esimesel hääletusel, kuid hiljem otsustati meelt muuta.
"UEFA kiri uue tsükli solidaarsusraha jaotamise põhimõtete üle jõudis jalgpalliliitu mullu 11. novembril. Kaheksa päeva hiljem teatas Paide president Veiko Veskimäe, et neli klubi – Paide, Kalju, Levadia ja Harju – kohtusid ning soovivad ümarlaua korraldamist solidaarsusraha jaotamise, ETM ja KTM ning Premium liiga teletulude teemal.
Suheldes kohtumisel osalenud klubidega saime ühel hetkel teada, et seal lepiti kokku UEFA solidaarsusraha Esiliiga ja Esiliiga B klubidega mitte jagada. Kuna uue tsükli solidaarsusrahade teisele liigatasemele suunamise otsustamine on UEFA poolt antud tippliiga klubidele tingimusega, et selle poolt peab olema vähemalt 75% kõrgliigas osalevatest klubidest, oli solidaarsusraha teemal kõik selge," rääkis Pohlak, kes vastas Veskimäe kirjale 25. novembril põhjaliku selgitusega.
Kuna ülejäänud küsimusi oli sama aasta dialoogkohtumistel juba arutatud, otsustati plaanivälist koosolekut mitte korraldada. "Plaanisime solidaarsusraha teemat arutada järgmisel korralisel Premium liiga dialoogkohtumisel, mis oli algselt plaanitud aprilli lõppu, kuid lähtudes solidaarsusrahade väljamaksmise lõppkuupäevast (29. märtsil 2025) tõime koosoleku 3. märtsile," selgitas Pohlak.
"Jaanuari lõpus peetud individuaalsetel litsentsikaitsmiste kohtumistel andsime Esiliiga ja Esiliiga B klubidele teada, et UEFA solidaarsusraha jaotamist allapoole pigem ei tule. Sellele reageeris Paide avaliku sõnumiga, süüdistades mind laimamises," meenutas Pohlak jaanuarikuist avaldust.
- Paide Linnameeskond: Aivar Pohlak on esitanud meie kohta valeväiteid
- Aivar Pohlak: vabandan, kui Paide hoiak on teistsugune ja tunnen rõõmu, kui meie seisukohad kattuvad
Ta lisas: "Samuti kinnitas Paide seal, et toetab rahajagamist. Kuigi rääkisin tõtt ja teadsin seda (kõik kolm lisaks Paidele eespoolmainitud klubide koosolekul osalenut olid kinnitanud), et Veskimäe oli selgesõnaliselt raha allapoole mittejagamise poolt, siis otsustasin vabandada, lootuses, et see aitab kaasa Paide hoiaku muutmisele ning tekib lootus vähemalt mingigi summa jagamiseks Esiliiga ning Esiiiga B iseseisvatele klubidele."
Jalgpalliliit asus esmaspäevasele koosolekule teadmisega ning usus, et kaheksa Premium liiga klubi kümnest on nõus solidaarsussumma jagamisega Esiliiga ja Esiliiga B klubidele. "Kõnealuse päevakorra punkti arutelu alguses tegime ülevaate solidaarsusraha jagamise tingimustest, rõhutades, et otsus selle jaotamises Esiliiga ja Esiliiga B klubidele on ainult Premium liiga klubide teha. Ütlesime, et Eesti Jalgpalli Liit soovitab jagada.
Viitasime raha tekkimise loogikale – sisuliselt on tegemist UEFA Meistrite Liigas mängivate klubide solidaarse suhtumisega eurosarjade põhiturniirile mittejõudnud klubidega ning mõistlik oleks käituda Esiliiga ja Esiliiga B iseseisvate klubide suunas sarnaselt," arvas Pohlak.
"Otsustamise lihtsustamiseks tegime ettepaneku korraldada esimese ringi hääletus vaid selle üle, kas klubid on nõus raha jaotamisega allapoole. Ja kui selle poolt on vähemalt kaheksa klubi, siis arutada edasi millist osa ja kuidas jagada," tutvustas alaliidu juht paika pandud plaani.
Klubid hääletasid vastavalt nende paiknemise järjekorrale laudade taga: Flora (hääletajaks Sergei Hohlov-Simson) – poolt, Tammeka (Kristjan Tiirik) – poolt, Trans (Igor Sumarok) – poolt, Harju (Kalmar Liiv) – poolt, Paide (Veiko Veskimäe) – poolt, Vaprus (Karl Palatu) – poolt, Kuressaare (Martin Tammel) – poolt, Kalju (Kuno Tehva) – vastu, Kalev (puhkusel viibinud Joel Lindpere oli selles küsimuses seisukoha võtmise delegeerinud Pohlakule) – poolt, Levadia (Andrei Leškin) – vastu. Seega 8:2 oldi jagamise poolt.
"Nähes, et rahajagamine läks läbi, võttis Veskimäe uuesti sõna. Ta teatas, et Paide ei ole raha allpoole jagamisega nõus ning hakkas süüdistama jalgpalliliitu, et me ei soovi võtta solidaarset vastutust ning osaleda Esiliiga klubide jaoks lahenduse otsimises.
Mina ja juhatuse liige Are Altraja vastasime Veskimäele, rõhutades ühte ja sama – tegemist on Premium liiga klubide rahaga ning selle jagamise üle saavad otsustada ainut klubid. See, mida EJL teeb või ei tee sellele lisaks, on teine asi, ning on äärmiselt inetu hakata olukorras, kus otsuse peavad tegema Premium liiga klubid, hakata survestama jalgpalliliitu, et meie võtaks vastutuse ja leiaks Esiliiga ja Esiliiga B klubidele maksmiseks oma eelarvest raha.
Kordasime, et esimeses hääletusringis otsustavad klubid vaid seda, kas jagada summat allpoole või mitte, ning teises ringis konkreetseks minnes on võimalik igal klubil rahajagamine endiselt vetostada, kui nad pole sõlmitava kokkuleppega nõus.
Ühel hetkel küsisime konkreetselt üle, kas nimetatud kolm klubi – Paide, Levadia, Kalju – on põhimõtteliset raha allapoole jagamise vastu ning vastus oli jaatav," ütles jalgpalliliidu president.
"Jutt hilisest arutelust on ettekääne, sest otsus blokeerida raha jagamine allapoole tehti juba novembris – kusjuures Kalju ja Levadia on seda korduvalt kinnitanud –, samuti on ettekääne viitamine meie soovimatusele teemat laiemalt käsitleda – see on konkreetse raha jagamise põhimõtetega vastuolus ning ei puutunud vähimalgi määral teemasse. Vastutus solidaarsusraha jagamise eest on antud Premium liiga klubidele ning püüe seda vastutust suunata EJL-i peale on puhas demagoogia," märkis Pohlak kokkuvõtvalt.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta