Eesti jalgpallimeeskonda lahutab EM-finaalturniirile pääsust kaks võitu. Kaks väga raskesti püütavat võitu, aga ikkagi ainult kaks võitu. See on harukordne olukord, millest iga Eesti jalgpallur ihkab koondislasena osa saada. Kõik soovijad meeskonda ei mahu. Kes ründajatest on sees ja kes väljas?
Peatreener Thomas Häberli on ametiaja algusest saadik pidanud enamasti kinni reeglist, et lõplikku koondisenimekirja kuulub neli ründajat, kellele lisandub üks hübriid (reeglina Sergei Zenjov, kes võib mängida nii edurivis kui ka äärel; tõsi, edurivis on kasutatud ka näiteks Henrik Ojamaad).
3-5-2 asetust juurutades põhjendas Häberli säärast valikut nii: meil jagub keskkaitsjaid ja ründajaid, aga napib ääremängijaid, seega tuleb valida süsteem, kus hästi mehitatud osakondade mõju on suurem. 2021. aastal oligi peatreeneri valik ründeliinis rikkalik - Premium liigas kõmmutasid Henri Anier (26 tabamust), Rauno Sappinen (23 + 11 eurosarjas) ja Robert Kirss (17). Lisaks oli valikus 2019. aasta Premium liiga väravakuningas Erik Sorga.
Koondis lõi 2021. aastal 13 mänguga 13 väravat, millest üheksa kanti puhaste ründajate arvele (Anier 4, Sorga 3, Sappinen 2) ning ühe lisas hübriidi rollis Zenjov. 2022 olid koondise vastased nõrgemast puust, sest langeti Rahvuste liiga D-divisjoni, kus alagrupikaaslasteks San Marino ja Malta. Ründajad said tööga kenasti hakkama. Tolle aasta 10 mänguga löödud 13 väravast kanti nende arvele enamik (Anier 4, Sappinen 2, Zenjov 2, Kirss 1).
2023. aasta algas Eesti jaoks resultatiivsuse mõttes korralikult, sest viie esimese mänguga löödi neli väravat. Kahjuks lisandus ülejäänud aastaga ainult üks tabamus. Rikkalikust ründajate valikust enam rääkida ei saanud, sest EM-valiksarja alguses võõrsil nii Austriale kui ka Aserbaidžaanile värava löönud Sappinen sai augustis ränga põlvevigastuse, Poola esiliigast Levadiasse naasnud Kirsile jagus mänguaega näpuotsaga ning Aserbaidžaani siirudnud Sorgal nappis teravust.
2021. aasta neljast põhiründajast oli ainsana rivis suvel Hong Kongi kõrgliigaklubisse Lee Man siirdunud Henri Anier. Seetõttu nägigi sügisestes mängudes edurivis alustamas lisaks Zenjovile ka Ojamaad, Georgi Tunjovi ja Bogdan Vaštšukki, kes kõik mängijatüübilt ikkagi pigem poolkaitsjad.
Märtsis ja juunis sai koondisekutse Sten Reinkort, novembris Alex Matthias Tamm, aga mõlema roll jäi episoodiliseks. Küll aga suutis märgi maha jätta novembri mängudeks esimest korda A-koondisse kutsutud Oliver Jürgens.
Jaanuari alguses toimunud treeninglaagri lõpetanud treeningmängus Rootsiga moodustasid esimesel poolajal edurivi Zenjov ja 19-aastane Ramol Sillamaa, teisel aga 23-aastane Mark Anders Lepik ja 22-aastane Robi Saarma ehk et Häberli proovis värskeid variante.
Millist olukorda edurivis tähendab see kõik silmas pidades 21. märtsil Varssavis peetavat mängu Poolaga? Et ühed asjad on paigas, aga teised jällegi mitte. Häberli avalikustab koondise nimekirja järgmisel nädalal, seega eelolev nädalavahetus on Eesti ründajate viimane võimalus näidata, et nad väärivad ülikaalukaks kohtumiseks kohta A-koondises.
Persoonipõhiselt lähenedes on olukord järgmine:
Henri Anier | Häberli ametiaja 28 väravast on ta löönud üheksa ehk ligi kolmandiku. Tema 92 koondisemängu ja 22 koondisevärava jagu kogemust on Eesti meeskonna jaoks asendamatu väärtusega. Kui ei juhtu midagi ootamatut, kuulub Anier Varssavis Eesti põhikoosseisu. Hinnang: kindlasti koondises.
Oliver Jürgens | Novembris sekkus kodus Austria vastu vahetusest (hea, isegi silmapaistev esitus) ja kuulus Rootsi vastu põhikoosseisu (rahuldav esitus). Jaanuaris Slovakkia kõrgliigaklubiga Dunajska Streda DAC liitunud Jürgens on seal veebruaris korralikult mänguaega teeninud (väravat seni kahjuks pole). Hinnang: kindlasti koondises.
Sten Reinkort | 2023. aasta hooaega FC Floras lubavalt alustanud, aga siis pingile vajunud ja suvel FC Kuressaarde liikunud ründaja tulevik oli segane, kuniks ta leidis Bohemiansi näol koduklubi Iirimaa kõrgliigas. Kolm mängu, kolm korda põhikoosseisus, üks väga meisterlik värav. Need on korralikud argumendid. Hinnang: piiri peal.
🎥 | The dream start to life at Dalymount Park for Sten Reinkort!
A wonderful goal by Bohemians 👏
BOH 1-0 SLI#LOITV | #BOHSLI pic.twitter.com/KF7zD6eFGu — League of Ireland (@LeagueofIreland) February 16, 2024
Erik Sorga | Mullu suvel Bulgaaria kõrgliigaklubi Plovdevi Lokomitiivi Aserbaidžaani meistrisarjaklubi Sumqyavit vastu vahetanud Sorga pole Kaukaasis väravasoont leidnud – kaks tabamust 19 mänguga on nigel saak. Märtsis, juunis, septembris ja oktoobris koondisesse kuulunud Sorga jäi novembris Häberli valikust sootuks välja. Olulisi muutusi seejärel juhtunud pole. Hinnang: ilmselt ei saa kutset.
Mark Anders Lepik | Andekuses ja meisterlikkuses pole kunagi küsimust olnud, aga mitmed vigastused on muutnud ladusa (värava)rütmi leidmise keeruliseks. Üks neist jaanuaris Rootsi vastu võimaluse saanud noorematest mängijatest, keda Häberli eilses intervjuus nimeliselt esile tõstis. Alustas hooaega meisterliku väravaga Nõmme Unitedi vastu (aga samas jättis ka ühe 1-1 olukorra löömata). Hinnang: pigem saab kutse.
Alex Matthias Tamm | Tegi debüüdi 2023 alguses treeningmängus Islandiga ja pälvis mõned minutid novembris Rootsi vastu. Jaanuaris Küprosel peetud laager olnuks tema võimalus, aga arusaadavalt tuli eelistada testimist Tšehhi kõrgliigaklubis Plzeni Viktorias. 22-aastane Tamm alustas hooaega Kaljus ja lõi avamängus kohe kübaratriki. Kuum ründaja on alati peatreeneri jaoks ahvatlev variant. Hinnang: piiri peal.
🚨 Alex Matthias Tamm scores first hattrick of #premiumliiga season!
🎩🎩🎩 pic.twitter.com/32h70do11C — Premium Liiga (@premiumliiga) March 2, 2024
Robi Saarma | Jaanuaris Rootsi vastu mängitud teine poolaeg oli korralik, aga ei saa öelda, et silmapaistev. Uut hooaega alustas Saarma penaltiväravaga ja paistab olevat vinks-vonks vormis. Standardolukordade spetsialist on ta samuti. Aga kas temas on midagi erilist, mis paneb Häberlit mõtlema: Robi võib mängu lõpus lüüa meie võiduvärava? Hinnang: pigem ei saa kutset.
Ramol Sillamaa | Eelmisel suvel Tallinna Kalevist Belgia tippklubi Genti duubelrivistusse siirdunud 19-aastane ründaja on Belgia tugevuselt kolmandas liigas löönud sel hooajal 15 mänguga ühe värava. Jaanuaris Küprosel peetud laagris näidatu eest sai ta Häberlilt kiita, aga Poola-mängus osalemise tõenäosus on väga väike, sest Tallinna Kalevi spordidirektori ja koondise abitreeneri Joel Lindpere sõnul sai Sillamaa 10. veebruari kohtumises Charleroi Olympicu vastu tagareievigastuse. Hinnang: jääb vigastuse tõttu kõrvale.
Robert Kirss | 2021 lõi Kirss otsustavad väravad, mis tegid FCI Levadiast Eesti meistri. Klubi aga ei usaldanud teda 2022. aastaks põhiründaja rolli. 2023. aasta alguses siirdus Kirss Poola esiliigaklubisse Nowy Sacz Sandecja, kust naasis suvel Levadiasse. Väravad on paraku kokku kuivanud, koondisesse kuulus viimati septembris 2022. Hinnang: ei pälvi kutset.
Muidugi võivad asjad viimasel hetkel muutuda ka vigastuste ja muude ootamatuste tõttu, aga loodetavasti neid ei juhtu.
Olgu lisatud, et ülalolev vaatlus puudutas eelkõige puhtaid ründajaid. 2023. aastal edurivis mänginud Sergei Zenjov, Henrik Ojamaa, Georgi Tunjov ja Bogdan Vaštšuk pole siinsesse arutellu kaasatud, sest kuuluvad profiililt pigem ääremängijate ja/või poolkaitsjate sekka.
* * *
"Sõelmäng" on Eesti meeste A-koondise praegusi, endisi ja tulevisi tegemisi puudutav Ott Järvela artiklite seeria, millega Soccernet.ee juhatab sisse 21. märtsil Varssavis toimuva Poola - Eesti sõelmängu, mille võitjat ootab viis päeva hiljem Walesi või Soome vastu finaal, mille võitja tagab koha EM-finaalturniiril, kus D-alagrupis minnakse vastamisi Hollandi, Austria ja Prantsusmaaga.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta