Ründavast poolkaitsjast kontrollivaks kujunenud Poom: mul ei ole vahet, kus mängin, kuniks väljakule usaldatakse
Tallinna FC Flora poolkaitsja Markus Poom (22), kes on senise karjääri jooksul mänginud palju ründava ja kastist-kasti poolkaitsjana, on viimasel ajal kujunenud kontrollivaks keskpoolkaitsjaks. Pallurile see sobib.
Kui viimasel paaril hooajal kuulus Floras number kuue positsioon Vladislav Kreidale ja enne seda Aleksandr Dmitrijevile, kelle kõrval Poom veidike ründavamas rollis oli, siis sellest hooajast on Poomist endast kujunenud kaitsjate-esine patrullija ning sügav mängujuht.
Mis koht pallurile endale enim meeldib? "Hetkel number kuus, kuna mängin seal," ütleb Poom Soccernet.ee-le. "Mul väga vahet ei ole, kus ma mängin, kuniks mind väljakule usaldatakse. Olen valmis mängima igal positsioonil."
Ta lisab: "Mu mängijaomadused on natuke ründavamad, samas suudan väga hästi palliga mängida ja saan kuue peal hakkama. Lõppude lõpuks treener valib, kus mängin ja pean ise olema valmis täitma ülesandeid, mis sel positsioonil vaja."
Ka viimases koondiseaknas, kus Eesti kohtus Tšehhi, Valgevene ja Rootsiga, sai Poom eri kohtumistes olla keskväljal eri rollides. Igas matšis kuulus ta algkoosseisu ning tegi suures pildis korralikud mängud. Enne tänavust käis aga A-koondise eest väljakul viimati 2019. aasta alguses, kui tegi debüüdi. U21 koondises korduvalt kaptenipaela kandnud vutimees ei mõelnud vahepealse kahe aasta jooksul, miks teda Eesti A-koondises ei ole.
"Ma ei mõelnud nii. Sain aru, et pole veel valmis. Sain aru, et polnud teeninud seda võimalust uuesti A-koondises olla. See oli loogiline, et nii läks. Mul oli vaja end U21 eest näidata, end rahvusvahelisel tasemel proovile panna, et näha, kas saaksin sammu edasi astuda. See on olnud loogiline protsess. Ma ei kahetse midagi. U21 koondises tundsin end kindla liidrina ja kui nendega valiktsükkel lõppes, tundsin, et olime ühtne meeskond," sõnab Poom.
Kas märtsikuiste mängudega õnnestus aga mehel nüüd enda arvates märk maha panna, et rahvuskoondise treeneritel tuleks ka edaspidi temaga arvestada? "Pealtvaataja võib-olla mõtleb nii, kas keegi tegi piisavalt [, et edaspidi koondises olla]. Mina läksin väljakule ja andsin endast kõik, mis mul anda oli. Arvan, et tegin nii palju, kui suutsin. A-koondise eest mängides ei ole varianti, et sa ei annaks endast kõik. Kas tegin piisavalt? See on teiste otsustada. Mina oma pead sellega ei vaeva," vastab ta.
Perekonnanimi ei ole koormaks
Markuse isa on Eesti jalgpalli üks suuremaid legende Mart Poom, kes on noormehele olnud suureks eeskujuks ja heaks nõuandjaks. Vigastuste tõttu on ka Markusel karjääris mõned keerulisemad momendid olnud (näiteks 2019. aasta hooaeg, kus eelnev põhimehe roll pisenes traumade tõttu väikeseks), ent ta ei tunne, et rasketest hetkedest oleks jalgpallurina lihtsam välja tulla, kui ta perenimi ei oleks Poom.
"See perekonnanimi ei ole mind kunagi seganud. Kõik raskused olid midagi, mida pidin ise kogema, et oma tagasilöökidega toime tulla. Õppisin nii mõndagi ja oskan praegu paremini oma heaolu ja mõtlemist korrigeerida. Lõpuks ma tean, et kui olen ise enesekindel, olen väljakul ka enda moodi," räägib ta, et ei tunneta ka, et Mardi pojaks olemine mõjutaks teiste suhtumist temasse. "Kes mind isiklikult tunnevad, teavad, mis inimene ja mängija ma olen - nad näevad tõelist mina. Ma ei keskendu sellele ja ei tunne, et peaksin teistele põhjendama, et näe, teie arusaamad minust on võrreldes tegelikkusega teistsugused. Minu jaoks ei oma see tähtsust."
Kui 2014. aasta lõpus ilmus raamat "Mart Poom. Minu lugu" ristiti see jalgpalliringkondades ruttu noormängijatele kohustuslikuks kirjanduseks. Kas ja mitu korda on Markus seda raamatut lugenud? "Kusjuures kui see välja tuli, siis ma kohe ei lugenud. Olen ühe korra lugenud ja see oli nii, et võtsin kätte ja sain selle väga kiiresti läbi. Seal oli päris palju üllatavat. Ma ei teadnud päris palju asju. Raamat on mul alati kodus riiulis olemas, aga ühest korrast mulle piisas," lausub ta.
"Näiteks ma ei teadnud, et Manchester United vist lausa kolm korda soovis teda osta. See näitab mu isa iseloomu, et nende asjadega, mis pole juhtunud, ta ei uhkusta. Tema jaoks käib töö edasi. Ma oleks pigem tahtnud teada seda. Tagantjärgi mõtlesin, et täitsa lõpp! Noorena ei kujutanud ma ette, kui hea mängija ta oli ja kui väga teda väärtustati Inglismaal. Seda oli nüüd hiljem lugeda väga meeldiv."
Kui Markus on saanud senise karjääri jooksul nõu isalt, siis ta ise proovib aidata oma nooremat venda Patrickut (8), kellega kasvõi mulluse eriolukorra ajal tegi palju koos individuaalset trenni. "Püüdsin teda aidata! Praegu on nii, et kui ma teen oma mängudes midagi hästi, siis ta alati kommenteerib, kui näeme. See on väga tore tunne, kui sul on väiksem vend, kes jälgib ja toetab sind. Ma ei tea, mida ta oma karjääriga plaanib ja ta ei pea seda praegu ka ise teadma, aga see on kihvt, et ta käib hetkel jalgpallitrennides ja see meeldib talle," ütleb Markus, kelle teine vend Andreas (17) on sportlaseameti asemel valinud muusikukarjääri.
Et Poomide peres on jalgpallipisik ikkagi ulatuslikult levinud, siis kas ka Markus Poomi jalgpallurliku tunnusmärgi ehk väga hea vasaku löögijala lihtne põhjus peitub selles, et noorest peast on tulnud juba kasvõi koduaias palle lüüa Poomi kaitstavasse väravasse, mis ei saa ühestki küljest olla lihtne ülesanne?
"Noorena ei olnud ma tuntud selle poolest, et mul oli väga tugev löök. Pigem olen seda arendanud Florasse jõudes. Noorena keskendusin tehnikale, hiljem olen proovinud lööki tugevamaks saada. See on treenitud asi," vastab Flora poolkaitsja.
Aprilli lõpus andis Markus Poom Soccernet.ee-le "Silm peale!" raames põhjaliku intervjuu. Vaata videolugu, kus saavad sõna muuhulgas ka Mart Poom ja Konstantin Vassiljev, siit! Videos räägib Markus Poom oma Inglismaal alanud karjäärist, eesti keele oskusest, noortena tehtud otsustest, Nõmme Unitedist, treenimisest, mentaalsetest raskustest, tugisüsteemi vajalikkusest, koondise esindamisest, Flora edu saladusest, oma unistustest, hobidest, muusikast, Flora DJ-st, aga ka oma isa rollist, mõjust ja Eesti aegade ühe edukaima jalgpalluri pojaks olemisest.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta