Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak lausus Saksamaalt saadud 0:8 kaotuse järel, et peatreener Martin Reim oma tööd veel ei kaota.

Kuidas sellest paugust üle saada?
Ma eeldasin, et see küsimus tuleb kõige lõpus, kui kõik muud jutud on ära räägitud. Aga ... Kui ma oleksin enne mängu intervjuud andnud, siis tõenäoliselt küsimusele, kuidas mõista Martini avaldust pärast eelmist mängu, et see valiktsükkel on nüüd pigem noorte ja uute mängijate sissemängitamiseks, ja tänast algkoosseisu - kuidas neid kokku panna? Võib-olla nüüd peale mängu saab selle kuidagi kokku panna.

Võib-olla nüüd saab sellele loogilise vastuse, et tegelikult põlvkondade vahetus on pooleli ja kõik ootavad seda ja on oodanud seda. Nüüd see pöörati tagasi ja hästi negatiivse emotsiooni pealt. Isegi hakkasin mõtlema, et äkki oli saatuse sõrm, mis suunas ise neid protsesse. Ma ei tea, kas me üldse nii vana koosseisuga oleme kunagi mänginud. Seitse mängijat algkoosseisus olid 30 või vanemad ... See on vastus. Kõikide küsimuste käigus oleks lihtsam selleni jõuda olnud, aga sellest saabki selliselt üle, et järgmine põlvkond peab olema selline, kes asja selle koha pealt välja tirib.

Kas olukorras, kus mängijatel ei ole väljakul tahtejõudu, vastutavad rohkem mängijad või peatreener?
Tahtejõu puudusest oli enne mängu võib-olla isegi liiga palju juttu. Pigem tänase mängu kontekstis meeskond sattus väljakule äärmiselt staatilises seisundis. Meeskonnas ei olnud absoluutselt mitte mingit dünaamikat esimesest minutist peale. See tekitas mulje, et nii mängijate kui treeneri tasandil mõeldi üle. See oli täpselt nagu maketi peal. Sakslased mängisidki nagu maketi peal olevate nuppude vastu.

Arvan, et kui võtta selline vastane nagu Saksamaa, siis on väga lihtne öelda, et tahtejõudu ei olnud. Tahtejõu pealt seda mängu ei mängi. Eriti kui tuled väljakule nii staatiliselt. Selle mängu kontekstis oli ülemõtlemine. Meeskond oli väljakul täiesti nagu nupud tahvli peal. Seda ma sellise nurga alt kokku ei paneks. Kui hakata mõtlema, kes peaks selle eest vastutama, et see nii oli - kas treenerid või mängijad - , siis mõlematpidi ülemõtlemine. Fakt on ka see, et kuigi tasemevahe oli selge ja etteteada ja kuigi Saksamaa mängis väga näljaselt ja hästi lõpuni välja, siis ikkagi sellise tulemuseni poleks see pidanud minema. Ühelt poolt tulemus tulemuseks, aga me peaaegu üldse ei mänginud. See oli kõige hullem osa selles.

Kas Martin Reim jätkab koondise peatreenerina?
Arvan, et see oleks väga rumal, kui hakata seda küsimust tõstatama nii lühikese valiktsükli alguses ja peale Saksamaa mängu ja tegelikult oludes, kus kõigile on selge, ka treeneritele, et nad viivad selles tsüklis ikkagi läbi põlvkondade vahetust. Saksamaale kaotuse järel, ükskõik kui suur see ei ole, on nii või teisiti treenerit vahetama hakata rumal.

Kas sa näed, et Martin suudab niisuguses olukorras meeskonda veel piisavalt motiveerida?
Ma ei tea, kas seda meeskonda suudab. Aga nagu enne viitasin, siis see oligi äkki intiutiivselt nii ... Tribüüni pealt küsiti ka, kas teadlikult korraldati ühele põlvkonnale lahkumismäng. Poolvägisi. Järgmine põlvkond tuleb tal mängima panna. Tallinnas kolm päeva tagasi, kus mind ennast küll ei olnud, ei mängitud ju halvasti, kuigi tulemus oli sitt, eks.

Kes on need mängijad, kellele võis see sellest põlvkonnast olla lahkumismäng?
See ei ole minu intervjuu teema võtta nimekiri ette ja hakata nimesid maha tõmbama. Veelkord: treenerid vastutavad, treenerid töötavad, treenerid võtavad vastu otsuseid. Kahtlemata me istume aeg-ajalt ja räägime mingitest asjadest ning kuulame, mida treenerid räägivad ja teeme sellest oma järeldusi.

Kas sa saad kinnitada, et jalgpalliliidu usaldus Martin Reimile on praegu täielik?
Kui meil on aastane valiktsükkel, mis lõpeb novembrikuus, kui meil on treeneriga leping selle perioodi lõpuni, me oleme mänginud Saksamaal Saksamaaga, kes on praegu Euroopa tippsats, siis selle pealt selliseid emotsionaalseid otsuseid tegema hakata on väär. Lisaks ärge unustage seda, et selles tsüklis jätkub treeneri töö veel kolm kuud: september, oktoober, november. Ma võin olla ükskõik kui pettunud, vihane või sitalt ennast tunda, aga selliseid otsuseid ei ole mõtet teha. Meil on olnud hästi keeruline periood. Erinevatel väga lihtsatel põhjustel oli meil mängijate valikus päris tõsine auk ja need treenerid on selle augu üle elanud. Ma arvan, et kui see vanker on kraavi lastud praegu, siis las nad tirivad selle ise teele tagasi.

Mille poolest Martini ja tema abiliste olukord erineb praegu näiteks Magnus Pehrssoni olukorrast?
Oi, selles mõttes ikkagi väga oluliselt, et Magnusel ei olnud meeskonna sees absoluutselt tuge. Või noh: osa meeskond toetas teda ja osa meeskonnast ei toetanud üldse. Selles olukorras ei olnud just sel põhjusel võimalik edasi minna. Tol korral oli see ka üheks põhjuseks, miks tulemused perse läksid.

Reimi puhul on see toetus meeskonna sees olemas?
Jaa, jaa! Kindlasti. Käisin praegu ka garderoobist läbi ja nägin, mis nägudega mehed olid. See on nii. Meil on praegu need mängitavad tsüklid nii lühikesed - vanasti mängiti valiktsüklit kaks aastat ja siis oli treenerivahetuse loogikaid lihtsam leida. Praegu, kui jätame suve vahelt ära, on jäänud kolm kuud. Parem on lasta see vanker kraavist välja tirida, kui hakata tegema emotsionaalseid liigutusi.