Täna jätkus Harju maakohtus istung kihlveopettuses süüdistatavate inimeste osas. Kaitsekõneks said sõna said kahe süüdistatava advokaadid ja repliigiks prokurör.

Eelmisel istungil paar nädalat tagasi käidi üle süüdistuste sisu. Kokkuvõtvalt seisneb süüdistus selles, et seitsme isiku osavõtul korraldati 2022. aastal viiel jalgpallimängul (kolm Eestis Esiliiga B-s, kaks Läti esiliigas) kihlveopettus, millega teeniti kokku tulu 17 000 euro ulatuses. Grupeeringu juhtfiguurideks on süüdistuse kohaselt Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov. kes värbasid Andrei Lomovi vahendusel platsil sobivat tulemust kindlustama Legion U21 meeskonnas mänginud Anton Ljubejevi. Skeemis olid osalised ka Anatoli Lõsanov ja Anton Pomazan, kelle ülesanne oli mängude peale bet365-s ja veel ühes tuvastamata kihlveokontoris panustada, grupi liige oli ka Anton Sereda noorem vend Artur Sereda. Pomazani suhtes rahuldas kohus eelmise aasta lõpus oportuniteeditaotluse, mistõttu jätkub menetlus ülejäänud kuuiku osas.

Prokuratuur nõuab neile karistusseadustiku § 209 ehk kelmuse paragrahvi alusel. Anton Seredale ja Nikolai Lõsanovile nõutakse kahe ja poole aasta pikkust tingimisi vangistust, Ljubejevile ühe ja poole aasta pikkust tingimisi vangistust ning ülejäänutele aasta ja nelja kuu pikkust tingimisi vangistust.

Eelmisel istungil said sõna Ljubejevi kaitsja Urmas Simon, Artur Sereda kaitsja Karine Nersesjan ning vendasid Lõsanoveid kaitsev Silver Reinsaar. Advokaadid seadsid oma kaitsekõnedes muuhulgas kahtluse alla selle, kas ühe mängijaga kokkulepet sõlmides on võimalik mängu käiku piisavalt muuta, samuti selle, kas juhtunut saab üldse mõista kelmusena ja kas tegu pandi toime Eestis või Maltal (ainus tuvastatud kannataja ehk netiportaal bet365 on registreeritud Maltale).

Tänasel istungil esinesid kaitsekõnega Andrei Lomovi kaitsja Meelis Masso ja Anton Sereda kaitsja Dmitri Školjar.

Masso rõhutas, et kuna Lomov oli süüdistuse kohaselt justkui vahendaja, kelle abil pakuti Ljubejevile raha teenimise võimalust, siis ei saaks teda lugeda ei teo täideviijaks ega kaastäideviijaks, vaid äärmisel juhul osavõtjaks või isikuks, kes nõustus kuriteo toimepanemise ettepanekuga. Ka Masso tõi välja, et kahju leidis justkui aset Maltal, mitte Eestis, ning kuna Lomov on Venemaa kodanik, ei tohiks Eesti karistusseadustik olla antud juhul rakendatav.

Samuti seadis ta kahtluse alla selle, kas kelmuse paragrahv on selle juhtumi puhul kohaldatav. "Kelmuse objektiivse koosseisu osaks on petmine. Petta ja eksitusse viia saab isikut, aga antud juhul on seda tehtud panustamiskeskkonnaga, mille puhul ei ole tegemist isikuga," sõnas Masso. Samuti kahtleb ta selles, kas seltskonnale tutvustati piisaval määral nende õigust enda suhtes käivale menetlusele mitte kaasa aidata - kõik olid nõus uurijatele loovutama oma telefonid, mille abil koguti olulisel määral tõendusmaterjali. "Tähelepanuväärne on see, et kahtlustatavad peale ühe [Ljubejev] ei ole ütlusi andnud, mis tähendab, et nad ei ole menetlusele kaasa aidanud. See tähendab, et ilmselgelt ei olnud nad nõus ka vabatahtlikult oma sidevahendeid välja andma."

Anton Seredad kaitsev Školjar teatas alustuseks, et vaidleb süüdistusele täies mahus vastu, taotleb oma kliendi õigeks mõistmist ja soovib menetluskulud jätta riigi kanda. Avalduse konkreetsus süstis süüalustesse ilmselt suraka optimismi - Anatoli Lõsanov pööras suisa ümber ja heitis Seredale laia naeratusega vandeseltslasliku pilgu. Školjar oli advokaadina osaline ka kümme aastat tagasi õigeksmõistva lahenduse saanud kohtuasjas, kus ühendava lülina oli üheks süüdistatavaks samuti Anton Sereda.

Školjari sõnul on küsitav, kas vahepealsel ajal tehtud seadusemuudatus on piisav, et kihlveopettust nüüd kelmuseks saaks liigitada. Samuti seadis ta kahtluse alla, kas pettusi tuvastada aitav Betradari programm on kuidagi kontrollitav. "Härra Uiboleht, kes oli ka eelmises kohtuasjas suur initsiaator, et asi lõppeks süüdimõistva otsusega, selgitas meie istungil, et põhiorientiiriks on selline arvutiprogramm nagu Betradar, mille omanikuks on erafirma ja mis kasutab igasuguseid matemaatikavõtteid ja valemeid. Mulle jäi arusaamatuks, kas need võtted ja matemaatilised arusaamad on kuidagi kontrollitavad, aga ainult selle loogika alusel ei ole võimalik teha järeldusi, kas tegu on pettusega või mitte."

Kaitsjate järel sai repliigiks sõna prokurör Vahur Verte. Verte meenutas samuti eelmist kihlveopettuste kaasust, mille asjaolud olid väga sarnased ning tõdes kaitsjate väiteid pareerivalt, et kohus leidis juba toona, et tegu on kelmuse, mitte arvutikelmusega. Küll aga tõdes Verte, et kohtu otsus antud kaasuses on märgiline, sest loob edasiseks spordielus selgust.

"Kõige kesksem küsimus on see, nagu ka kaitsja Školjar välja tõi - kas ja mis viisil hakatakse Eestis edaspidi kihlveopettusi menetlema?" rõhutas Verte. "Kümne aasta taguses kaasuses andsid kohtud küll selgelt mõista, et tegu on kelmusega, aga määravaks sai, et hasartmänguseaduses oli paragrahv, mis oli veelgi täpsemalt asjaoludele vastav ning seetõttu ei saanud süüdistatavaid karistusseadustiku alusel kuriteos süüdi mõista. Pärast seda on hasartmänguseadust muudetud ning seadusandja on öelnud, et taolisi kihlveopettusi tuleks uurida ja menetleda kelmustena."

Verte möönis, et küsimus teo kvalifitseerimisest - ehk kas kihlveopettus peaks seaduse silmis olema kelmus või mitte - on nii talle kui uurijatele palju peavalu valmistanud. Just seetõttu ootab ta huviga, mida kohus otsustab. "Nii süüdimõistev kui õigeksmõistev otsus on nii riigi kui spordiringkonna poolt tervitatav, mõlemal juhul saabub oodatud ja loodetud selgus. Selle kriminaalasja lahendiga loodetavasti saab natuke selgust, kas kokkuleppemängud on kuriteona käsitletavad või mitte, kas nad on käsitletavad kelmusena või nad seda ei ole. Ja kui nad seda ei ole, siis mis põhjusel ei ole ja anda teekaart seadusandjale. Kõik saavad ju aru, et kokkuleppemängude puhul pole keskne küsimus kannatanu kaitsel, vaid selles, kuidas tagada ausa mängu, ausa spordi põhimõtte kaitsmine."

Verte sõnu kinnitab tõsiasi, et bet365 ei olnud huvitatud antud kaasuses kannatajana osalemisest.

Istung jätkub 28. veebruaril, kui viimaseks sõnaks saavad võimaluse süüdistatavad.