Rauno Sappinen kahest koondiseväravast: nende numbritega ma rahul ei ole
Eelmisel hooajal Hollandi esiliigas mänginud Eesti koondise ründaja Rauno Sappinen tegi suvel sammu edasi, kolides Sloveenia kõrgliigasse NK Domžale ridadesse, kus ootas juba ees koondisekaaslane Mattias Käit. Soccernet.ee-le antud intervjuus kõneles Sappinen muuhulgas nii ründajale vajaliku nahaalsuse leidmisest, keskkonnavahetusest, koondiseväravatest, netikommentaatoritest kui ka sellest, miks Hollandis jätkamisest asja ei saanud ja mis unistuse nimel ta iga päev tööd teeb.
Nii palju kui mina reeglitest tean, siis see värav oli määrustepärane. Pingi peal treenerid vaatasid videost üle ja läksid väga närvi, peatreener saadeti lausa platsi äärest minema. Ma ise olin ka väga närvis, võtsin kohe järgmisel rünnakul kollase kaardi. Sloveenia suurim klubi Maribor on vastas, mängime väga hästi, lööme värava ja siis selline asi – ajab ju närvi! Aga kohtunikud tunnistasid ise ka poolajal, et tegid vea.
Sa oled mänguvälises suhtluses alati väga rahulik ja viisakas. Väljakul ... mitte alati. Kuidas sa ründajale vajaliku nahaalsuse või agressiivsuse enda seest õigel hetkel üles leiad?
Kui mul mängu eel adrenaliini ega väravanälga ülal poleks, oleks jama, jah. Kui oleksin sama rahulik nagu tavaelus, siis ei tuleks platsil asjad välja. Tuleb end osata end sellesse staadiumisse viia.
Kuidas sina viid? On sul selleks mingi rutiin?
Muusika kuulamine kindlasti, keskendumine. See tuleb juba soojenduse ajal. Klõps käib ära, see on aastatega nii kujunenud. Kui mäng saab läbi, hakkad vaikselt jälle maha rahunema.
Oled sa selle kallal teadlikult ka tööd teinud?
Mingitel hetkedel küll, jah, kui see mul alati nii hästi ei õnnestunud. Siis püüdsin end teadlikumalt sinna seisundisse viia. Aga mida rohkem seda teinud oled, seda automaatsemalt see tuleb. Ründaja peab platsil ikkagi nahaalne olema.
Üldplaanis küll. Teadsin sinna minnes, et see on palju jõulisem kui Hollandi esiliiga. Mängutempo on ehk isegi nõks kiirem kui arvasin. Hollandis on võib-olla mängijad individuaalses plaanis veidi tehnilisemad.
Tundub, et oled kiiresti sisse elanud?
Jah, statistilises plaanis ei ole küll veel midagi tulnud, aga loodan, et see on vaid aja küsimus.
Olin seal vist 24 tundi olnud, kui kaotasime Celjele 3:5 ja tegime mängus väga palju rumalusi. Ise ma siis veel ei mänginud, aga see kõne, mille peatreener pärast mängu riietusruumis pidas ... ma ei ole nii emotsionaalset vist varem näinudki. Oli selline tore "tere tulemast" moment!
Aga treeningprotsessis ei ole närvilisust näha. Me ei ole rumalustega tegelema hakanud, töö käib nii nagu ikka. Üle-eelmises voorus mängisime tabeli esimese meeskonna Aluminijga, meie oleme küll tabelis viimased, aga nemad tulid ikka põhimõtteliselt bussi parkima. Kõik teavad, et Domžale on Sloveenias tippmeeskond, asjad ei ole lihtsalt praegu õnnestunud ja tulemused järgi tulnud. Usun, et on vaid aja küsimus, millal esimesed võidud kätte saame.
- Vahemärkus: intervjuu Sappineniga toimus teisipäeva hommikul. Sama päeva õhtul teatas Domžale peatreener Simon Rožman, et võtab kehva hooaja alguse eest vastutuse ja paneb ameti maha.
See oli kogu klubile väga suur hoop, rahaliselt ja nii edasi. Neil on praegu väga rasked ajad, koosseis on õhuke ja selle taha minu jätkamine jäigi. Ideaalis olnuks see muidugi parim variant – tuttav keskkond ja ka väga hea meeskond. Play-off’is olime edasipääsule väga lähedal (põhiturniiri neljandana lõpetanud Den Bosch kaotas kohamängudes 89. minuti väravast Go Ahead Eaglesile – K. J. K.) ... Aga läks seekord niimoodi.
