Värskes "Videokohtuniku" episoodis on fookuses Harju JK Laagri ja FC Flora tuline kohtumine, kus VAR pidi asjade käiku sekkuma lausa neli korda. Kahe olulise otsusega pandi aga paraku mööda.
Vaatame seekord tagasi 32. voorule, kus viidi läbi 16 kontrolli. Nende seas oli viis olukorda, kus videokohtunik sekkus või siis oleks pidanud sekkuma. Ajakuluga olid lood aga paremad kui varem, sest keskmiselt kulus ühele kontrollile 66 sekundit.
Samas peeti selle hooaja jooksul videokohtunike jaoks kõige keerulisemaks osutunud mäng. Harju JK Laagri ja FC Flora kohtumises tuli videokohtunikul peakohtunikule appi tulla tervelt neljal korral. Lisaks mahub valikusse veel ühes kohtumises aset leidnud käemängu olukord.
Enne näidete juurde asumist aga vastus küsimusele: miks pole valimisse mahtunud Flora ründaja Rauno Alliku punane kaart pärast vastase löömist, ehkki vastavalt reeglitele kontrollis VAR mõistagi ka selle õigsuse üle? Selgitus on lihtne - tegemist on vägivaldse käitumisega ning selgelt õige otsusega.
Väljavalituks osutusid järgmised olukorrad:
- Narva Transi ja Nõmme Kalju mängu 35. minutil saatis Transi poolkaitsja Irie karistusalasse tsenderduse, mis muutis narvalaste ründaja Tristan Koskori peast veidi suunda ja tabas Kalju poolkaitsja Igor Subbotini kätt. Väljakul oli seda olukorda keeruline näha ja tõlgendada, kuid videokohtunik tuvastas, et kaitsemängija kontrollis teadlikult käega palli ja penalti määramine oli seetõttu õigustatud. Ekraani juures käinud peakohtunik nii ka otsustas.
- Harju ja Flora mängus leidis esimene VAR-i abi vajav olukord aset juba 3. minutil. Harju kaitsja Jako Kariste lõi kukkumise järel jalaga Flora kaitsjat Kristo Hussarit. Peakohtunik nägi rikkumist ja hindas seda kollase kaardi vääriliseks. Kontrolli alustanud videokohtunik tuvastas esmalt õigesti, et tegu on potentsiaalselt vägivaldse käitumisega. Paraku piirdus ta väravataguse kaamera vaatamisega ja tegi seda 50-protsendilise kiiruse juures. Tegelikult tulnuks olukorda vaadata keskväljakaamerast ja hinnata normaalkiirusel, mis võimaldanuks hinnata löögi tegelikku jõudu ja tabamise kohta. Tegemist on selge punase kaardi väärilise käitumisega, mida oleks tulnud karistada punase kaardiga.
- Sama mängu 23. minutil jõudis pall Harju väravasse, ent abikohtunik fikseeris esialgu suluseisu. Tavaliselt puudub VAR-il Premium liigas võimalus suluseisude määramisel sekkuda, kuna vastavat tehnoloogiat ei kasutata. Erandiks on aga olukorrad, kus otsuse langetamisel on abiks väljakujooned. Täpselt nii seekord juhtuski ning karistusala joon võimaldas tuvastada, et Harju mängija õlg kattis suluseisu. Et tegemist on faktilise otsusega, sai videokohtunik siinkohal ilma peakohtuniku sekkumiseta ise korrektselt värava määrustepäraseks lugeda.
- Kohtumise 54. minutil määrati Harju kasuks penalti, kui karistusalas kukkus nende ründaja Taaniel Usta. Flora kaitsja Robert Veering ja Usta panid õlad kokku, Veering lõi seejärel palli, misjärel tekkis kontakt tema ja Usta jala vahel, ning lõpetuseks tabas palli ka Usta jalg. Mängijate selja taha jäänud peakohtunik otsutsas määrata penalti, sest talle näis, et Flora kaitsja mängis palli läbi Harju ründaja jala. Videoruumis vaadati küll olukorda eri kaameranurkadest, ent paraku jäi tuvastamata asjaolu, et Veering mängis palli esimesena. Tegelikult oli see hästi nähtav lausa kahe kaameranurga abil, samuti näitas üks nurk, et hoopis Usta lõi jala vastu Veeringu jalga. Penalti tulnuks seetõttu tühistada ja määrata hoopis ründeviga, kuid seda ei tehtud.
- Lõpetuseks on luubi all 90+3. minuti olukord, kus oma karistusalas kaitsetööd teinud Harju ründaja Kristjan Kriis tabas kõrge jalaga Flora mängija Kristo Hussari pead. Seejuures oli Flora kaitsja Ken Kallaste vahetult enne pannud mängu küljesisseviske, mis tal ebaõnnestus, kuid oli olemuselt siiski reeglitepärane. Ent nii või teisiti poleks VAR-reeglistik lubanud videokohtunikul audiviske olukorras sekkuda. Seejärel aga tuvastas videokohtunik esmalt, et Hussar mängis esimesena palli, ning siis, et Kriis tabas tema pead tõepoolest jalaga. Kontakt polnud küll tugev, ent penaltiks siiski piisav. Ideaalis võinuks olukorda näidata kordustes aeglasemalt ja suurendusega, mis andnuks penalti määrustepärasusest selgema pildi ka televaatajale.
***
Sel hooajal vaatab "Videokohtunik" Premium liigale uutmoodi ehk ei võta pulkadeks lahti omatahtsi välja valitud olukordi, vaid need, mille on üle kontrollinud VAR ehk meie rubriigi nimikangelane - käesolevast hooajast Premium liigas tegutsev videokohtunik. Ning kuna pilt pidavat rääkima rohkem kui tuhat sõna, liikuv pilt aga seda enam, kolisime meiegi oma rubriigiga üle videoformaati.
Rõhutame, et ka VAR-olukordade järelanalüüs nõuab oma aja, mistõttu vaatab "Videokohtunik" igal nädalal tagasi neile Premium liiga mänguepisoodidele, mis sündisid väljakutel eelnenud nädalal. Videokohtunike otsuste tagamaid selgitavad EJL-i kohtunikud eesotsas kohtunike osakonna juhi Hannes Kaasiku ning ka euroväljakutel korda hoidva Kristo Tohveriga.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta