Tallinna Kalev sattus 2023. aasta hooaja järel tahtmatult teelahkmele, mis mõne klubi jaoks tähendanuks keerulist valikut kahe võimaliku tulevikusuuna vahel: 1) jätkata oma noortega või 2) panna rohkem rõhku sportlikule edule. Kalevi jaoks polnud olukorras dilemmahõngugi: valik langes esimesele variandile.

Mullune pronks šokeeris kõiki Eesti jalgpallisõpru. Tegemist oli käimasoleva sajandi suurima üllatusega siinses jalgpalli meistriliigas – kogu taasiseseisvumise järgset perioodi arvesse võttes saab võrdväärsena kõrvutada Viljandi JK Tuleviku hõbemedalit 1999. aastal. Toonane Tulevik toimetas seejuures väga selgelt oma emaklubi Tallinna FC Flora varjus, ent jättis nad seejuures hooaja lõikes enese selja taha.

Ragnar Klavani ja Joel Lindpere tüüritav Tallinna Kalev on Eesti jalgpallis ainulaadne nähtus. Mitte ükski teine kõrgliigaklubi ei ole korduvalt avalikult välja öelnud, et võit ei ole nende jaoks prioriteet number üks – selleks on hoopis Eesti jalgpallile lootustandva tuleviku loomine. Mis seal salata, seni on Kalevi projekt olnud rohkem kui õnnestunud.

"Meie esmane siht on alati mõelda, kuidas meie mängijad saavad jõuda tugevamasse klubisse. Ja teine siht on teha tulemust. Me mõtlemegi täiesti teistmoodi ja meil ei ole häbi seda tunnistada," ütleb Kalevi peatreener Daniel Meijel Soccernet.ee-ga vesteldes.

Seni on lähenemine vilja kandnud. Maksim Paskotši, Rocco Robert Shein, Martin Vetkal, Oliver Jürgens, Ramol Sillamaa – nemad on Eesti jalgpalli suurimad tulevikulootused, kes sündinud 2003. aastal või hiljem ning kes mängivad hetkel välisklubis. Kõik nad on (kes väiksema, kes pea sajaprotsendilise) osa oma jalgpalliharidusest omandanud just Kalevis. Ainsa mittekalevlasena kuulub nimetatud meestega samasse kaalukategooriasse Andreas Vaher.

Jalgpalliüldsuses on aastaid räägitud treener Atko Väikmeri fenomenist, sest just tema käe all sirgusid nimetatud noortest jalgpalluritest Eesti silmapaistvaimad tulevikutähed. Möödunud hooajaga näitas Kalev aga, et paar edukat aastakäiku polnud pelgalt juhus, vaid jõulise tormihoiatuse korraldasid sootuks uued nimed.

Esindusmeeskonna peatreener Meijel on Soccernet.ee-ga vesteldes juba varem korduvalt rõhutanud, et tema meeskonnas sisuliselt puuduvad parimas mängijaeas jalgpallurid, kes keskenduksid vaid tipptasemel jalgpalli mängimisele. "Meil on vanad ja noored!" meeldib talle toonitada.

Noormängijate suur osakaal on toonud kaasa olukorra, kus näiteks 19-aastasel Hugo Palutajal on kokku kirjas juba 73 Premium liiga mängu ning 20-aastane Tristan Toomas Teeväli võib jõuda juba enne oma järgmist sünnipäeva 100-ni. Uhked numbrid pole tingitud aga mitte koosseisuhõredusest või millestki muust vältimatust, vaid see on olnud teadlik valik.

Teadlike valikutega läheb ainulaadse iseloomuga meeskond vastu ka uuele, 2024. aasta jalgpallihooajale. On pinged tänu mullusele pronksmedalile suuremad ka?

"Ma ei usu," arvab mullune abikapten Teeväli Soccernet.ee-ga vesteldes. "Võib-olla alateadlikult ootame endilt rohkem, et suudaks midagi sarnast uuesti korda saata? Eks me kõik teame, et see hooaeg tuleb raskem kui eales varem – just vaimselt, kuna eelmisel aastal oli see pronks. Peame endale kindlaks jääma ja teadvustama, et meie koht ei ole veel päris tabeli tipus, aga et oleme võimelised ennast sinna mängima."

Väljakutsed on aga selleks, et neid vastu võtta – peatreener Meijeli sõnul on meeskond suurepärases toonuses. "Terve ettevalmistuse suutsime teha niimoodi läbi, et mängijad püsisid tervetena – ainult Ramon Smirnovil on mingisugune pisitrauma, aga sellest saame jagu," rõõmustab ta loetud päevad enne jalgpalliaasta algust.

Muret valmistab Meijelile hetkel ründefaas – kuidas paigata Kreekasse siirdunud Aleksandr Šapovalovist tühjaks jäänud koht? "Usun, et suudame tänavu mängida teatud vastastega veelgi võrdsemalt kui eelmisel aastal, aga selleks on vaja ründajat, kes on ka oht vastaste väravale. Kui number kümne [ehk alumise ründaja] positsiooni õnnestub meil kuidagi oma jõududega paigata, siis üheksat [ehk tipuründajat] on väga vaja," nendib Meijel. "Kui me teda ei saa, siis ... saab meil väga raske olema."

Teeväli sekundeerib, öeldes, et seni on meeskond ise tühja koha ära lappinud. "Meil ei ole kujunenud välja sellist meest, kes tuleks ja lööks ise kõik ära. On löönud erinevad mängijad, aga üht kindlat otsustajat hetkel ei ole."

Kalevi spordidirektor Joel Lindpere tunnistab, et otsingud esiründaja kohale käivad täistuuridel, ent uisapäisa tormamist klubi endale lubada ei saa. "Meie finantsvõimekus on täna selline, et saame ühe mängija juurde tuua. Kuna aga reeglites on erandeid, et võib ühe mängija hiljem tuua, siis midagi ehku peale me teha ei taha," räägib Lindpere. "Muidugi tahame kellegi tuua ja ma loodan, et see juhtub juba sel nädalal, aga kui mitte, siis valime hoolikalt ja toome aprillis."

Lindpere toob samuti esile finantspoole, mis Kalevil liialt priisata ei luba. "Me ehku peale ei too puhtalt finantsi pärast. Siis me peaksime olema nii võimekad, et toome kolm mängijat ja teame, et üks neist on väga hea," selgitab ta. "Me tahame ühte meest, kes kindlasti sobib. Mingid profiilid on ootel ja mingid profiilid pole sobinud – üks kandidaat sai näiteks just laupäeval vigastada. Kahte välismaist mängijat ootame peagi treeningutele."

Šveitsi armee taskunoad Meijel, Purje, Forsman, Kaljumäe ... 

Eriti tähelepanelik lugeja võib ju mõelda: aga Ats Purje on rünnakul ju alles? Miks tema väravaid ei võiks lüüa? Vastus on lihtne: muidugi lööb! Aga igal rindel rabamine võib isegi sedavõrd kõva mehe ühel hetkel läbi põletada ja sellega Kalev riskida ei taha.

"Vaata, seal annab Ats trenni," rehmab Meijel käega Raja jalgpallihalli kunstmurul toimuva suunas. "Mäng (kontrollkohtumine Paide Linnameeskonnaga – M. K.) lõppes mõnikümmend minutit tagasi ja nüüd annab ta juba noortele trenni. Meil pole hetkel võimekust tuua lisa-staffi. See ei ole päris normaalne, aga pole midagi teha. Mingi võimalus on, et ühel hetkel saame vabatahtlikult kellegi omale appi."

Ent Purje ei ole ainus, kes Šveitsi armee taskunoa kombel mitmes rollis rügama peab. Kalevis on säärane praktika pigem reegel kui erand. "Oskari [Forsman] samamoodi, Marek [Kaljumäe] samamoodi, mina samuti," loetleb Meijel. "Me ei ole keegi professionaalselt esindusmeeskonnas. Pole midagi teha – ongi roppu moodi tööd. Aga kui midagi on vahepeal hästi, tuleb osata ka nautida!" säilitab ta siiski positiivse meele.

Rõõmsate sõnade kõrval hoiab kogenud noortetreener, kes viimastel aastatel tüüris Kalevit paarisrakendis koos Aivar Annistega, jalgu kindlalt maa peal. Pilvedesse tõusmist ei saa meeskond endale lubada, sest see tooks automaatselt kaasa paigalseisu ning tee eesmärkideni saaks pärsitud. Töö peab jätkuma samamoodi, nagu enne klubi jaoks ajaloolist pronksmedalit.

"Mulle öeldi, et eesmärk võiks tänavu olla kuues koht. Eelmine aasta oli seitsmes. Aga siin on suur küsimärk – kas me saame selle ründaja?" tuletab Meijel meelde.

Ta jätkab: "Minimaalselt peame kindlasti jääma püsima, aga meie eesmärk on läbi aastate olnud saata üks või kaks mängijat kas välismaale või Eesti tippklubisse," toob peatreener mängu mitte sportlikule tulemusele orienteeritud eesmärgid. "Eelmine aasta läks Ramol [Sillamaa] poole aasta pealt Belgiasse ja Šapovalov aasta lõpus Kreekasse, ka Foday [Trawally] lahkus Eestist."

Suure teene – nii füüsilise kui ka psühholoogilise – on Kalevile teinud juba nimetatud Raja jalgpallihall, mis tänavu jaanuari lõpus kasutusloa sai. Lindpere initsiatiivil Mustamäele rajatud vutihall võttis Kalevilt hooaja ettevalmistuse viimase kuu vältel pingeid märksa vähemaks. 

"See on täielik mõnu – mängijad tulevad kohale, treenerid saavad rahulikult oodata, aega on ..." mõtiskleb Lindpere heldimusega. "Hea meel on – esindus on olnud seni nagu kuuvarjutus, meile antakse ajad ja Kalev ei ole kunagi kuskil eelisjärjekorras olnud. Oleme võtnud seda, mis antakse. Nüüd oleme meie need, kes võtavad, mida tahavad!"

Euromängudest

Suvel ootavad Kalevit ees ka euromängud, mis viivad klubi esimest korda tõsisema dilemmani – kas investeerida välismängijatesse ja sihtida soodsa loosi korral põhieesmärgina järgmisesse ringi pääsemist või jätkata senisel lainel?

"Jutud on küll olnud, et kui saame hea loosi, siis toome üleminekuaknas kellegi juurde, kes aitaks meil järgmisesse ringi jõuda," tunnistab Meijel. "See oleks klubi jaoks väga oluline, lisaraha ikkagi. Aga veel me sellele ei keskendu."

"Pean tunnistama, et ma ei ole euromängudele absoluutselt mõelnud. Ma ei mõelnud isegi eelmise hooaja lõpus," lisab ta veendunult. "Muidugi võib unistada, aga mina mõtlen ainult järgmisele trennile ja järgmisele mängule. Fookus tuleb suunata pikaajalisele edule, mitte üksikeesmärkidele. Meil pole varianti, et kõiki asju planeerida."

Ka mängijad hoiavad euromängudest mõeldes pea külmana, aga peavad suvel eesootavat tuleproovi siiski pidevalt meeles. "Ma ei saa öelda, et ei [mõtle euromängudele]!" naerab Teeväli. "Ikka vahel räägime, et küll see aeg tuleb. Aga ma arvan, et selleni on veel tükk maad minna ja hetkel ta ei ole meie jaoks eraldiseisev eesmärk."

Meeskonna trump ja Achilleuse kand peituvad poolkaitsja sõnul aga samas asjas. "Noorus ja kogenematus on meie jaoks nii pluss kui ka miinus. Mingites olukordades läheme natuke uljalt peale – vahel tasub see end ära, vahel natuke põleme. Aga ma arvan, et see on meie tahtejõu peegeldus – kõik tahavad end väga tõestada," arvab ta.

Kontrollmängudest

Tänavu esmakordselt ellu viidud Liivimaa taliliiga tekitab Kalevi leeris vastakaid emotsioone, ent lõppkokkuvõttes jääb kõlama ikkagi positiivne toon. Nii Lindpere kui ka Meijel kiidavad ideed, aga peatreeneri sõnul on pilootprojektil ka veidi lihvimist vajavaid nurki.

"Kolm mängu saime kokku, aga kõik kümne päeva sees. 4. veebruariks olid kõik mängitud," meenutab Meijel. "Tahtsime kindlalt saada kolm nädalat enne liiga algust ühe mängu ja nädal hiljem veel ühe. Aga sinna me ei saanudki. See, et nende vastastega saime mängida, oli muidugi suurepärane – idee väga korralik, aga teostus meie jaoks veidi kehv."

Lindpere leiab aga, et säärased kitsaskohad käivad esmakordsete üritustega alati kaasas, ning kiidab ideele takka. "Kui meie võimekus ei ole tavaliselt eriti rahvusvahelisi mänge saada, siis praegu tuli neid kuhjaga ja lisaks ka veel. Pärast saime veel Soomes ka mängida," meenutas ta.

Ka Meijel toob positiivse kogemusena esmajoones välja just Soome-treti, kus kohtuti sealse esiliigaklubi Turun Palloseuraga. "See oli väga hea mäng. Põhjus lihtne – Eestis ei mängi taktikaliselt sellist mängu mitte keegi. Võitsime 2:0 ja saime sealt palju head infot."

Millise mulje on aga jätnud kodumaised konkurendid? Meijeli ja Teeväli nägemused favoriitide osas lähevad veidi lahku. "Ma arvan, et Levadia on tänavu suurfavoriit," hindab Teeväli. "Neil on sügav ja tugev võistkond, koosseis jäi võrreldes eelmise hooajaga suuresti samaks. Samad näod, rohkem kokku mänginud. Kõvasid satse on samas mitu – eks Paide, Flora ja Kalju tahavad ka oma osa saada."

Meijeli hinnangul on aga hoopis Paide Linnameeskond tänavuse hooaja soosik. "Nende meeskonna sügavus, pluss individuaalne tase ja suutlikkus palliga joosta, on teistest üle. Lisaks eelmise aasta ebaõnnestumine: nad on ülinäljased," sõnastab Kalevi loots mullu neljandana lõpetanud keskeestlaste trumbi.

"Siis tulevad Levadia ja Flora, enam-vähem võrdsetena. Seejärel Nõmme Kalju ja Narva Trans ning siis kõik ülejäänud," hindab ta. "Kes paremini õnnestub, on kõrgemal – kellelgi pole suurt eelist ega ka väga suurt miinust. Sõltub sellest, kes komplekteerib parema võistkonna. Aga see muidugi ei tähenda, et keegi alumisest viisikust ei võiks taas üles kerkida – kolmandaks on raske, aga neljandaks? Miks mitte."

Nagu näha, paigutavad kalevlased end ise mõtteis tabeli teise poolde. "Peame konkurentsiga lihtsalt võimalikult hästi toime tulema – oleks ebareaalne öelda, et eelmisel aastal olime kolmandad ja nüüd lähme kindlalt teist kohta võtma," arvab Teeväli.

Mõistagi ei tähenda see, et Kalevi meeskond endasse kuigivõrd vähem usuks. Mullugi ei oodatud neilt midagi – ometi hüpati igast etteseatud latist mitmemeetrise varuga üle. Parafraseerides klassikuid: üks kord on õnnestunud, äkki õnnestub veel?

Meeskonna staar – Tristan Toomas Teeväli

Mullu särama löönud noormees haaras mullu kärmelt liidrirolli ja kandis seda edukalt läbi terve hooaja. "Ma olen küll alles 20, aga selles satsis olen ma juba üks vanematest! Tuleb näidata eeskuju, aidata ja toetada," teadvustab ta ka ise uue hooaja eel oma rolli.

Mullu sai keskväljamees Premium liigas kirja 33 mängu ja 10 väravat. Veelgi olulisem oli aga see pool mängust, mida numbrid ei peegelda – aktiivne juhendamine, vastutuse võtmine ja kartmatu võitlus keskväljal, mis sillutasid lõpuks tee ajalooliste pronksmedaliteni.

Ehk on määratlus "staar" Teeväli jaoks isegi ebatäpne sõna? Liider või tüürimees kõlavad märksa paremini, sest meeskondlikuse etalonina tuntud Kalevis staare liialt ei leidu. Liidrit on aga ometi vaja ning Teeväli on kõhklematult valmis koorma enda kanda võtma. Ja tuletame meelde, et ta on alles 20.

Kellel silm peal hoida? Joosep Põder

Viimati JK Tabasalu eest Esiliigas mänginud 18-aastane ääreründaja saab tänavu Premium liigas tuleristsed. Mullu õnnestus tal enda kontole koguda 30 liigamängu ja 15 väravat – ja see oli alles tema elu esimene Esiliiga-hooaeg. Saab olema põnev näha, kas üleminek Premium liigasse sujub sama ladusalt.

Aga 18-aastaseid mängumehi, kes tasapisi üleminekut Premium liiga suunas teevad, on ju ometi veel? Miks siis just Põder vaatajaile korda peaks minema? Vastus peitub detailides, mis panevad loodetavasti iga vutisõbra veidi kulmu kergitama.

Põdra mängustiilist võib nii mõndagi järeldada näiteks teenitud hoiatuskaartide arvu põhjal: mullu teenis ta 30 Esiliiga-mänguga kokku 11 kollast kaarti. See oli kogu Tabasalu meeskonna arvestuses konkurentsitult suurim kaardiarv – kahel järgmisel mehel oli hinge all kaheksa hoiatust.

Veelgi põnevamad numbrid leiame aga aastate tagant: 2018. aastal U14 liigas Pärnu Kalevi eest mängides pidas Põder aasta jooksul 18 mängu ja lõi ... trummipõrin ... 61 väravat! Kuuskümmend üks! Näis, kui palju kuue aasta tagusest väravakütt Põdrast tänaseks järel on, aga keskmiselt 3,39 väravat mängu kohta on keskmisest kihvtim näitaja kindlasti!

Suurim küsimärk – rünnak

Et võita, on vaja väravaid. Seni on Kalevi mitte-nii-ründavad mehed ise vajaliku töö ära teinud, aga liiga kaugele niimoodi purjetada ei anna. Vaja on ründajat ning korraliku väravaküti leidmise suunal teeb Kalev hetkel kibekiiret tööd.

Peatreener Meijel kirjeldab ideaalse ründaja profiili järgnevalt: "Oleks vaja üht korraliku egoga, natuke mina-keskset venda. Üks-kaks sellist mängijat saavad Kalevis väga hästi hakkama, sest nende kõrval on väga kokkuhoidev punt. Kui need paar ego on sellised, kes otsustavad väljakul asju, on neil ülihea siin mängida."

Alanud nädalal jõuab Kalevisse testimisele kaks välismaa ründajat. Näis, kas ründajamure saab kärmelt lahendatud või kulub selleks veel aega.

JK Tallinna Kalev
Peatreener: Daniel Meijel
Mängiv abitreener: Ats Purje
Mängiv väravavahtide treener: Oskari Forsman
Füsioterapeut: Laura Ernits
Kapten: pole veel valitud
Eelarve: ei fikseerita
Duubelvõistkond: JK Tallinna Kalev U21 (Esiliiga)
Koduväljak: Kadrioru staadion / Sportland Arena
Meeskonna värvid: must ja helesinine
Koduleht: jkkalev.ee
Esimene mäng: 3. märtsil kell 12.30 vs. Tartu JK Tammeka (Sportland Arenal) - Soccernet.ee telemäng

Koosseis:

Väravavahid: Oskari Forsman, Sander Lepp, Sander Liiker*, Miron Vetkal*.
Kaitsjad: Hugo Palutaja, Aron Kirt, Georg Pank, Enriko Kajari, Kaspar Laur, Ragnar Klavan, Daniil Sõtšugov, Mikk Johannes Siitam, Daniil Ševjakov*.
Poolkaitsjad: Tristan Toomas Teeväli, Marek Kaljumäe, Sander Sinilaid, Ramon Smirnov, Martin Tomberg, Aleksander Švedovski, Sten Luht*, Marten Luik*, Dylan Sal-Al-Saller*.
Ääreründajad: Arseni Kovaltšuk, Taavi Jürisoo, Vadim Mihhailov, Evert Talviste, Joosep Põder.
Ründajad: Ats Purje, Raiko Ilves*.

* - duubli ja esinduse piiril

Eeldatav algkoosseis:

Talvised koosseisumuudatused:

Sisse:

Enriko Kajari (keskkaitsja, Flora U21-st) liitus klubiga laenulepingu alusel.
Joosep Põder (ründaja, Tabasalust) liitus klubiga.
Aleksander Švedovski (äärepoolkaitsja, Nõmme Unitedist) liitus klubiga.

Välja:

Andreas Kiivit (ründaja) läks kaitseväkke ja temaga ei arvestata.
Maico Rimmel (väravavaht) liitus Harjuga.
Aleksandr Šapovalov (ründaja) laen Florast lõppes ja liitus PAOK-i duubelmeeskonnaga.
Tanel Tamberg (kaitsja) lõpetas karjääri.
Foday Trawally (Gambia poolkaitsja) naasis laenu lõppedes Paidesse ja siirdus siis Tuzlaspori.

Hooajaeelsed mängud:

12.01. JK Tallinna Kalev - Harju JK Laagri (EL) 1:2 (Põder)
19.01. JK Tallinna Kalev - Nõmme Kalju FC (PL) 2:1 (Mihhailov, Pank)
24.01. RFS (LAT) - JK Tallinna Kalev 5:0
28.01. JK Tallinna Kalev - FK Liepaja (LAT) 1:3 (Tomberg)
04.02. FK Jelgava (LAT) - JK Tallinna Kalev 2:3 (Purje 2, Talviste)
09.02. TPS (FIN) - JK Tallinna Kalev 0:2 (Smirnov, Bullat)
15.02. JK Tallinna Kalev - Tartu JK Welco (EL) 4:1 (Purje, Kovaltšuk, Talviste, Jürisoo)
23.02. JK Tallinna Kalev - Paide Linnameeskond (PL) 1:1 (Mihhailov)

EL - Esiliiga; PL - Premium liiga; LAT- Läti kõrgliiga; FIN - Soome esiliiga; võit, viik, kaotus.