Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak märkis 2023. aastast Premium liigas käivituvat videokohtuniku projekti tutvustaval pressikonverentsil, et kuna maailma tippjalgpall on pöördumatult selles suunas liikumas, oli Eestil mõistlik teha vastav samm varakult.

"2019. aasta lõpus hakkas jalgpalliliit astuma samme, et rakendada videokohtunikku Premium liigas. Kristo Tohveri juhitud töögrupp esitas juhatusele oma nägemuse ning juhatus tunnistas vajadust, aga eelarveliselt polnud see toona võimalik. Nüüd, ligi kolm aastat hiljem on videokohtuniku projekt saanud peegelduse ka eelarves," sõnas Pohlak.

Poole-aastane koolitusprogramm ja kolm aastat (2023-2025 hooajad) VAR-i kasutamist läheb EJL-i jaoks kokku maksma 1,2 miljonit eurot, millest tehnika kulu on umbes kolmandik. Süsteemid renditakse, mitte ei osteta välja, sest jalgpalliliidu hinnangul pole mõistlik siduda end riistvaraliselt lahendusega, mis võib kolme aasta pärast juba iganenud olla.

"Kuna kogu rahvusvaheline tippjalgpall käib praeguseks videokohtunike abil, siis oli selge, et varem või hiljem pidime sellega liituma. Ning sel juhul kehtib põhimõte: mida varem, seda parem. Lisaks pole Eesti kohtunikel võimalik teha rahvusvahelist karjääri, kui koduliigas pole videokohtunike mõõdet. Seega jääks Eesti kohtunike areng toppama.

Kolmas põhjus on võistluse õiglus ja õiglane tulemus. Nii sportliku kui ka majandusliku nurga alt. Eriti Eesti kontekstis on meistrivõistluste tulemustel väga suur majanduslik mõju, kuna selle järgi pannakse paika eurosarjades mängivad klubid.

Kui 2019 esitas töögrupp aruande, tegid nad eelmise kolme hooaja kohta VAR-i loogikast lähtuva analüüsi ja jõudsid järeldusele, et ühel hooajal kolmest oleks videokohtuniku kasutamisel tulnuks meistriks teine võistkond. Ka viimastest hooaegadest teame küllaltki palju kriitilisi olukordi ja otsuseid, mis oleksid videokohtuniku kasutamisel protsessi muutnud," rääkis Pohlak.

Hiljem ajakirjanike küsimustele vastates märkis hetkel ainsa Eesti jalgpallikohtunikuna VAR-i litsentsi omav Kristo Tohver, et 2021. aasta meistritiitli otsustanud Levadia – Flora mängus oli seisul 1:1 olukord, kus Flora oleks pidanud saama penalti. "Brent Lepistu ja Rauno Alliku olukorras on olemas kaameranurk, mis näitab, et oli penaltivääriline rikkumine ja VAR oleks sekkunud," sõnas Tohver.

Pohlaku hinnangul aitab Eestis mitmendat aastat kasutatav RefPali süsteem, kus kõik võtmeotsused hiljem detailideks lahti võetakse, kohtunikel uue olukorraga paremini kohaneda. "Läbi RefPali on saavutatud analüütiline tase, mis hõlbustab videokohtuniku juurutamist, sest Eesti kohtunikud on harjunud olukordi videopildi kaudu analüüsima ja see on nende jaoks küllaltki tavapärane.

Väga oluline on kohe alguses kõigi osapoolte – mängijad, treenerid, pealtvaatajad, ajakirjanikud – jaoks teha selgeks videokohtuniku kasutamise reeglid – millal ta sekkub ja millal mitte. Ning ka see, et ta sekkub ainult siis, kui on 100% veendunud, et väljakul tehti vale otsus.

Eesti on Baltikumis esimene riik, mis asub kõrgliigat täismahus videokohtunikega teenindama. Läti kasutab videokohtunikke uuest hooajast iga voor kahes mängus viiest. Vastav arutelu kestis meil 5-10 sekundit ja otsustasime kohe, et me ei saa hakata mänge kategoriseerima. Soomes videokohtunikke ei kasutata ja minu teada ei plaanita seda lähiajal käivitada," rääkis Pohlak.

EJL-i president märkis ka, et alaliidu soov on teemast rääkides kasutada primaarse mõistena sõna "videokohtunik", mitte inglise-keelset lühendit "VAR".