Eesti jalgpallilegend Ragnar Klavan teatas tänasel pressikonverentsil, et lõpetas mängijakarjääri ja kandideerib järgmise aasta kevadel Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks. Praegune EJL-i juht Aivar Pohlak kinnitas, et võtab Klavani kandidatuuri tõsiselt.

Pikaaegne jalgpallijuht Pohlak on EJL-i presidendiks praegu viiendat ametiaega järjest, kusjuures mitte kordagi ei ole talle seatud vastaskandidaati. Esimest korda osutus ta valituks 2007. aastal, kui eelmise presidendi Indrek Kanniku loobumist 2006. aastal oli "troon" tühi.

Pohlaku viies ametiaeg EJL-i presidendina lõpeb 2025. aastal. Presidenti valib jalgpalliliidu üldkogu, mis koosneb 107 EJL-i liikmest, kelleks on peamiselt jalgpalliklubid ja muud jalgpalliga seotud ühendused. Üldkogust annab EJL oma liikmetele teada hiljemalt 90 päeva enne toimumist. EJLi presidendiks kandideerija peab esitama hiljemalt 60 päeva enne üldkogu toimumist vähemalt 15 protsendi EJL liikmete toetuskirja oma kandidatuurile. See tähendab, et ametliku kandidatuuri jaoks on Klavanil vaja toetuskiri saada 17 liikmelt. Viimasel ajal on EJL-i üldkogu toimunud kas märtsis või mais.

Ragnar Klavan teatas täna avalikkusele oma plaanist kandideerida jalgpalliliidu presidendiks. Kui ootamatu või üllatav selline käik oli?
Ei olnud ootamatu ja oli ka. Ei - sest jupp aega oli näha, et asi liigub selles suunas. Oli - sest jalgpall on valdkonnana juhtimise mõttes vägagi ebatüüpiline ja keeruline ning edukas olemiseks tuleb seda tunda väga erinevate nurkade alt. Samuti on vaja suuta hoida tasakaalu suurte klubide ja neid juhtivate suurte egode ning kogu jalgpallipüramiidi vahel ning kommertshuvide ja rahvusliku jalgpalli arendamise huvide vahel.

Milline on sinu reaktsioon Klavani teadaandele? Milliseid mõtteid see tekitas?
Mul on kindel arusaam, et igaühel on õigus kandideerida ning et see on normaalne nähtus. Ütlesin seda ka Ragnarile.

Klavan mainis oma pressikonverentsil, et tema hinnangul ei tehta Eesti jalgpallis piisavalt koostööd, ei toimita ühtse löögirusikana ja jalgpalliühiskond on kohati polariseerunud. Kuidas nendele väidetele vastad?
Jalgpalli liit on loonud koostööks tugeva platvormi.

Korraldame igal aastal dialoogkohtumisi Rahvaliiga, Neljanda liiga, Kolmanda liiga, Teise liiga, Esiliiga B, Esiliiga ja Premium liiga klubidega meeste poolelt ning Rahvaliiga, Teise Liiga, Esiliiga ja Meistriliiga klubidega naiste poolelt. Kõikide liigadega kohtume eraldi. Lisaks toimusid tänavu kolme meeste tippliiga klubidega ümarlauad kaks korda, sest esimese dialoogi järel tekkis hulk lisateemasid, mis vajasid arutamist. Peale selle kohtume igal aastal kaks korda individuaalselt meeste kolme tippliiga ning naiste Meistriliiga ja Esiliiga klubidega. Individuaalsed ja dialoogkohtumised toimuvad ka saalijalgpalli Meistriliiga klubidega.

Selline maht on meeletult suur ja selline kaasatus jalgpallis ei ole tavaline. Tõsi, nendel kohtumistel mitteosalejate jaoks võib jääda pilt dialoogist klubijalgpallis tõepoolest puudulikuks.

Kogu ühiskond on polariseerunud, aga julgen väita, et jalgpallis on vastandumine muudest valdkondadest väiksem, sest väldime selliste olukordade tekkimist teadlikult.

Enne teate avalikustamist rääkisite omavahel telefonis. Milline oli selle kõne sisu?
Ragnar andis teada karjääri lõpetamisest ja kandideerimisest ning mina vastasin, et see on igati normaalne ja mõistetav.

Said jalgpalliliidu presidendiks 2007. aastal ning sellest ajast saati pole mitte kordagi tekkinud sulle valimistel vastaskandidaati. Kui tõsiselt sa Klavani kandidatuuri võtad?
Võtan tema kandidatuuri tõsiselt – tean, et minu tugevus on sisus ja kavatsen jätkuvalt sellele rõhuda.

Jalgpalliliidu liikmeid, kes presidenti valivad, on sadakond. Miks peaksid nad valimistel eelistama sinu, mitte Klavani kandidatuuri?
Me mõlemad oleme Eesti jalgpalli patrioodid, see on kindel. Enda kohta saan öelda, et tunnen valdkonda üksikasjalikult, tean täpselt miks ja mida teen ning kuidas lahendub üks või teine murekoht.