MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

VASTAB AIVAR POHLAK
11 Link kopeeritud

Pohlak: Premium liiga võib lähiaastatel kasvada 12 tiimini

11 Link kopeeritud
Raul Ojassaar pilt
Raul Ojassaar
Raul Ojassaar pilt
Raul Ojassaar

Foto: Gertrud AlatareEJL-i presidendi Aivar Pohlaku sõnul võib lähiaastatel nii Premium liiga, Esiliiga kui ka Esiliiga B kasvada 12 meeskonna suuruseks.

  • Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus raul@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!

Viimati räägiti Esiliiga formaadi muutmisest tõsisemalt 2011. aastal ning 2013. aasta hooaja alguseks moodustas EJL Premium liiga ja Esiliiga alla tippjalgpalli kolmanda astmena Esiliiga B. Selline formaat on nüüd töötanud pisut enam kui kaks ja pool aastat - kui hästi on see liigutus end ära tasunud?
Esiliiga B loomine tekitas algselt sarnaseid probleeme Esiliiga 10 meeskonnani viimisega, kus liiga komplekteerimine ei sujunud iseenesest. Samas on suurenenud litsentseeritavate ehk siis nende klubide hulk, kellega tegeletakse n-ö personaalselt ja tippjalgpalli geograafia laienenud. Esmakordselt oli hooajaks 2015 ka liigalitsentsi taotlejaid rohkem kui Esiliiga B-s kohti ja hooajaks 2016 käib tõsine konkurents liigasse tõusmise nimel ja tänase seisuga on orienteeruvalt 6 klubi meie hinnangul valmis Esiliiga B tasandile tõusma. On olemas eeldused koguni kolmeks klubide ühinemiseks, mis mõjuksid Esiliiga B tervisele hästi.

Samuti tähendas Esiliiga B tasandi loomine mängukorralduslikult n-ö kvaliteedimärgi lisamist kolmandale liigatasandile. Seega julgeksin öelda, et liiga kui sellise arengule mõjus Esiliiga B loomine hästi ja süsteem toimib loogiliselt. Vaid kahe hooajaga avaldas liiga Pärnu Linnameeskonna kaudu otsest mõju ka tänasele Premium Liigale.

Loomulikult on ka probleeme, aga rõhutaksin taas, et meie klubid on kujunemisjärgus ja on normaalne, et osad neist ei suuda ennast tipptasemel stabiilselt toimima saada. See puudutab veidi ka Esiliigat, aga meie kohus on anda klubidele võimalus. Oktoobrikuu teises pooles toimub liidus arengukoosolek II liiga klubidele, kus esitame oma nägemuse selle tasandi klubide arengust ja muu hulgas soovime, et II liiga klubid hakkaksid taotlema Esiliiga B litsentse ehk siis siseneksid dialoogi jalgpalli liiduga, mis tähendab lisaeelduse loomist tervikliku klubi toimimiseks. See omakorda parandab konkurentsi ja kasvatab liigapüramiidi keskosa. Nimetatud areng on tihedalt seotud ka U-17 Eliitliiga arengu ja tipptasemel mitteesindatud piirkondade arenguga, millest kirjutasin pikemalt augustikuu Jalkas (loe täispikka lugu siit!).

Kas mingil hetkel on plaanis ka ühe suurema meeskondade arvuga Esiliiga loomine? 2011. aastal olid selle mõtte miinusteks mõnevõrra nõrgem liiga; mõnevõrra vähendatavad toetused; suurem vajaminevate kohtunike ja inspektorite arv ning liigade loogika segamini löömine. Viimased kaks punkti on Esiliiga B loomisega niikuinii juba toimunud - kas täna on selle nurga alt vaadates veel olulisi kitsaskohti (või hoopis plusse) juurde tekkinud?
Näeme täna järgmise arenguga pigem kõigi kolme liigatasandil võistkondade arvu kasvu lähiaastatel kaheteistkümneni, see on kõige suurem pluss ja tähendab eelkõige, et Premium liiga on mingit arenguetappi läbimas.

Suure Esiliiga peamiseks miinuseks on täna turvalise liiga keskosa tekitamine, kust väljalangemisohu väiksuse tõttu võivad tekkida ahvatlused mängutulemustega manipuleerimiseks ja me peame sellega arvestama - maailm on kahjuks selline.

Kui reaalne oleks sätte lisamine juhendisse, mille kohaselt ei ole Esiliigast Premium liigasse võimalik ilma üleminekumängudeta tõusta, kui klubi ei saavutanud Esiliigas vähemalt esikolmikukohta? Või tuleks kõne alla mõni muu "latt", millest Esiliiga klubi üle peab hüppama?
Tänavu Premium liigas positiivseid emotsioone tekitavad Pärnu Linnameeskond ja Viljandi Tulevik tõusid Esiliiga 3. ja 5. koha pealt. 2007. aastal Sillamäe Kalev 3. ja Nõmme Kalju koguni 6. koha pealt. Jalgpalli Liidu seisukoht on, et meie tippklubide duublid toovad Esiliigasse Premium Liiga taset ja ei ole õige ega loogiline panna võimalik Premium Liigasse tõusmine sõltuma sellest - mida tugevamad on duublid, seda parema karastuse saavad ju Premium liigasse tõusvad klubid juba Esiliigas.

Tegid oma 2011. aasta blogipostituse lõpus ausa ja huvitava klubi-klubilise ülevaate Eesti tippklubide kohta. Milline näeks sarnane ülevaade välja täna?
Levadia - stabiilsus Premium liigas saavutatud, identiteet nõrgavõitu, vajalik valmistumine rahvusvaheliseks läbilöögiks;
Flora - stabiilsus Premium liigas saavutatud, identiteet tekkinud, vajalik valmistumine rahvusvaheliseks läbilöögiks;
Kalju - stabiilsus Premium liigas saavutatud, identiteet tekkinud, vajalik valmistumine rahvusvaheliseks läbilöögiks;
Infonet - lähiaastad näitavad, kas saavutatakse stabiilsus Premium liigas, identiteet tekkimas;
Sillamäe - lähiaastad näitavad, kas saavutatakse stabiilsus Premium liigas, identiteet nõrgavõitu;
Trans - vajalik saavutada stabiilsus organisatoorsel tasandil, praegusel hetkel on klubi viimaste aastate parimas seisus, identiteet nõrgavõitu;
Paide - vajalik saavutada stabiilsus sportlikul tasandil läbi korraliku klubile lojaalsete mängijate tuumiku tekitamise, identiteet nõrgavõitu;
Viljandi - vajalik saavutada stabiilsus sportlikul tasandil, identiteet tekkimas;
Pärnu - vajalik saavutada stabiilsus sportlikul ja organisatoorsel tasandil, identiteet tekkimas;
Tammeka - vajalik saavutada stabiilsus sportlikul tasandil, identiteet tekkinud;

T. Kalev - vajalik tekitada sportlikud eeldused Premium liigasse tõusmiseks ja leida oma koht ja roll Tallinna tihedas konkurentsis, identiteet nõrgavõitu;
Rakvere - vajalik tekitada sportlikud eeldused Premium liigasse tõusmiseks, identiteet tekkimas;
Irbis - oht klubi esindusmeeskonna väljalangemisele litsentseeritavalt tasandilt;
Kuressaare - vajalik tekitada sportlikud eeldused Premium liigasse tõusmiseks, identiteet nõrgavõitu;
Santos - vajalik tekitada sportlik ja organisatoorne stabiilsus, identiteet nõrgavõitu;
Vändra - vajalik tekitada sportlik stabiilsus, identiteet tekkimas;

Maardu - vajalik tekitada sportlik ja organisatoorne stabiilsus, identiteet nõrgavõitu;
Järve - vajalik tekitada sportlik ja organisatoorne stabiilsus, identiteet nõrgavõitu;
Elva - vajalik tekitada sportlik stabiilsus, identiteet tekkinud;
Raasiku - vajalik tekitada sportlik ja organisatoorne stabiilsus, identiteet tekkimas;
Emmaste - on tekkinud eeldused muutumiseks litsentseeritavaks klubiks;
Puuma - oht klubi esindusmeeskonna väljalangemisele litsentseeritavalt tasandilt;
Ararat - oht klubi esindusmeeskonna väljalangemisele litsentseeritavalt tasandilt;

Welco - Esiliiga B-sse tõusmise eeldused head;
Paide II - Esiliiga B-sse tõusmise eeldused olemas;
Luunja - Esiliiga B-sse tõusmise eeldused tingimusel, et ühinevad Tammekaga, head;
Tallinna Ülikool - Esiliiga B-sse tõusmise eeldused teatavatel tingimustel head;
Türi - mõningad eeldused Esiliiga B-sse tõusmiseks;
Nõmme Utd - Esiliiga B-sse tõusmise eeldused teatavatel tingimustel head.

SEOTUD LOOD

SEOTUD LOOD

Blogi: Aga kui Esiliigast polegi kedagi võtta?
A. LE COQ PREMIUM LIIGA 21

Blogi: Aga kui Esiliigast polegi kedagi võtta?

Hispaania on Euroopa parim
Mis jääb meelde?
Ühe õnn, teise ebaõnn
Rekordid said löödud!
Vaatamist ja mõtlemist
Tasub vaadata
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.

RISTNURK