Karikas on alati kallis, olgu eurorahad mängus või mitte. Kui vastamisi lähevad kaks tippklubi, kel mõlemal parasjagu käsil eneseotsimise aeg, on millegi võitmise võimalus ülimalt teretulnud. See aitaks kinnistada eneseusku ja süvendada võiduharjumust, mida vajavad praegu nii FCI Levadia kui ka Paide Linnameeskond.
Ei saa öelda, et Levadial ja Paidel oleks viimase kuu aja jooksul midagi kergelt kätte tulnud. Hooaja algul võidult võidule sammunud Levadia jäi murele jõudes ootamatult hätta väravate löömisega, sest alustuseks saadi Floralt hooaja esimene kaotus, siis lasti karika poolfinaal esiliigaklubi Viimsiga lisaajale ja võideti alles seal õnnega pooleks saadud penaltist.
Järgnes väravateta viik Nõmme Kaljuga, aga kui seejärel muugiti vastase märkimisväärse abiga lahti Pärnu Vapruse kaitse, tundus, et Levadia saab hoo uuesti üles. Nii ei läinud - Tallinna Kalevi vastu oli neil taas omajagu õnne, et pall kohtumise lõpu eel vastase kätt tabas ja penaltist viigi päästmise võimalus avanes.
Peatreener Curro Torres ja ääreründaja Mark Oliver Roosnupp püsisid mängueelsel pressikonverentsil rahulikuna ega tahtnud seisu üle dramatiseerida. Mõlema hinnangul teeb Levadia endiselt väljakul õigeid asju, parandada tuleb vaid realiseerimist.
"Ei ütleks, et me oleme mingisuguses kriisis. Kui vaadata statistikat, siis pall lihtsalt ei ole läinud väravasse. Kalevi vastu tegime taga kaks eksimust, aga meeskond on sama emotsiooni peal, lihtsalt ei ole tulnud samasuguseid tulemusi nagu hooaja alguses," sõnas Roosnupp.
Torres täiendas: "Eks igaühel võib meie mänge vaadates olla oma arusaam, aga mina näen seda, et muutunud on vaid tulemused. Muidugi peame ka neid parandama, aga näiteks Kalevi vastu tegime minu meelest väga korraliku mängu. Jah, eksisime standardolukordade puhul pisut ja see sai saatuslikuks, aga mõnel teisel päeval oleksime võinud vabalt ka ise võita."
Paide laev on käinud kogu hooaja jooksul üles-alla, seda teinekord ka ühe mängu raamides, kui võtta näiteks kas või karikasarja poolfinaal Nõmme Kaljuga. Kehva avapoolaja järel kaotusseisu jäänuna tehti head 45 minutit, pöörati kaotus võiduks ja kindlustati eurokoht. See andis mõneks ajaks töörahu, ehkki peatreener Ivan Stojkovici sõnul on Paides sellega niikuinii hästi.
"Spordis on kõige raskem muuta klubikultuuri. Peame õppima kogu aeg võitma - Levadia ja Flora oskavad seda. See on kõige raskem asi, aga on aeg seda teha. Oluline on see, kuidas halbadel aegadel käitud ja millised inimesed sind neil hetkedel ümbritsevad. Olen töötanud mitmes klubis, aga mitte kuskil pole mind niimoodi toetatud nagu Paides. Tunnen armastust ja toetust. Kui sina armastad ja sind armastatakse, on palju kergem raskusi seljatada. Ebastabiilsus on spordi osa, püüame sellest üle saada ja võita," sõnas Paide juhendaja pressikonverentsil.
Viimane mäng läks Paidel aia taha, sest kodus jäädi Kaljule selgelt alla ja liigatabelisse tuli märkida hooaja viies kaotus. Kohtumise järel eeskätt endale tuhka pähe raputanud Stojkovic lausus, et paar päeva hiljem saab lüüasaamist juba võtta kui motivatsioonisüsti. "Kui meeskond kaotab, siis treener vastutab. Aga kui sel hooajal esmakordselt Kaljule kaotasime, siis võitsime kolm päeva hiljem Florat. Ja ütlesin, et ajastus on suurepärane. Nüüd on ka - pole paremat võimalust kaotust heastada kui karikafinaali mängides," arutles serblane.
Paide jaoks on finaalis mängimine midagi palju erilisemat kui Levadiale, sest varem on seda tehtud vaid kahel korral. 2015. aastal jäädi Nõmme Kaljule veel alla, tunamullu võeti aga Siim Lutsu lisaajaväravast võit. Kahe aasta tagune kangelane jättis viimase liigamängu igaks juhuks vahele, kuid erinevalt Dehninio Muringenist ja Kristofer Pihtist peaks ta finaaliks mängukõlbulik olema. Levadia ainus "mure" seisneb taas selles, keda võtta ja keda jätta - tagasi on ka poolfinaalis mängukeeldu kandnud esiründaja Felipe Felicio.
Levadiast rohkem pole Eesti karikat tõstnud keegi - neil on võite kümme, Floral järgmisena kaheksa. Suisa haruldane on aga Levadia võiduprotsent, sest finaalides on kaotajana platsilt lahkutud vaid korra ja naljaga pooleks öeldes jäädi ka siis alla iseendale. 2002. aastal läksid nimelt finaalis vastamisi toona esindusmeeskonna rollis olnud Maardu Levadia ja samuti kõrgliigas mänginud, ent selgelt nõrgema koosseisuga Tallinna Levadia. Vastu ootusi jäi 2:0 peale viimane, aga see ongi 11 finaalist üks ja ainus, milles Levadia on pidanud lüüasaamist tunnistama.
Karikavõidu emotsioon pole teisalt ka nende jaoks kaugeltki rutiinne asi. Viimase kümne aasta jooksul ollakse finaalis kolmandat, kuue aasta peale teist korda. "Meie meeskonnas saavad kõik aru, mille peale me mängime. Premium liiga on hetkeks seljataga, mingit lisamotivatsiooni pole vaja, see ei ole lihtsalt võimalik. Levadias mängitakse võidu peale, karikate peale - kõik teavad seda. Karikas on mängus!" resümeeris Roosnupp päev enne mängu.
Kui enamik õhtul Lillekülas väljakule jooksvaid mehi on ennegi suurte asjade peale mänginud, siis Paide 16-aastane poolkaitsja Patrik Kristal läheb vastu elu esimesele nii tähtsale kohtumisele. "Võimalus Paidega midagi juba esimesel aastal võita - olen elevil. Mulle väga meeldib iga kolme päeva tagant mängida! Tegelen jalgpalliga sellepärast, et armastan seda, ja iga kolme päeva tagant mängida on ju ideaalne," kibeles ta juba platsile.
Kahes tänavuses liigamängus on Levadia suutnud Paide vastupanu tõhusalt maha suruda, võites 2:0 ja 1:0. Finaal on tõenäoliselt ettearvamatu, kuid võtmekohaks on Paide jaoks ilmselt kaitsetöö, kus kipub igas mängus eksimusi sisse lipsama. Levadial on viimases mängus endale lüüa lubatud kahest väravast hoolimata tagala igati korras, nemad peavad aga karika tõstmiseks parandama realiseerimist. Seega: kumb teeb vähem vigu ja oma šansid paremini ära kasutab?
***
25. mail kell 19.00 A. Le Coq Arenal
Tallinna FCI Levadia - Paide Linnameeskond
Peakohtunik: Kristo Külljastinen
Abikohtunikud: Maikel Mikson, Neeme Neemlaid
Neljas kohtunik: Karl Koppel
VAR: Marko Liiva
AVAR: Thor Vaas
Eeldatavad algkoosseisud:
Statistika:
FCI LEVADIA | finaal | PAIDE LINNAMEESKOND |
22.05. vs Kalev (k) 2:2 19.05. vs Vaprus (v) 2:0 12.05. vs Kalju (k) 0:0 08.05. vs Viimsi (k) 1:0 (la.)* 05.05. vs Flora (v) 0:1 |
Viimased mängud | 22.05. vs Kalju (k) 0:2 18.05. vs Tammeka (v) 2:1 12.05. vs United (v) 1:0 08.05. vs Kalju (k) 3:1* 04.05. vs Kalev (k) 2:0 |
08.05. vs Viimsi (k) 1:0 (la.) 09.04. vs Flora (k) 2:1 24.11. vs Tammeka (k) 4:2 16.08. vs Tartu Kalev (v) 6:2 vaba vaba |
poolfinaal 1/4 finaal 1/8 finaal 1/16 finaal 1/32 finaal 1/64 finaal |
08.05. vs Kalju (k) 3:1 10.04. vs Kuressaare (k) 2:0 24.11. vs Kalev U21 (k) 4:0 18.10. vs Tabasalu (v) 3:1 (l.a) vaba vaba |
3 Felipe Felicio 2 Mihkel Ainsalu 2 Robert Kirss 2 Mark Oliver Roosnupp 1 neli mängijat |
Parimad väravakütid (karikas) |
3 Robi Saarma 2 Kaimar Saag** 2 Abdul Razak Yusif 1 neli mängijat |
- | Mängukeelu all | - |
01.05.24 (k) 1:0 31.03.24 (k) 2:0 11.11.23 (v) 2:2 16.09.23 (k) 1:0 03.05.23 (k) 2:0 |
Omavahelised mängud | 01.05.24 (v) 0:1 31.03.24 (v) 0:2 11.11.23 (k) 2:2 16.09.23 (v) 0:1 03.05.23 (v) 0:2 |
* - karikamäng; ** - mängija on klubist lahkunud; (k) - kodus; (v) - võõrsil; võ - võidud; vi - viigid; ka - kaotused; vv - väravate vahe.
Fakte:
- Levadia ja Paide on sel hooajal Premium liigas kohtunud kaks korda. Levadia võitis mõlemad mängud - märtsi viimasel päeval 2:0 (24. pen. Til Mavretic, 64. Bourama Fomba) ja mai esimesel päeval 1:0 (8. Michael Schjönning-Larsen).
- Paide on viimasest 13 omavahelisest kohtumisest võitnud ainult ühe.
- Karikasarjas on varem kohtutud kahel korral. 2017. aastal võitis Levadia 1/16 finaalis 3:1 (1. ov. Martin Kase, 2. Aime Marcelin Gando Biala, 71. Rimo Hunt - 75. Henri Hanson) ning 2019. aastal võitis Levadia 1:1 normaalajaga lõppenud veerandfinaalis lisaajal 4:1 (86., 113. Aime Marcelin Gando Biala, 93. Joao Morelli, 112. Mark Oliver Roosnupp).
- Mõlema meeskonna jaoks on eelmainitud karikavõit klubi ajaloo ainus.
- Levadia on mänginud karikafinaalis 11 korda ja lahkunud platsilt kaotajana vaid korra. 10 karikavõitu on ühtlasi rekord, selles arvestuses järgneb Levadiale 8 korda karikat tõstnud Flora.
- Paide jaoks on mänginud finaalis kahel korral - 2015. ja 2022. aastal. Mõlemal juhul oli nende vastaseks Nõmme Kalju, neist finaalidest esimene kaotati 0:2, aga teine võideti lisaajal 1:0.
- Poolkaitsja Patrik Kristal, kes on meistriliiga hooaja noorim väravalööja, siirdus talvisel üleminekuperioodil Levadiast Paidesse.
- Paide peatreener Ivan Stojkovic juhendas 2022. aastal Levadiat.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta