Rakvere pullid Rait "RaitMan" Randrüüt ja Karl-Kristjan "Sarvik" Kivisto olid tulevast hooajast rääkides vägagi enesekindlad ja ennustati kindlat püsimajäämist.

Keset pingelist fänniturniiri ajakirjanike ette ilmunud Randrüüt ja Kivisto olid lõbusas meeleolus ja olid lahkelt nõus Tarva klubi ja fännide tegemisi lahkama. Jalgpall ja korvpall mahuvad nende sõnul küll ühte linna koos ära, kuid jalka on ikka selgelt ägedam.

Kuidas siis teie jalgpalli juurde?
RaitMan: See oli väga lihtne! Käid linnas, kuuled, et mingi möll käib staadionil ja vaatad, mis värk on ja miks rahvas hõikab ja kaasa elab. Mingid ropud sõnad - mis värk on, vaata? Kas kaklus või midagi? Läksid vaatama ja kutid mängisid hoopis jalgpalli. Hakkas paeluma täiesti tühjast kohast.
Sarvik: Olen väiksest peale jalgpalli mänginud ja üks aeg, kui see Flora nimi ära muudeti Tarvaks, siis tundus, et on kuidagi koduklubi moodi ja hakkas huvitama.

Andres Sõber ja korvpall ei tõmba teid nii nagu jalgpall?
Sarvik: Olen käinud küll, aga ei ole...
RaitMan: Olgem ausad, kui see hõbedane hooaeg meil oli, siis tõesti käisin iga mäng kaasa elamas, aga kossus on see, et isiklikult minu tutvuskonnas pole inimesi, kes käiks kossu vaatamas. Kõigil on jalkapisik sees ja siis ei lähe absoluutselt kaasa. Ma olen käinud küll paar korda, aga see pole see.
Sarvik: Korvpalliga on see, et on nii palju välismaalasi praegu, ja see ka, et jalka emotsioon on ikka kõvem, kui lõpuvile käib. Korvpallis kogu aeg mingi tegevus toimub, aga jalkas sa pead võitlema selle nimel. Ma ei tea, tundub kuidagi, et lihtsalt nagu teistmoodi on see ala ja paelub rohkem.

Tänu millele see uus Rakvere Tarva tõus toimunud on?
Sarvik: Tahtejõud äkki?
RaitMan: Põhimõtteliselt küll. Terve aeg on mänginud poisid koos. Alates keskkoolist saati on käinud klassiga turniiridel, maakonnaturniiridel.. On tekkinud mingi tuumik, see tuumik on läinud edasi Rakvereks ja lihtsalt on räme tahtejõud. Kõik tahavad näidata, et jalgpall ei ole üldse raske mäng. Jalgpall on lihtne mäng, kus tuleb mehed kokku saada, kes teevad stabiilselt trenni, ja Eestis sa saad ükskõik kui kaugele. Sa jõuad täpselt nii kaugele, kui palju sa trenni teed.
Sarvik: Ma arvan, et see platsiväline asi ka, kuidas fännid ja muud asjad toimivad - see annab kõvasti juurde. Väljaku pealt on väga hästi näha, kuidas see mängijaid innustab.

Mille poolest on Tarva fänlus teistest parem ja edukam?
Sarvik: Kui me näeme, et meie meeskond vajab toetust, siis me toetame neid ja siis nad performivad.
RaitMan: Erinevalt pealinnaklubidest pole siin kuulsusestaatust ja reaalselt kõik mängijad ja fännid teavad üksteist nimepidi, on rääkinud nendega, olgu see viis minutit, kaks minutit või pool tundi. Hästi tihe kokkupuude on. Meil on palju üritusi koos, kus me saame reaalselt ühineda mängijatega. Kui nemad tahavad, siis sellevõrra tahame meie rohkem.
Sarvik: See kogukond on muutumas aina suuremaks, kõik võetakse lahkelt vastu. Kõik, kes seal fännigrupis on, teavad üksteist.

Kui suur Rakvere Tarva kogukond siis on?
RaitMan: Mängijaid on umbes 400-500 ja fänne on veel umbes 200, kui arvestada hooaja keskmist. Kokku tuleb umbes 600-700 inimest, kes on sellest huvitatud igapäevaselt. Olgu see väiksemal tasemel, kõrgliiga tasemel või publiku tasemel.
Sarvik: Kelle jaoks on Tarvas number üks.
RaitMan: Just täpselt.

Mis saab Rakvere Tarvast järgmisel hooajal?
RaitMan: Väga lihtne! Kõik poisid lähevad panevad nii palju kui torust tuleb. Meil oli hooajaeelne kokkutulek mängijatega ja kõik sotsialiseerusid omavahel. Sõnum oli suht selge: kõik mis on, jäetakse platsile, kõik mis fännidel on, jäetakse tribüünile. Täisvõimsusel kõik variandid.
Sarvik: Fännid ka mõtlevad juurde uusi asju ja lipud-asjad juurde ja proovime oma inventuuri arendada.
RaitMan: Tegelikult on see kõva areng võrreldes esiliigaga, kus meil tribüünil reaalselt vastaseid ei olnud. Vändra natuke pakkus põnevust, aga seekord me saame pakkuda võitlust tippudega.

Mitmendaks Tarvas tuleb? Kas jäädakse püsima?
RaitMan: Absoluutselt! Ma arvan, et meie tahtejõud on rohkem kui teiste tase.
Sarvik: Ma arvan, et realistlikult 7. või 8., aga muidu esikolmik!