Eesti koondise peatreener Jürgen Henn sõnas pärast 0:1 kaotust Slovakkiale, et enim tegi talle rõõmu staadionil valitsenud atmosfäär ja fännide toetus, paraku komistas meeskond tema sõnul teist mängu järjest samasuguses olukorras.
"Selgelt oli vastane tugev, mida ka eeldasime," kirjeldas Henn mängujärgsel pressikonverentsil kohtumist. "Mõningates momentides oli meil õnne, mille me, ma arvan, oma võitlusega ka välja teenisime. Hea meel on selle üle, et kordagi ei olnud sellist tunnet, et vastaste värav on kohe-kohe õhus - pigem tekkisid neil üksikud ohtlikud momendid. Sellega, mida treeningutel tegime - eriti pean silmas kaitseplaani - saime päris hästi hakkama. Teisel poolajal suutsime tekitada ka üleminekuid kaitsest rünnakule, millest esimesel poolajal puudu jäi."
Slovakkia värava juures tõi Henn välja psühholoogilise faktori, mis võis sellele kaasa aidata. "Tööd peame tegema sellega, et teist mängu järjest lasime endale värava lüüa kohe pärast seda, kui olime ise löönud," viitas Henn juunikuisele Balti turniiri finaalile Leedu vastu, kus Eesti eduseis vaid mõne minuti kestis. "Jah, meie värav seekord küll ei lugenud, aga emotsioonid olid kõrgel ja sellega tuleb tööd teha. Kogesime seda näiteks kunagi ka Floraga Legia vastu. See on natuke seotud keskendumise kadumisega, aga peame vaatama ka seda, kes sel hetkel väljakul oli - ehk see võib olla seotud ka noorusega. Värav oli meil samas mängu lõpus lähedal, tekitasime mõned väga head šansid."
Henni valitud algkoosseis oli võrdlemisi julge - kui eelnevalt spekuleeriti, et äärekaitsjad võivad olla pigem kaitsva suunitlusega ja alumise ründaja kohal võib mängida ründav poolkaitsja, siis reaalsuses nimetas Henn alg11 sekka pigem ründavamat tüüpi äärekaitsjad ja nii Alex Matthias Tamme kui Rauno Sappineni. Henn tõi välja, et ta taotles sellega loogilist jätku suvisele koondiseaknale.
"Kuna Alex mängis tolles laagris pigem teist ründajat, siis ei tahtnud me teda sealt ära liigutada, tahtsime keskväljale stabiilsust ja struktuuri. Michael Lilanderi usaldasime, sest tean tema võimeid - ta on kohati võimeline väga heal tasemel mängima, füüsilised võimed selleks on tal olemas. Tahtsime hoida stabiilsust, struktuuri ja rõhuda sellele, et kui palli võidame, on meil ees ründajaid, kellele see mängida. Oli momente, kus vastane oma klassi tõttu tekitas peavalu, kus olime laiali, kasti kaitsmisel jooksime olulised tsoonid tühjaks. Tervikuna saime hästi hakkama."
Viimased paarkümmend minutit pärast väravat suutis Eesti kohati vastase väravale küll üsna ohtlikuks saada, kuid viigivärav jäi lõpuks tulemata. Mis jäi sellest puudu? "Raske öelda. Natuke jäi võib-olla puudu õnne, natuke võib-olla klassi, teravust ja võimsust. Lükkasime küll Joonas Tamme ette, mis oli enne paika pandud plaan, aga kuna Henri Anier oli vigastusega väljas ja Mark Anders Lepikuga juhtus mängueelsel treeningul kehv moment, siis ei olnud võib-olla päris sellist võimsust, nagu oleks tahtnud, meil võimalik ette viia. See oli üks asi, millest natuke võis puudu jääda."
Henn tundis rõõmu tribüünidelt meeskonnale saadetud energia üle. "Tunnen rõõmu staadionil olnud atmosfääri üle - see ongi ju see, mille järele inimesed siia tulevad. Tunnen rõõmu selle üle, kuidas inimesed siin kaasa elasid, nad tõesti üritasid meil palli väravasse aidata. Selle eest suur aitäh ja tunnen selle üle rõõmu! Rõõmu teeb ka see, kuidas meeskond võitles, pingutas ja endast maksimumi andis."
Järgmine kohtumine ootab Eestit ees juba kolme päeva pärast, kui võõrsil ootab Rootsi. Henn ei osanud veel öelda, kui palju ta algkoosseisu selleks mänguks värskendama peab. "Loomulikult on oluline, et säiliks mingi pidepunkt, millest kinni haarata, aga peame vaatama järgmiste päevade jooksul üle, kuidas mängijad taastuvad. Sapi pidas näiteks üllatavalt hästi vastu - me ei tahtnud teda välja võtta, sest tal on nina, et seal lõpus värav ära lüüa. Ta võib teinekord olla 90 minutit kadunud, aga 90+1. minutil libistab palli kuskilt sisse. Eks ole homme-ülehomme näha, kuidas mehed taastuvad."
Rootsi mängust ei võta aga tema kinnitusel kindlasti osa Mattias Käit, kes jäi sääreprobleemi tõttu kõrvale ka kohtumisest Slovakkiaga. "Esimestel päevadel treenis ta koos meiega ega tundnud midagi, aga tal tekkis hiljem mingi valu säärepiirkonda. Arstid viisid selle valu kokku sellega, mis tal juhtus Rumeenias. Vereproov viitas väsimusmurru eelsele olukorrale. Kindluse mõttes tegime ka MRT-pildi, et ta kahtlases olukorras valuvaigistite abil ei mängiks."
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta