Eesti meeste A-koondise treeneritebrigaadi kuuluvad peatreener, kaks abitreenerit, väravavahtide treener, fitness-treener ja videoanalüütik. 20 aasta pärast – aga võib-olla veel varem! – lisandub neile data-treener. Miks? Sest Red Bull ütleb nii!
"Pesapall ja vormel 1 kehastavad spordi-analüütika kuldstandardit, absoluutset tippu. Jalgpall on praegu pesapallist 20 aastat maas. Aga selle asemel, et proovida neid võtteid matkida, tuleb analüüsida hoopis jalgpalli ennast, et aru saada, milliseks spordiala tulevikus kujuneb, mis omakorda annab vastuseid, et kuidas on võimalik analüütikat jalgpallis tõhusalt rakendada," sõnas StatsBombi konverentsil esinenud Red Bulli jalgpallikontserni analüütik Sam Golberg.
Energiajoogikontserni Red Bulli turundusstrateegias on spordimaailm kesksel kohal. Lisaks erinevale ekstreemspordile panustatakse ka konventsionaalsematesse aladesse, näiteks Eesti tasandil toetatakse alates käesolevast hooajast kahevõistlejat Kristjan Ilvest. Aga Red Bulli suured projektid on ikkagi kõikvõimalik ekstreemsport, vormel 1 ja jalgpall.
Red Bulli jalgpallikontserni kuuluvad praegu neli tippklubi neljast riigist. RB Leipzig (Saksamaa Bundesliga 3. koht 2023), Red Bull Salzburg (Austria meister 2023), New York Red Bulls (MLSi 1/8-finalist 2023) ja Red Bull Bragantino (Brasiilia kõrgliiga 6. koht 2023).
Kui ekstreemspordis on Red Bulli kreedo olnud erinevate piiride purustamine (näiteks Felix Baumgartneri langevarjuhüpe 39 kilomeetri kõrguselt), siis jalgpallis noorte mängijate arendamine. Eriti just Salzburg paistab silma väga noorusliku koosseisu poolest (hetkel on keskmine vanus Transfermarkti andmetel 22,2 aastat).
Golbergi (loe: sadade miljonite eurodega opereeriva Red Bulli jalgpallikontserni) meelest mõjutavad jalgpalli järgmise 20 aasta jooksul eelkõige neli järgnevat teemat ja/või nähtust, millest igaüht on võimalik asjakohase analüütilise sisendiga tõhustada.
1. Uutmoodi konkurentsiolukord
Miks see on tähtis? Kui Euroopas seatakse jalgpalliklubidele sarnaselt USA profiliigadele jäik kulupiir, mis pole seotud teenitava tuluga, vaid kõikide klubide jaoks sama (see pole ühestki otsast utoopia, vaid Euroopa jalgpalli retoorika sinnapoole liigub), siis kuidas reageeritakse olukorrale, kus probleeme ei saa lahendada ainult rahaga?
- Viimase 10 aasta jooksul on Premier League'is ja Serie A-s neli, Ligue 1-s ja La Ligas kolm, Bundesligas üks meisterklubi. Keskmine 3,0. USA viies suuremas profiliigas on olukord sootuks teine: NBA-s ja NFL-is seitse, NHL-is kaheksa, MLB-s MLS-is üheksa erinevat meistrit. Keskmine 8,0 ehk 267% suurem.
- Suurema meistrite arvu põhjuseks on USA profispordis kehtivad palgalimiidid, mille tõttu pole edu ja mängijate palkadele kulutatud summa omavahel otseselt seotud. Euroopa jalgpallis on küll vahel mõni erand (näiteks Leicester City 2016), aga reeglina võidab klubi, kelle palgafond on suuremate seas.
NB! Golbergi ettekanne rajanes olulisel määral eeldusele, et Euroopa klubijalgpall hakkab üha enam sarnanema Põhja-Ameerika profispordile, kus kehtivad palga- ja muud kululimiidid. Esimesed sammud on Euroopa sinna suunas finantsilise ausa mängu (FFP) reeglite kehtestamisega astunud, aga jäiga kululimiidini on veel pikk tee. Samas tundub loogiline, et mingil hetkel Euroopa jalgpall sinna jõuab, sest nagu Goldberg mainis, on ettearvamatus tootele väga kasulik, kuna tõmbab rohkem publikut.
2. Mängijate arendamine
Miks see on tähtis? Kui pole võimalik koosseisulisi vajakajäämisi lahendada kulutades raha tippmängijate klubisse toomisele, siis tuleb senisest tõhusamalt neid mängijaid ise kasvatada.
- USA pesapalliklubid on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid, et enda ridades olevat talenti efektiivselt väärtustada. 15-20 MLB meeskonda kasutavad söödu- ja löögilaborit, 10 aasta eest tegid seda kolm meeskonda. 10-15 MLB meeskonda analüüsivad sooritusi biomehhaanikalaboris, viis aastat tagasi tegi seda üks meeskond.
- Sellistele laboritele kulutatakse miljoneid dollareid põhjusel, et nende abil mängijate arendamine on oluliselt odavam, kui väljaarendatud oskustega mängija soetamine.
- NBA on pesapallist tagapool, aga areneb. Viis aastat tagasi ei tegelenud ükski NBA klubi andmepõhise mängijaarendusega, aga nüüd omavad vastavat lähenemist ja süsteemi 4-6 klubi.
3. Skautimine
Miks see on tähtis? Kui vaatamata püüdlustele ei õnnestu ise vajalikku mängijat kasvatada, siis on vaja sekkuda turule ja ta klubisse osta. Jäiga kulupiiri tingimustes muutub täpne sihtotsing eluliselt oluliseks, sest ühtegi halvasti kulutatud eurot seifist juurdevõtmisega korvata ei saa, vaid see annab rivaalile konkurentsi-eelise.
- Olemas on erinevad mudelid (näiteks xG), mis näitavad, kas mängija on võistkonnale kasulik või mitte ehk et kas tema panuse tagajärjeks on positiivne väravate vahe. Aga need mudelid ei näita, miks see mängija võistkonna jaoks hea on.
- Miks suutis üks mängija teha mingi hea soorituse? Kas põhjuseks oli hea kohavalik, ümbritseva ruumi täpne tajumine või hoopis kõrge jalgpalli-intelligents ehk mängutunnetus? Goldberg on veendunud, et sellele on võimalik jälile saada andmeid mudeldades.
- Kui põhjusele on jälile saadud, on tegu juba asjaga, mida on võimalik harjutusväljakul või mõnes moodsamas treeningkeskonnas (simulaator vms) arendada. Treenerid ei pea enam usaldama kõhutunnet. Ning kui antud mudeldamist kasutada klubisse uusi mängijaid otsides, on võimalik välja sõeluda tõenäolisemalt häid tulemusi saavutavad jalgpallurid.
4. Mängusisesed otsused
Miks see on tähtis? Kui klubi on kohanenud uutmoodi konkurentsiolukorraga, arendanud mängijaid, skautinud vajalikud täiendused ehk ehitanud üles korraliku rivistuse, on vaja sellega võistlustel tulemust teha. Marginaalid tipus on väikesed, seega ka 1% võrra kvaliteetsem otsus tagab pikas plaanis paremad tulemused.
- Mis asi on mängusisene otsustamine? Goldberg: "Suutlikkus andmete (data) ärakasutamise abil mõjutada mängus aset leidvad sündmusi ja lõpptulemust pärast seda, kui kohtumine on juba alanud ehk olukorras, kus taktikalaua juurde enam naasta ei saa, sest avavile on kõlanud.
- Mängusisesed otsused jagunevad mängija- ja meeskonnapõhisteks.
- Mängijapõhine mängusisene otsus näeb 20 aasta pärast välja säärane. Mäng on kestnud 30 minutit ning reaalaja andmed ütlevad, et poolkaitsja fitness on väga hea ja söödutäpsus samuti, aga avanemine kaaslaste söötude vastuvõtmiseks (receptions in space) puudulik. Kiire mudeli abil tehtud analüüs viitab, et põhjuseks on mängija laiskus ümbruse kontrollimisel. Ta ei vaata piisavalt ringi ja satub seetõttu kergelt surve alla. Data-treener (tulevane jalgpalliamet) informeerib olukorrast vahetuspinki ning järgmise vigastuspausi vms ajal saab peatreener anda mängijale väga täpse juhtnööri, mida ta peab tegema, et tal oleks söödu vastuvõtmise hetkel rohkem ruumi.
- Meeskonnapõhised otsused puudutavad strateegiat. Näiteks kui F1-s tuleb turvaauto 23. ringil rajale, langetab võistkond mudeldamise abil otsuse, kas tulla boksi kohe või 15 ringi pärast, sest mudeldamine annab kõige täpsema vastuse, kumma variandi puhul on võidušanss suurem. Otsus tuleb langetada paari sekundiga ja mudeldamine on kõhutunde usaldamisest igal juhul mõistlikum, ütleb terve mõistus. Jalgpallis saab sama tüüpi otsuseid teha formatsiooni osas. Kui võistkonna käsutuses on piisavalt hea mudel, siis saab suudab see kiiresti vastata küsimusele: mida peaks tegema 4-4-2 asetust kasutav meeskond, kui seni 3-4-3 mänginud vastane läheb üle 3-5-2 peale? Kas minna ise üle 4-2-3-1 või hoopis millegi kolmanda peale?
- Kokkuvõte: kiireloomuliste otsuste puhul on mudeldamine kõhutundest palju usaldusväärsem.
* * *
Goldberg rääkis oma juttu sügava veendumusega. Ta ei proovinud oma teooriat auditooriumile maha müüa, vaid pakatas kindlusest, et täpselt nii lähebki. Vähemalt Red Bulli jalgpallikontsernis, sest seal valitseb õige keskkond, mis annab kirjeldatud lähenemisele ausa võimaluse. "Õige keskkond on võtmetähtsusega. Muidu jääme läpakatega nurgas istuvateks nohikuteks, keda keegi tõsiselt ei võta," nentis Goldberg ja sõnastas kolm tingimust, mis muudavad keskkonna õigeks.
- Julgustatakse riskimist ja lubatakse ebaõnnestuda.
- Erinevad võistkonnaga tegelevad üksused, sealhulgas ka sportliku tulemuse eest vastutavad treenerid, vahetavad informatsiooni avameelselt ja julgelt.
- Omanikud, spordidirektorit ja peatreenerid on nõus investeerima nii aega kui ka ressurssi, et anda analüütikale võimalus õitseda.
Goldberg lõpetas ettekande tsitaadiga Paul DePodestalt. Tegemist on endise pesapalli ja praeguse ameerika jalgpalli strateegiga, kes juurutas Oakland Athleticsi pesapallimeeskonnas rangelt statistikal põhineva mängijate valimise, hindamise ja värbamise meetodi, mille tulemusel jõuti ootamatult heade tulemusteni.
DePodesta on laiemale publikule tuntud läbi raamatu ja filmi "Moneyball", kus tema tegevust üksikasjalikult portreeriti. Raamatus täpsemalt, filmis kunstlikumalt. DePodesta oli ja on spordistatistika ja -analüütika valdkonna pioneer. Ta rakendas lähenemist, mida keegi teine polnud varem julgenud teha. Sisenes tundmatule maale.
DePodesta ütles oma lähenemise kohta nii: "Järgnev sõit ameerika mägedel kätkeb nii hirmsaid kui ka ebamugavaid lõike, ent loodetavasti ütlete te vagunist välja astudes: läheme uuele ringile!"
Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela külastas oktoobri alguses Londonis, Wembley staadionil jalgpallistatistika ja -analüütikaga tegeleva agentuuri Statsbomb aasta-konverentsil. See on nähtu ja kuuldu põhjal valminud artikli-seeria teine lugu.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta