"Ma arvan küll, et mängin elu parimat jalgpalli. Eks parim iga hakkab ka kätte jõudma," teatab 28-aastane Joonas Tamm. Seda näitavad ka tulemused palliplatsil, sest Tamm mängib oma koduklubi Desnaga Ukraina liigas medalite peale ja on seal kindel põhimees.

Talvel Desnaga liitunud Tamm on klubi ainus leegionär, aga see fakt pole tema mängu kuidagi seganud. 15 liigamängust on Eesti koondise keskkaitsja platsile pääsenud 14 korral ja löönud kaks väravat. Ühe mullu ja ühe juba ka uuel hooajal.

"Talvel tuli pakkumine ja ma olin Ukraina liigast väga huvitatud. Alguses mõtlesin küll, et ma vene keelt ei räägi ja kas ma ikka mängin taseme välja. Kui siia tulin, siis oli kuupikkune treeninglaager Türgis. See läks hästi ja sain kohe põhikoha kätte. Sealt edasi läks paremaks, nüüd räägin juba vene keelt ka ja saan suhtlustasemel hakkama. Tahaksin küll paremini, et ka igapäevaselt hakkama saaks, aga küll see ka tuleb," sõnab Tamm.

Tunamullu mängis Desna ajaloos esimest korda Ukraina kõrgliigas ja siis tuldi kaheksandaks. Kui Tamm sel talvel meeskonnaga liitus, siis tõusti juba neljandaks ja täideti ka maksimumeesmärk.

"Klubi maksimumeesmärk oli saada eurokoht ehk läks väga hästi, aga kuna oli variant pääseda teise kohaga ka Meistrite liigasse, siis oli lõpuks pettumus suur. Viimases mängus läksime Luganski Zorja vastu juhtima, aga vastased lõid imevärava. Kui hooaja alguses oleks neljandat kohta pakutud, siis oleksime selle kindlasti vastu võtnud," arvab Tamm.

"Ma liitusin meeskonnaga poole pealt. Meil oli kolm tavahooaja mängu ja siis tehti tabel pooleks. Enamik mänge sain ainult Ukraina tugevate vastu. Šahtari vastu oli vist neli mängu ja ka Zorjaga kohtusime väga palju. Kõik olid väga rasked kohtumised. Meil oli lõpus väga hea võimalus pääseda otse Euroopa liiga alagruppi, aga üks mäng Oleksandrija vastu sai saatuslikuks. Sellest oli kahju. Neljas koht oli tegelikult väga hea."

Tamm lisab, et Desna kaitsest lähtuv stiil sobib talle väga hästi. "Ukrainas tuleb palliga väga ettevaatlik olla - kui sa Šahtari vastu valesöödu paned, siis nad karistavad kohe ära. Seal käib kõik väga kiiresti. Mängijad on üks-ühele osavad ja pigem tuleb mängida väga turvaliselt. Ei saa iga kord sisse lennata. Mängustiil sobib mulle hästi, eriti selle treeneriga (Oleksandr Rjabokon - R. V.). Meil tulevad tugevate vastu paremad tulemused, sest saame rahulikult kaitsest lähtuvalt kontrarünnakutele mängida. Meil on väga teravad ründajad ja ääremängijad. Mulle see sobib."

Ühe korra läksidki Tammel Šahtari vastu konspektid sassi, kui ta paari jämeda eksimuse tõttu 2:3 kaotusmängus 66. minutil puhkama võeti ja järgmiseks kohtumiseks pingile kupatati.

"See oli huvitav olukord. Ukrainas oli muidu 15-16 kraadi sooja, aga Šahtari vastu oli järsku 32. See mäng läks täitsa aia taha ja ma polnud ainuke. Mõned mehed olid karistuseks kaks mängu tribüünil, ma jäin vähemalt pingile. Kui kehvasti mängid, siis antakse järgmisele mehele võimalus. Siis võitlesin ma oma koha tagasi. Zorja vastu läksin teisel poolajal peale, mängisin hästi ja järgmises mängus võitsime kodus Dinamot 3:2."

Kuigi Tamm on juba paaril korral pea valgeks saanud, siis kinnitab ta, et tema pole standardolukordade ajal esimene sihtmärk. "Standardite ajal on meil palju häid peamängijaid. Teine keskkaitsja lõi eelmise hooajaga neli väravat. Standardid toimivad meil hästi ja lööme neist palju väravaid."

"Ma arvan küll, et mängin elu parimat jalgpalli," vaatab Eesti koondise juures olev Tamm oma aastale tagasi. "Kuigi Sarpsborgi eurohooaeg oli ka hea. Seal olid tähtsad euromängud, aga liigamängud kõige paremini ei läinud. Ma arvan küll, et olen parimas vormis. Eks parim iga hakkab ka kätte jõudma varsti, või juba on."

Milline elu Ukrainas üldse on?

"Liigavõidust ei räägi vist küll keegi peale Šahtari. Võib-olla Dinamo mõtleb selle peale, aga hetkel ma ei näe teistel võimalust. Samas kui vaadata meie mänge Šahtari vastu, siis esimeses mängus lõid nad viimasel sekundil võiduvärava. Teise mängu võitsid 3:2 ja viimase 4:2, aga meil oli väga palju võimalusi ja oleksime võinud ise võita. Nendega saab mängida küll," leiab Tamm.

Muuhulgas näiteks ka Andri Jarmolenko karjäärile hoo sisse lükanud Desna asub ca 300 000 elanikuga Tšernigivi linnas. "Nagu teised mehed ütlevad, siis on see tavaline Ukraina linn. Kiiev on aga hoopis teine asi. Pindalalt on see suur ja igal pool on palju ruumi. Eestist ja Skandinaaviast on väga erinev linn, kus on suured pargid ja suured majad. Karantiiniperiood oli raske, aga kui suvi tuli ja ilmad heaks läksid, siis läks paremaks. Sai välja minna ja järve ääres käia."