Tuleks meeles pidada siisiki, et kui on üks suur meeskond, kes koguaeg tuimalt lati alt läbi jookseb ja kellele panustada ei tasu, siis on see Poola.

Võttes näiteks alates nende kodusest EM finaalturniiris (üksikud mehed ikka samad veel) pole see meeskond peale 2016 EM veerandfinaali mitte midagi saavutatud.

Viimase MMi 1/8 finaali "saavutus" tuli ikkagi läbi ÜLIsuure joppamise ja õnne neile. Samahästi oleks võinud edasi saada Mehhiko.

2020 EMil algrupis viimane koht 1 punkt, 2018 MM alagrupis viimane koht 3 punkti, 2014 MM ei kvalifitseerutud, 2012 EM viimane koht 2 punkti.

Oktoobris tehti Moldovaga 1-1, aga Septembris saadi Albaanialt 2-0 sisse ja Juunis saadi Moldovalt 3-2 tappa. Ehk siis hetkel on saavutatud mingi uus madalpunkt neil.

Vahet pole kui halb Poola on kui meie koondis on praegusel hetkel kääbusriikidega samal tasemel.

Kui nüüd arvestada veel meie põhimeeste vigastusi ja välismängijate kehva vormi siis isegi see 2% tundub optimistlik.

Ma arvan, et Soome või Walesi shansse Poola vastu võib täiesti arvestatavaks lugeda aga see ei puutu kuidagi Eesti koondist. Mõelge kas või korra sellele, mis tasemel klubides ja mis rollis meie koondise mängijad on ja mis tasemel Poola omad. Pole mõtet siin mingeid ootusi kütta, siis kõik lõppeb sellega, et isegi soliidse partii ja väärika kaotuse puhul valatakse jälle Eesti koondise mängijad ja peatreener pasarahega üle. Tasemevahe on ikkagi meeletu ja mida otsustavam on mäng, seda enam see välja tuleb. Juhuslikke tulemusi võib ikka juhuslikes sõprusmängudes sündida. Ning kui meil oleks koondis a la 2011 tasemel, kus tähtsates mängudes Serbiat karistasime, siis mine tea aga praegune koondis on ikka võrreldamatult kaugemal Euroopa keskmisest tasemest.