Kolmeks hooajaks laenule – see on jalgpallis üpris omapärane tehing. Kas see, et ametlikult on tegu laenuga, üldse sinu jaoks midagi reaalselt mõjutab?
Tõesti, see võib huvitavalt kõlada, aga minu igapäevatööd see kuidagi ei muuda. Samas pole Domžale klubi, kus mul oleks eesmärk elu lõpuni mängida, ning ka nende huvi on mängijaid arendada ja müüa. Sel suvelgi tegid nad kolm-neli müüki. Ideaalmaailmas ma sinna kolmeks aastaks ei plaani jääda.
Vaatame korraks tagasi su eelmiste välisklubide ajale. Mis mälestused-kogemused on sul Belgiast, kus mänguaeg jäi väga napiks? Oli see ennekõike õppetund, kooliraha?
Kõike seda, just. Võib-olla lasevad inimesed end eksitada sõnast "esiliiga", aga ka seal oli väga-väga hea meeskond. Olin esimest korda välisklubis, sain sealt väga palju õppetunde, mis tulid Hollandi-ajal kasuks. Mingid olukorrad ei olnud minu jaoks enam uued.
Kohe alguses hakkas minema nii minul kui meeskonnal. Lihtsalt pärast talveperioodi otsustas treener hakata meeskonda uute täiendustega muutma, kuigi juhtisime tabelit nelja punktiga. Pärast neid muutusi kaotasime ühe mängu, teise ... ja ei saanudki enam järje peale. Nii meeskond kui ka väravate mõttes mina, ehkki ma ei mänginud kehvasti, pigem hästi. Mänguliselt asjad jooksid, värava ees mitte!
Eesti koondises on sul seni kirjas 21 mängu ja kaks väravat – Saint Kittsile ja Nevisele ning Maltale. Kuidas sa ise senist koondisekarjääri hindad?
Nende numbritega ma rahul ei ole. Selline konkreetne vastus!
Eesti koondises on alati uusi väravalööjaid oodatud ja sina oled üks, kelles on seda nähtud. Tunnetad sa ise ka kuidagi, et sinu otsa juba vaadatakse?
Pigem tulevad vastavad soovid minu enda seest. Ma olen ründaja, minu ülesanne number üks on lüüa väravaid. Seni on tulnud vaid kaks. Aga ma teen selle nimel iga päev väga palju tööd, et see number varsti kasvaks.
Kui palju sa üldse sellele tähelepanu pöörad või sellega kokku puutud, mida kuskil netis kirjutatakse ja arvatakse?
Kivi all ma ei ela. Eesti on väike ja arvajaid on igasuguseid. Aga ma olin 17-aastane, kui hakkasin Flora esindusmeeskonnas mängima. Nüüd olen 23. Kui kuus aastat on juba igasuguseid asju arvatud ja räägitud, siis esiteks harjud ära, ausalt öeldes ei lähegi enam lõpuks korda.
Ja mingil hetkel tekib juba faas, et sul on inimesest kahju: mis su elus nii valesti on, et sa pead kogu aeg kritiseerima? Kuid eks kõik seegi käib asja juurde. Andku kuuma!
Jälgin väga palju Manchester City mänge ja just Sergio Agüerot. Kuna me oleme suhteliselt sarnast tüüpi ründajad, on mul mõttekam vaadata teda kui Lukakut! (Naerab.) Ehkki – kui ma väike olin, meeldis mulle Drogba ... Aga mingil hetkel läks asi reaalsemaks. Nii et praegu kindlasti Agüero ja üldse kogu City mäng, kust on väga-väga palju õppida.
Reaalsuse ja unistuste teemal ka lõpetades – praegu oled jõudnud Sloveeniasse, aga pikaajaline siht on ikka Saksamaa, nagu oled ühes varasemas intervjuus öelnud?
Jah. See püsib. Saksamaa ja nende mängustiil on mulle lapsest saadik meeldinud. Ning näiteks meeskonnakaaslane Domžalest (poolkaitsja Adam Cerin – K. J. K.) läks just üleeile Nürnbergi, teise Bundesligasse. Tundub, et on võimalik! See on endiselt eesmärk, mille nimel ma iga päev tööd teen.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta