Ajaloolise hõbeda võitnud Paidel on jäänud teha vaid üks samm - siht ja soov on olemas, aga tiitlisurvet veel mitte
Eelmine hooaeg oli Paide jaoks ajalooline - Premium liigas jõuti esmakordselt esikolmikusse ja võeti teine koht, eurosarjas saadi kätte esimesed triibulised. Spordimeestena vaadatakse nüüd juba ambitsioonikalt pjedestaali kõrgeima astme suunas ning kuna Euroopas on turismireis* tehtud, siis nüüd minnakse sinna tulemust tegema.
* - olgu etteruttavalt mainitud, et turismireisiks ei kutsunud eelmist eurohooaega mitte ajakirjanik, vaid peatreener Vjatšeslav Zahovaiko isiklikult.
Eesmärk on meistritiitel - seda kinnitasid nii peatreener Zahovaiko, meeskonna kapten Andre Frolov kui ka klubi tegevjuht Jaanus Pruuli. Aga erinevalt Nõmme Kalju presidendist Kuno Tehvast, kes väitis, et kõik peale kulla oleks pettumus, on Paide mehed vaoshoitumad.
"Mina ei ütleks, et teine koht oleks läbikukkumine," arvas tegevjuht Pruuli. "Loomulikult on meil isu kasvanud ja teisest kohast on esimeseni ainult üks samm, aga peame arvestama seda, et me oleme tipu lähedal ainult ühe aasta olnud. Kui sel aastal ei õnnestu tiitlit võita, siis peame vaatama peeglisse ja mõtlema, kus meil midagi puudu jäi. Vahva on selliseid väljaütlemisi teha, aga meile on see tiitel mingisuguse väga hea töö vili ja kõikide asjade ideaalne õnnestumine. Me oleme endiselt väike klubi ja teeme tipus alles esimesi samme. Põhiline on olla jätkusuutlik ja teha edasi seda, mis on meie tugevus ehk noorte arendamine ja nende aitamine järgmisele tasemele."
Ka Frolov ütles, et juhtkonna poolt pole neile asetatud survet meistritiitel iga hinnaga endale krahmata. "Ei ole nii, et võidame tiitli või oleme mudas. Kindlasti tahame teha sammu edasi ja minna tiitli peale mängima, aga saame aru, et see pole kerge ülesanne, sest ka konkurendid on end tugevdanud."
"Ma ei tea, miks kohe niimoodi giljotiiniga pea maha tõmmata?" vastas Zahovaiko küsimusele, kas nende ambitsioon on Kalju omaga sarnane. "See on sport ja sport on ettearvamatu. Arvestame olusid - kui keegi jälle [koroonaviirusega] pihta saab, siis võib see mõjuda päris laastavalt. Meie eesmärk on tõsta sportlikku taset. Kui eelmisel aastal suutsime võtta teise koha, siis spordimeestena saame mõelda esikoha suunas ja see on meile jõukohane. Loomulikult sihime esimest kohta, aga võtame mäng-mängult. Lähtume sellest, et tahame endast igas mängus sada protsenti välja pigistada ja oma parima maksvusele panna. Hooaja lõpus vaatame, mida tabel näitab."
Florast jäi lahutama 16 punkti, teist aastat järjest
Kerime alustuseks ajaratta eelmise aasta lõppu. Paide tegi küll ajaloolise hooaja, aga tiitlist jäi lahutama täpselt sama palju kui tunamullu ehk 16 punkti. Seejuures mängiti kuus kohtumist vähem kui 2019. aastal, aga sisse lubati 13 väravat rohkem. Tõsi, neist 11 sündisid viimases kahes kohtumises Flora ja Kalju vastu. Floraga mängiti mullu kokku neljal korral ja kõik omavahelised duellid kaotati - seega 16-punktisest vahest 12 tuli omavahelistes mängudes.
"Tegemist on ikkagi Eesti jalgpalli lipulaevaga," viitas Zahovaiko Florale. "See on väga tugev meeskond, kuhu on koondunud ühed Eesti parimad jalgpallurid. Meie töö on uskuda oma mängijatesse ja treenida neid nii kõvasti, et nad tunnetaksid väljakul enda üleolekut nende suhtes. Võib-olla polnud me eelmisel aastal veel valmis neid võitma, aga proovime selles suunas liikuda. Tahame sel aastal tõestada nii enesele kui ka teistele, et me suudame."
Kas kaotused Flora vastu jäid Zahovaikot kummitama? "Ei jäänud."
"Numbrid ei valeta," kinnitas ta. "Me oleme klubi sees alati hooaja statistiliselt ja numbriliselt kokku võtnud - need ei valeta ja viitavad nõrkadele kohtadele. Oleme teinud järeldused, tahame kaitsefaasis juurde panna ja seda nii individuaalselt kui võistkondlikult. Eelmisel aastal õnnestus meil päris palju väravaid lüüa ja loodetavasti on meie rünnak jätkuvalt ohtlik. Kindlasti ei arva me, et selle peal lasemegi liugu edasi. Peame ka ründes olema head nii treeningul kui mängudes."
Koosseisu on värskendatud pigem vähe, aga samas olulisel määral
Kõige rohkem on täiendusi toodud kaitseliini - aasta alguses laenati Tšehhi Ostrava Banikusse kõrgelt hinnatud Muhammed Sanneh, keda toodi asendama mullu KTP-ga Soome kõrgliigasse tõusnud Hindrek Ojamaa. Täna hommikul teatati ka 21-aastase Ghana keskkaitsja Ishaku Konda palkamisest, kes jõuab Eestisse reedel ja võib mänguvalmis olla ehk pärast koondisepausi. Väravasuule toodi aastase pausi järel jalgpalli juurde naasnud endine Eesti koondise esikiiper Mihkel Aksalu. Samuti muutus mõnes mõttes vähe, aga siiski olulisel määrel Paide treeneritetiim, kuhu saabus viimati KTP-s Argo Aribeiteri abilisena töötanud Indrek Zelinski. Soomest lahkus Zelinski koroonaviiruse saabudes ja mõnda aega sai ta jalgpallist puhata.
Kõigil mainitud muutustel on objektiivsed põhjused. "Ilmselt on kõik nõus, et Muhammedil tuli Eestis lagi ette. Ta oli kaks aastat järjest üks liiga parimaid kaitsemängijaid. Huvi tema vastu oli olemas ja otsisime talle võimalust, et ta saaks teha karjääriredelil sammu edasi," selgitas Pruuli. Zahovaiko sekundeeris ja lisas, et kolmandaks hooajaks Paidesse jäämine oleks võinud endast kujutada ka teatavat ohtu. "Meie liigas võib juhtuda selline situatsioon, kus mugavustsoon võib motivatsiooni kiirelt alla viia. Me ei tohi lasta sellel juhtuda."
"Ojamaa liitumine klappis meie mõtetega ja nüüd on vaja Hindrekul meie stiiliga kohaneda. Ma saan aru, et osa jalgpallispetsialiste on ta surve alla pannud: kas ta suudab Muhammedi asendada? Küll ta suudab! Ta on motiveeritud ja tal on tase olemas. Me ei oota, et ta kohe Sannehi ideaalselt asendab, aga usume temasse ja muidu poleks me seda koostööd alustanudki," kuulutas Zahovaiko.
Pruuli kirjeldas turuolukorda lähemalt: "Ojamaa liitumine oli juba eelmise aasta lõpus teada ja paljuski seetõttu, et olime Sannehi minekus üsna kindlad. Mõnevõrra strateegiliselt näitasid kaks hooaega Sannehiga, et vaatamata silmapaistvatele esitustele oli välisklubide huvi pigem väga väike. Seega pole äärekaitse ilmselt see positsioon, kus oleks tulevikus mõtet leegionäri investeerida, eriti pidades silmas viie välismängija reeglit. Eelkõige on välisturul hinnas ründemängijad ja keskkaitsjad. Äärekaitses saame edukalt ka Eesti mängijat kasutada."
Keskkaitses on Ishaku Konda lisandumisega tekkinud teatav sügavus - kahe koha nimel võitlevad lisaks Kondale Abdul Razak Yusif, Kristjan Pelt, Martin Kase ja Sander Sinilaid. Varasemalt oleme Sinilaidu pigem näinud poolkaitses, ent uue hooaja eel ka keskkaitses. Kui Konda peab isolatsioonireeglite tõttu esimesed mängud vahele jätma, siis võib Sinilaid olla keskkaitsjana Zahovaiko jaoks arvestatav käik, sest temast sai uueks hooajaks Paide klubis treenitud mängija ja üks oluline KTM on Edgar Turi vigastuse tõttu esialgu puudu.
"Vajasime keskkaitsesse uut hingamist ja konkurentsi. Meie ootus on Konda osas kõrge, aga nagu ikka, siis tuleb oma koha eest võidelda. Konkurents on edasiviiv jõud," sõnas peatreener endise Ghana U20 koondise kapteni kohta, kes juba 19-aastaselt Austria esiliigas platsil käis.
Nagu teisteski Premium liiga tippmeeskondades, on ka Paides nüüd kaks võrdselt tugevat väravavahti. Floral on Matvei Igonen ja Karl-Romet Nõmm, Levadial Artur Kotenko ja Karl Andre Vallner ning Kaljul Marko Meerits ja Sergei Lepmets. Paidel on ette näidata Mihkel Aksalu, Mait Toom ja paari kuu eest 20. sünnipäeva tähistanud Mattias Sapp.
"Kes alustab? Aeg näitab. Praegu teevad nad head tööd ja muudavad meie elu raskeks. Keda siis valida? Antud hetkel on kõikidel võrdsed tingimused ja võimalused olla number üks," kommenteeris Zahovaiko poliitkorrektselt, kuid lisas siis naerdes, et tema juba teab, kes reedel superkarika peale mängus algkoosseisus platsile jookseb. "Nemad veel ei tea, aga küll nad millalgi teada saavad."
Olulisi vangerdusi tegi Paide ka ründeliinis. Eelmise aasta parim väravakütt Edrisa Lubega siirdus sarnaselt Sannehiga Tšehhi, aga tema koduklubiks on järgmised poolteist hooaega Pribram. Asemele toodi Guinea ründaja Sekou Amadou Camara.
"Lubega kiirusest oleme ilma, aga ma arvan, et teda on meil isegi lihtsam katta kui Sannehi oma. Sannehist ei saa üle ega ümber. Minu hinnangul oli ta Paide Linnameeskonna üks parimaid mängijaid üldse ja ilmselgelt pidi edasi liikuma. Sekou suudab Lubegat asendada ja nii Anier kui ka Deabeas on saanud teha hooaja ettevalmistuse korralikult kaasa. Rünnakul on meil asjad korras," usub Frolov.
Kokkuvõttes on tegevjuht Pruuli komplekteeritusega väga rahul. "Me peame võrdlema ka teiste klubidega - palju on räägitud, et Levadia on toonud 12 uut mängijat, aga neil ju ligi kümme meest lahkus. Meie verevahetus nii suur ei olnud, aga oleme saanud uued mehed sinna, kuhu vaja. Ma arvan, et oleme jõudnud talvega sinna, kuhu tahtsime. Meie jaoks on väga oluline ka see, et suutsime teha uue lepingu Henri Anieriga. Lisaks said nii Deabeas, Yusif, Anier kui ka Drame kõik teha korraliku hooaja ettevalmistuse. Eelmisel aastal tulid nad poole hooaja pealt ja nende täielik võimekus avaldub loodetavasti alles tänavu."
Koroona ei seganud niivõrd trenne kui mänge
Nagu tänapäeval ikka, siis tuleb rääkida koroonaviirusest. Pühapäeval saab aasta päevast, mil Paide loputas mulluse Premium liiga hooaja avavoorus Tallinna Kalevit 8:1. Maailm oli siis üsnagi teistsugune paik. Eelmisel aastal meeskond koroonaviirusega pihta ei saanud, ent jaanuari lõpus ja veebruari alguses oldi koroona tõttu siiski jupp aega isolatsioonis ja peetud on vaid kolm kontrollmängu.
"Ideaalne see muidugi ei olnud," arutles Pruuli, aga lisas, et võrreldes mitme teise klubiga käis nende jaoks laksakas ära oluliselt paremal ajal. "Väga tugev töö sai jaanuaris ära tehtud, kui treenerid võrreldes mullusega veel koormuseid tõstsid. Kui koroona oleks tulnud jaanuari alguses, siis oleks see halvem olnud."
"Kui mina oleksin saanud valida, siis oleksin koroona sättinud puhkuseperioodile," naeris Zahovaiko, et päris ideaalsel ajal see siiski ei tulnud. "Löök võib tulla igalt poolt ja keegi ei tea, milline mõju sellel olla võib. Saame õppida ju kogemustest ja kõige lähem kogemus oli võtta eelmise aasta Nõmme Kaljust. Nemad olid ligi kuu aega väljas ja kahtlemata saime sealt midagi kõrva taha panna. Hooaja sees võib selline litakas mõjuda päris laastavalt. Meie olukord oli natuke erinev - hooaeg pole alanud ja saime selle löögi ettevalmistusperioodil. Selles mõttes on see tõesti positiivne, aga ma ei tea, kuidas see pikaajaliselt mõjuda võib. Minu jaoks on oluline see, et oleme tagasi treeningutel ja töörütm on taastunud. Saame oma asjadega edasi minna. Vaatame asju positiivse nurga alt," märkis ta.
"Kolm kontrollmängu on aga väga vähe. Kui veel täpsemaks minna, siis mänguminutite jaotus on selline, et peale Sinilaiu pole keegi kordagi 90 minutit saanud," tõdes Zahovaiko. "Esmakordne olukord, ma ei tea, kuidas see mõjub. Kui tahta mängida suurt jalkat, siis hea see mõistagi ei ole, aga olukord on selline - oleme kohanenud ja teadvustanud, et kolme mängu pealt peamegi hooajale vastu minema."
Superkarikas ei ole viimane kontrollmäng, vaid tiitlijaht
Reedel ootab Paidet ees juba mäng tiitlile ehk superkarikale. Paide Linnameeskonna esindusvõistkonna auhinnakapi kõige prestiižsem karikas on II liiga võit aastast 2007. Korra on jõutud karikafinaali, kuid see kaotati 2015. aasta kevadel Nõmme Kaljule.
"Hooaeg algab sellise sündmusega, kus saab kohe midagi meeldejäävat ära teha. Me tahame kindlasti võidu peale mängida ja karikas on selge motivaator. Flora on küll praegu isolatsioonis, aga vaatamata sellele on nad mõnes mõttes paremas olukorras, sest on saanud rohkem mänge. See on kohtumine, kus saame väga täpse ülevaate oma füüsilisest võimekusest ja näeme, kus me oleme head ja kus me veel pole. See on korralik lahing kahe hea meeskonna vahel," sõnas meeskonna eesotsas juba viiendat hooaega alustav Zahovaiko.
Turismireis võiks jääda eelmisesse aastasse
Kui mullu pidid Paide mehed pöidlaid pihus hoidma juulikuuni, sest alles siis selgus, et klubiajaloo esimene eurohooaeg saab reaalsuseks. Seekord lunastati pilet eurolennukile juba vana aastanumbri sees. Frolov rääkis, et see on väga oluline - ühest küljest on olukord pingevaba, teisalt väga hea sportlik motivaator.
"Premium liiga edu on väga oluline, aga euroliiga, jah ... Eelmine aasta saime oma esimese mängu kätte, aga lootsime enamat ja oleme vigadest õppinud. Eesti liigal ei ole Euroopa asetuses väga head ajad ja seda on vaja kindlasti tõsta. Me lähme Premium liiga eest võitlema ja tahame olla edukad," sõnas poolkaitsja.
Nii jõuamegi tagasi eelvaate juhtlõigus mainitud turismireisi juurde. "Turismireisi tegime ära. Spordimeestena tahame alati tulemust saada, aga häbisse me ei jäänud. Nüüd tahaks, et järgmine reis ei oleks turismireis, vaid midagi sellist, millest saab rääkida ka järeltulijatele. Et tegime selle ka ära!" unistab Zahovaiko suurelt.
"Eurohooaeg on treenerite ja mängijate taskus olev lisajokker. See annab motivatsioonipaketi, et saame jõudu proovida ka väljaspool Eestit. Meil oli sel aastal plaanis mängida välismänge, et ära näha, mis on meie tase. Fakt on, et saame liiga vähe rahvusvahelisi mänge. Enne eurosarja soovime kindlasti saada mõne korraliku sparringu välisklubiga ja arvestades asjaolusid tuleb pigem vaadata naabrite suunas."
Kokkuvõtlikult tundub, et Paide seis on vaatamata koroonaviiruse poolt teele heidetud takistustele siiski hea. Vastab Pruuli: "Ma ütleks küll, jah. Kui isegi 150 aastat klubis olnud Sander Sinilaiust sai KTM, siis tuleb eluga rahul olla!"
Meeskonna staar - Henri Anier
Kui mees tuleb ilma ettevalmistuseta ja lööb 517 minutiga Premium liigas kümme väravat, siis on hästi löödud! Anieri jalast sündis mullu värav iga 51,7 minuti kohta ehk 1,74 tabamust 90 minuti kohta. Võrdluseks oli liiga parima väravaküti Rauno Sappineni sama näitaja 1,04. Kõik eeldused on loodud, et selle hooaja liiga parimaks väravakütiks võiks saada just Anier.
Kõnekas on ka fakt, et tegevjuht Jaanus Pruuli rõhutas eraldi, kui olulise tähtsusega oli Anieri lepingu pikendamine. Eelmise hooaja esimene pool jäi Eesti koondislasel koroona tõttu vahele, nüüd on hooajale korralik vundament laotud ja Eesti liiga väravavahid peavad Anieri vastu ekstra tähelepanelikud olema.
Kõik märgid näitavad, et Samson Iyede, Alassana Jatta, Yann Michael Yao ja Edrisa Lubega järel võib olla just Deabeas järgmine ründaja, kelle pealt Paide arvestatava kopika teenib. Tema on üks neist meestest, kes saabus meeskonda alles suvel ehk lõppemas on tema esimene ettevalmistusperiood Paide mängijana. Kas ka viimane? Eduka hooaja korral ilmselt küll.
Deabease CV on korralik (ikkagi Amsterdami Ajax!), tehnika silmapaistev, füüsis samuti esinduslik - ta on nii kiire kui ka tugev -, ent esimesel hooajal jäi ta silma kohati liialt rutakate otsustega. Hooaja ettevalmistus on aga täpselt õige aeg, mil otsuste vastuvõtmist ja meeskonnakaaslastega kokkumängu arendada. Deabeasel tasub kahtlemata silma peal hoida.
Suurim küsimärk? Kaitsemäng
Tabelisse vaadates pole erilist ekspertanalüüsi vaja teha, et aru saada, miks lõpetas FC Flora mullu tabelis 16 punkti eespool kui Paide. Paide lõi küll ise 80 väravat, millega oldi Flora 76 vastu kenasti konkurentsis. Endale lubas Flora lüüa aga vaid 17 väravat, mida oli 26 võrra vähem kui Paidel. Isegi kui jätta viimased kaks vooru ehk Flora ja Kalju löödud 11 palli kõrvale, siis on 32 sisse lastud väravat tiitli võitmiseks liialt suur number.
"Eelmisel aastal panime rünnakus juurde ja selle taha ei jäänud midagi, aga siis hakkas järsku kaitse rebenema. Tuleb leida kuldne kesktee, et asjad oleksid balansis. Kaitses järeleandmisi teha ei saa," hoiatas kapten Frolov.
Pruuli avaldas, et kaitse ning täpsemalt standardolukordade kaitsmisega ongi kõige rohkem tegeletud. Mullust hooaega alustas taga nelik Karl Mööl - Martin Kase - Mikel Gurrutxaga - Muhammed Sanneh, lõpetas aga kvartett Joseph Saliste - Kristjan Pelt - Abdul Razak Yusif - Muhammed Sanneh. Sannehist ehk kõige silmapaistvamate kaitseomadustega mängijast on ilma jäädud, aga Hindrek Ojamaa peaks olema vääriline asendus. Kui värskeim täiendus Konda kaitseliini liidrikoha endale võtab, nagu temalt loodetakse, võib sellest piisata, et asjad korda saada.
Paide Linnameeskond
Peatreener: Vjatšeslav Zahovaiko
Abitreenerid: Erki Kesküla, Indrek Zelinski
Väravavahtide treener: Jüris Sahkur
Fitness-treener: Andrei Veis
Kapten: Andre Frolov
EJL-i stipendiaadid: Joel Kokla, Mattias Sapp, Kristjan Pelt, Kevor Palumets, Siim Aer, Marten Henrik Kelement
Eelarve: 1 100 000 eurot (esindus ja duubel 700 000 eurot)
Koduväljakud: Paide linnastaadion ja Paide kunstmuruväljak
Duubelvõistkond: Paide Linnameeskond U21 (Esiliiga)
Koduleht: www.paidelinnameeskond.ee
Esimene mäng (ühtlasi ka esimene Soccernet.ee telemäng): 9. märtsil kell 17.30 vs. Tallinna JK Legion (Sportland Arenal)
Paide esinduse ja duubli treeninggrupp:
Väravavahid: Mihkel Aksalu, Mattias Sapp, Mait Toom.
Kaitsjad: Siim Aer, Rasmus Kallas, Martin Kase, Ishaku Konda, Hindrek Ojamaa, Kristjan Pelt, Joseph Saliste, Abdul Razak Yusif.
Poolkaitsjad: Hadji Drame, Matrix Einer, Andre Frolov, Marten Henrik Kelement, Joel Kokla, Kevin Metso, Sergei Mošnikov, Karl Mööl, Kevor Palumets, Sander Sinilaid.
Ründajad: Henri Anier, Sekou Amadou Camara, Raimond Eino, Kevin Kauber, Jaagup Luts, Siim Luts, Deabeas Owusu Sekyere, Edgar Tur.
Talvised koosseisumuudatused:
Sisse:
Mihkel Aksalu (väravavaht) sõlmis aastase lepingu.
Sekou Amadou Camara (Guinea ründaja, Wilist) sõlmis 2,5-aastase lepingu.
Raimond Eino (ääreründaja, Nõmme Unitedist) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Marten Henrik Kelement (poolkaitsja, Keilast) liitus klubiga.
Ishaku Konda (Ghana keskkaitsja) liitus klubiga.
Hindrek Ojamaa (äärekaitsja, KTP-st) liitus klubiga.
Välja:
Bruno Caprioli (Brasiilia poolkaitsja) lahkus klubist.
Mikel Gurrutxaga (Hispaania keskkaitsja) lahkus klubist.
Edrisa Lubega (Uganda ründaja) läks Pribrami pooleteiseks aastaks laenule.
Muhammed Sanneh (Gambia äärekaitsja) läks Ostrava Banikusse mai lõpuni laenule.
Magnar Vainumäe (poolkaitsja) lahkus klubist.
Ander Ott Valge (ründaja) lahkus klubist.
23.01. Paide Linnameeskond - Tartu JK Tammeka 7:0 (Deabeas 2, Drame 2, Anier, J. Luts, Lubega)
19.02. Paide Linnameeskond - Nõmme Kalju FC 1:0 (Anier)
24.02. Paide Linnameeskond - Pärnu JK Vaprus 1:0 (S. Luts)
Võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta