Rootsis nimekalt peatreenerilt tarkusi õppiv Kreida: kui mees mängis Premier League'is, siis sa kuulad!
Eesti koondise poolkaitsja Vladislav Kreida viimane aasta on olnud kindlasti tormilisem, kui ta ise tahtnuks, ent Ukrainas puhkenud sõja eest põgenemise järel on ta leidnud väärt mängupaiga Rootsis. Märtsi viimasel päeval sealse esiliigaklubi Skövdega liitunud Kreida naudib vastutust ja mänguaega ning usalduslikku suhet peatreeneri, Rootsi koondise kunagise tugitala Tobias Linderothiga.
Mullune siirdumine Superettanisse ehk Rootsi esiliigasse kujunes Kreida jaoks õpetlikuks, sest ta sai küll Helsingborgi eest lõpuks platsile 19 mängus, kuid pidi hooaja algul kindlana paistnud põhikoosseisu koha loovutama ja vajus pingile. Samas võitis ta aasta lõpuks peatreeneri usalduse tagasi ning aitas klubil tõusta kõrgliigasse. Käik Ukrainasse osutus kõigile teada asjaolude tõttu õnnetuks, aga nüüd on Kreida targemana tagasi Rootsis.
Göteborgist umbes 150 kilomeetri kaugusel asuv Skövde on oma 35 000 elanikuga enam-vähem Pärnu mõõtu linn ehk Rootsi mõistes üsna pisike paik. Seega olid ka Skövde AIK-i eesmärgid hooaja eel tagasihoidlikumad kui nimekal Helsingborgil - seda enam, et mullu mängiti tugevuselt kolmandas liigas ja esiliigasse tõusti tagasi pärast 27-aastast vaheaega. Seejuures jõudis klubi 2000ndate aastate alguses ära käia isegi tugevuselt kuuendas liigas ehk täielikul amatöörtasemel.
Tänavu on aga alustatud üle ootuste hästi – kümne vooru järel on meeskond liigatabelis viiendal real, jäädes liidrist Halmstadist maha viie ja teisel kohal olevast Bragest kõigest kolme punktiga. Hooaja lõppedes tõusevad otse kõrgliigasse kaks paremat, pääsme püüdmist saab veel üritada ka kolmanda koha omanik.
Tuttav keskkond, treeneri usaldus ja mänguminutid ning meeskonna edu – mida veel tahta? Nii õhkuski Kreidast koondisekogunemise eel Soccernet.ee-ga vesteldes rahulikku enesekindlust, samas oli ta meeskonna mängustiilist rääkides endale omaselt otsekohene. Alati saaks ju veel paremini!
"Hooaja eel pandi eesmärgiks Superettanis püsimine. Et praegu nii hästi läheb, on tore, aga hooaeg on alles alguses. Liiga suur see üllatus samas pole. Minu kogemuste põhjal on Allsvenskani ja Superettani vahel suurem klassivahe kui Superettani ja kolmanda liiga vahel," tõdes Kreida, kes on tänu mullu Helsingborgi särgis peetud karikamängudele tuttav nii Allsvenskanis ehk kõrgliigas kui ka madalamatel tasemetel mängivate klubidega.
"Allsvenskanis on palju rohkem tipptasemel mängijaid. Ja isegi kui Superettanis on mängijate vahel klassivahe olemas, siis musta töö abiga ja iga palli pärast võideldes on lihtsam seda tasa teha. Samas on kõrgliigas hakkama saamiseks sellest vähe, seal on vaja rohkem palliga mängu," sõnas poolkaitsja.
Füüsiline võitlus sobib Kreidale loomu poolest hästi, ent ta on ka ise tunnistanud, et sooviks areneda palliga mängus. Võib-olla just seetõttu ei salga ta, et tahaks ka koduklubilt näha veel rohkem sellist tegutsemist, kus rõhk on palli hoidmisel ja liigutamisel. "Mulle sobivad kõik stiilid, aga iga jalgpallur tahab olla palliga. Me ei valda Skövdega nii palju palli," iseloomustas Kreida meeskonna mängustiili, mis on üsna sirgjooneline.
"Meil on näiteks üks äärekaitsja, kes viskab auti nelikümmend meetrit! See tähendab, et kui saame küljeaudi kuskilt varumeeste pinkide juurest, saadame kuus-seitse meest vastase väravavahi juurde ja ongi pall seal. Viimases mängus oli täpselt nii, et vastane valdas palli 65% mänguajast, aga meie võitsime lõpuks 1:0 ja värav tuligi umbes sellisest olukorrast," kirjeldas Kreida võitu Jönköping Södra üle, mis saadi enne seda, kui ta ise koondise juurde lahkus.
"Kui selline mängustiil toob sulle punkte, on see mõistagi okei, sest tulemus on kõige tähtsam. Ise sooviksin muidugi rohkem mängida palliga. Enamik meeskonnakaaslasi on esimest korda Superettanis, võib-olla nende jaoks on see raskem. Ent tunnen, et igas kohtumises läheb ka palliga mäng meil järjest paremaks," hindas ta.
Kreida on Skövde nimekirjas ainus mängiv välismaalane, talvel meeskonnaga liitunud prantslasest ründaja Yohann Fellrathi debüüt viibib tervisemurede tõttu. Kas temalt oodatakse seetõttu ka liidrikoorma kandmist? "Mingi kogemus mul ikka on, jah! Olen ju koondisemängija, mängisin kõrgliigasse tõusnud Helsingborgis ja olen mänginud Floraga Meistrite liiga eelringides. Minu sõna loeb meeskonnas küll. Proovin aidata ja oma kogemusi edasi anda, nii palju kui mul neid on," kinnitas Kreida.
Tal on hea klapp meeskonda juhendava Linderothiga, kes asus Skövde tüüri juurde mullu. Ühtlasi on tegemist 43-aastase Linderothi esimese töökohaga meeste meeskonna peatreenerina, kuid vigastuste tõttu mängimisest üsna varakult loobuma pidanud poolkaitsja võttis samuti kunagisest Rootsi koondislasest isa Andersi eeskujul kohe käsile treeneritöö ja nii on tal selja taga juba kümne aasta pikkuna noortetreeneri karjäär Elfsborgis.
Mängijana jõudis Linderoth lisaks kodumaa klubidele pallida ka Norras Stabaekis, Inglismaal Evertonis, Taanis Copenhagenis ja Türgis Galatasarays. Rootsi koondist esindas ta aastatel 1999-2008 76 mängus, lüües neis kaks väravat. Sageli abikaptenina tegutsenud ja kuues mängus ka kaptenipaelaga alustanud Linderoth sai koondisega korduvalt edu nautida, sest käis nii 2002. ja 2006. aasta MM-il kui ka 2004. ja 2008. aasta EM-finaalturniiril.
"Ta on väga hea ja avatud inimene, suhtleme palju. Kuna ta mängis ka kaitsva keskpoolikuna ja tegi väga hea karjääri, on meil positsiooni osas, millest rääkida. Kui vaja, küsin temalt nõu ja ta annab seda lahkelt. Ta on meeskonnas suur autoriteet. Kui mees mängis Inglismaa kõrgliigas, siis sa kuulad, kui ta midagi ütleb!" muigas Kreida.
Lisaks räägivad Linderothi toetuseks tulemused. "Ta tõstis ikkagi meeskonna Superettanisse ja kui punktid tulevad, on kõik hästi," võttis Kreida peatreeneri eduka töö ja Skövde hetkeseisu kokku.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta