Luup peale | Kaotus on kaotus ja statistika on karm. Aga lootusetus puudus ja võitlust oli - Soccernet.ee

Luup peale | Kaotus on kaotus ja statistika on karm. Aga lootusetus puudus ja võitlust oli

6. SEPTEMBER 01:01

Ott Järvela, A. Le Coq Arena

Eesti koondis alustas Rahvuste liigat 0:1 kaotusega Slovakkiale. Foto: Jana Pipar

Eesti koondis alustas Rahvuste liigat 0:1 kaotusega Slovakkiale. A. Le Coq Arenale kogunenud 6128 pealtvaataja ees peetud kohtumises lõi ainsa värava Tomaš Suslov 70. minutil. Ühtepidi jälle sama jama – kuiv kaotus. Teistpidi aga hoopis teine kvaliteet, sest oldi lõpuni mängus sees ja publik lootis ka lõpuni, et äkki õnnestub.

Käis kohtumise 90+6. minut. Ioan Yakovlev oli teeninud Eestile nurgalipu juurest karistuslöögi, mille tarbeks läkitati Slovakkia trahvikasti ka väravavaht Karl Jakob Hein. Terve staadion seisis püsti ja skandeeris "Ees-ti! Ees-ti! Ees-ti!". Ja mitte kohusetundest, vaid siirast usust, et on võimalik küll!

Yakovlevil oli ju mõned minutid varem väravast väga vähe puudu jäänud. Ning kuigi Slovakkia oli kohtumist selgelt domineerinud, siis kombineerides suurt tahet ja omajagu õnne, oli Eesti meeskond kohtumise lõpuhetkedel olukorras, kus väga korralik tulemus oli kõigest ühe õnnestumise kaugusel.

Duellis endast selgelt tugevama vastasega polnud Eesti meeskond end säärases olukorras tundnud päris ammu. A. Le Coq Arenal viimati 2021. aasta oktoobris Walesi vastu. Viigiväravat ei õnnestunud lüüa ei toona ega seekord, aga säärane võitluslik 0:1 kaotus ei tekitanud tülpimust, pahameelt ega lootusetust.

Eesti tegi Slovakkia vastu soliidse partii. EM-finaalturniiril 16 parema sekka jõudnud koondis ei saanud enda jaoks kohustuslikus võidus viimase hetkeni kindel olla. Slovakkide emotsioonid pärast lõpuvilet viitasid, et nad tundsid kergendust ja see võit oli nende jaoks saavutus.

Foto: Jana Pipar

Olema ausad, kui Rootsi või Austria mullu sügisel Tallinnast võiduga lahkusid, siis vaevalt nad seda enda jaoks teab mis kõva pingutust nõudnud saavutuseks pidasid. Seega kuigi kaotus on kaotus ja statistika oli (eriti esimesel poolajal) väga ühepoolne – pealelöögid Slovakkia kasuks 26:6 -, võib meeskonna esitusest leida ka positiivseid noote.

Samas meenutas vaatamata korralikule esitusele saadud 0:1 kaotus, et Rahvuste liiga C-divisjon on tase, kuhu Eesti pole veel kordagi suutnud püsima jääda. Alagrupis jäädi viimaseks nii 2018 (siis ei kukutud välja võistluse reformi tõttu) kui ka 2020. Et nüüd sama saatust vältida, on Slovakkia vastu näidatule vaja kihte ja pöördeid juurde kruttida.

Märkmed esimese poolaja võtmesündmustest:

Kui Rocco Robert Shein enda karistusala juures palli kaotas ja Karl Jakob Hein pidi tõrjuma Tomaš Suslovi pealelöögi 20 meetrilt, oli tegu juba slovakkide neljanda pealelöögiga. Palli oli vallanud ka Eesti, aga erinevalt Slovakkiast ei suudetud pallivaldamisi lõpetada pealelöökidega.
14. minutil näitas Eesti meisterlikkust. Joonas Tamme diagonaal leidis Vlasi Sinjavski, kes andis osava manöövri järel söödu trahvikasti sööstnud Michael Schjönning-Larsenile. Äärekaitsjalt järgnes madal ja terav sööt värava alla, aga Rauno Sappinenil jäi pallini ulatumisest natuke puudu. See oli esimesel poolajal Eesti esimene ja ainuke tõsine moment.
Heina esimene paraadtõrje leidis aset 21. minutil, kui ta sättis end ette Suslovi lähilöögile. Poolaja keskpaigaks juhtis Slovakkia pealelöökide arvestust 10:0. Seejärel külaliste löökide arv vähenes, aga surve suurenes. Eesti ei pääsenud enam üldse oma poolelt välja.
32. minutil konksutas Lukaš Haraslin end trahvikastis soodsale positsioonile, aga tabas lüües varbaga murumätast. Neli minutit hiljem vedas Eestil, et Slovakkia pealelöögile järgnenud pingpong lõppes õnnelikult. Ning 45. minutil säras taas Hein, kui tõrjus alt nurgast hiilgavalt Laszlo Benesi pealelöögi.

Esimese poolaja statistika oli Eesti poolt vaadates karm: pealelöögid 0:13, löögid raami 0:4, nurgalöögid 0:5, vead 10:2. Heina kaks supertõrjet, omajagu õnne ja Karol Metsa silmapaistev mäng keskkaitses – ta klaaris kõik, mis tema suunas lendas, ja rohkemgi veel! – olid sambad, millele 0:0 toetus.

Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Samas oli see 0:0 vaatamata selle saavutamise viisile ikkagi väärtuslik. Millal viimati suutis Eesti endast selgelt tugevama vastasega kohtudes vaheajale vähemalt viigiseisul minna? 2023 märtsis võõrsil Austria vastu ja enne seda 2021 novembris võõrsil Tšehhi vastu.

Märkmed teise poolaja võtmesündmustest:

Kuigi esimesed minutid olid Eestilt kergelt lubavad, võttis Slovakkia ohjad nobedasti enda kätte. 50. minutil tabas Haraslin latti ja seitse minutit hiljem vahetusest sekkunud Lubomir Tupta posti.
61. minutil sooritas Eesti esimese pealelöögi. Slovakkia väravavaht Martin Dubravka püüdis probleemideta Alex Matthias Tamme pealöögi.
67. minutil vallandus A. Le Coq Arenal tohutu rõõm ja juubeldamine. Aga kõigest mõneks sekundiks, sest abikohtunik Matej Žunic fikseeris värava löönud Rauno Sappinenile suluseisu. Kordus kinnitas, et väljakul langetatud otsus oli õige.
Pärast seda, kui VAR oli suluseisu õigsust kinnitanud, tegi Eesti kaks vahetust. Slovakkia pani palli mängu, viis selle rünnakule ja lõi 70. minutil mängu ainsa värava. Eesti jäi enda trahvikastis neljas järjestikuses episoodis viivukese hiljaks ning selle tulemusel suskas Suslov palli võrku.
Värava järel loovutas Slovakkia initsiatiivi ja usaldas kaitsemängu. Jalgpalli rusikareegel, et üheväravalises kaotusseisus satsil üks šanss ikka tekib, pidas paika ka seekord. 88. minutil spurtis Robi Saarma end vasakul äärel vabaks ja leidis tsenderdusega Ioan Yakovlevi, kelle löögi blokeeris Milan Škriniar väravajoonel.
Lisaminutitel tekitas Eesti vastase karistusalas ja selle ümbruses natuke sabinat ning saatis 90+6. minutil karistuslöögi eel Slovakkia värava alla ka Karl Jakob Heina, aga ohtliku pealelöögini enam ei jõutud.

Pealelöökide ja tekitatud võimaluste järgi otsustades oli Slovakkia värav teenitud, sest enne seda olid külalised ju tabanud kahel puhul väravaraame. Ent kahetsusest polnud pääsu, sest värav sündis ärahoitavast olukorrast. Jürgen Henn arvas hiljem, et Sappineni tühistatud väravast tekkinud emotsioon häiris mängijate keskendumist.

Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Positiivset otsides, siis Eesti vahetusmängijad suutsid tuua muutuse ehk täita eesmärgi, miks vahetusi tehakse. Kevor Palumets võitis keskväljal palle ja juhtis mängu, Martin Vetkal sidus rünnakuid lühikeste söötudega kokku ning Ioan Yakovlev ja Robi Saarma tõid äärtele teravust. Mõned tähelepanekud veel:

1. Sappinen seljatas PSG ja Newcastle'i

67. minuti sündmused Slovakkia karistusalas ei lähe kirja statistikasse ega olnud lõpuks ju üldse olulised, sest Rauno Sappinenile oli fikseeritud suluseis. Aga. Eesti koondise ründaja külmaverelisus meenutas temas peituvat kvaliteeti. Sappinenil oli palli väravasse toimetamiseks ainult üks variant ja ta tegi selle filigraanselt ära.

Esmalt libistas ta end tagumiku peale ja jättis palli keha alla. Selle ebastandardse ja ootamatu manöövri õnge läks Pariisi Saint-Germaini keskkaitsja Milan Škriniar. Seejärel pani Sappinen palli välisküljega Newcastle Unitedi väravavahi Martin Dubravka alt võrku.

Foto: Jana Pipar

Eelmisel hooajal mängisid need kaks slovakki Meistrite liigas. Selle mõne sekundi jooksul pani Sappinen nad aga oma pilli järgi tantsima. Ning oluline on lisada, et Škriniar ja Dubravka ei teadnud tol hetkel, et abikohtunik tõstab suluseisulipu.

2. Henni ründavad valikud

Eesti koondise peatreener Jürgen Henn läks mängule ründava koosseisuga. Äärekaitsjatena alustasid ründava iseloomuga Michael Lilander ja Michael Schjönning-Larsen, mitte Märten Kuusk ja Artur Pikk, kes kujutanuks endast alalhoidlikumat varianti.

Samuti jäi peatreener truuks juunis Fääri saarte ja Leedu vastu edu toonud kahe ründajaga alustamisele, kuigi võis eeldada, et tugeva Slovakkia vastu alustatakse ettevaatlikuma süsteemiga, kus keskpoolkaitsjaid kolm ja üks neist toimetab ühte ründajat toetavana.

Aga ei. Henn saatis algrivistuses platsile nii Alex Matthias Tamme kui ka Rauno Sappineni. Jah, eriti esimesel 20 minutil õnnestus Slovakkial Eestile kiirete üleminekutega mitmel puhul ebamugavusi valmistada, aga kui vaadata tervet 90 minutit, siis taktikaline lahendus toimis. Eesti püsis ju lõpuni välja mängus sees ja viik oli korraks käega katsuda.

3. Hierarhia paigas ja liidrite sära

Eelmise paari nädala jooksul Hispaania ja Saksamaa kõrgliigades juhtunu järel on selge, et Eesti koondise käilakujud on väravavaht Karl Jakob Hein ja kaptenist keskkaitsja Karol Mets. Nende liidriroll paistis täna väljakul väga selgelt kätte.

Hein tegi väravasuul kaks supertõrjet ja oli muudes olukordades kindlus ise. Mets lõi klaariks kõik tema suunas lennanud tsenderdused, juhendas meeskonda ja innustas kaaslasi.

Meeskonnasisene hierarhia oli silmnähtavalt hästi paigas. Oleme ausad, eelmisel aastal see niimoodi alati polnud, sest tekkis ebaselgus, et kes ikkagi liider on ja kelle suunas raskel hetkel vaatama peab. Nüüd, kui kaaslastest põlvkonna jagu vanemat Konstantin Vassiljevit väljakul polnud, puudus selles vallas igasugune segadus.

Protokoll:

5. septembril kell 21.45 Tallinnas A. Le Coq Arenal

Eesti - Slovakkia 0:1 (0:0)
70. Tomaš Suslov

Hoiatused: 38. Alex Matthias Tamm, 90. Rocco Robert Shein - 28. Adam Obert, 55. Robert Boženik, 87. Denis Vavro, 90+5. Martin Dubravka, 90+6. Francesco Calzona (peatreener)
Mänguolud:
Pealtvaatajaid: 6128
Peakohtunik: Matej Jug
Abikohtunikud: Matej Žunic, Manuel Vidali
Neljas kohtunik: Dejan Balažic
VAR: Nejc Kajtazovic
AVAR: Alen Borošak (kõik Sloveenia)

Eesti: Karl Jakob Hein, Michael Schjönning-Larsen, Karol Mets, Joonas Tamm, Michael Lilander, Vlasi Sinjavski (84. Robi Saarma), Mihkel Ainsalu (69. Kevor Palumets), Rocco Robert Shein, Martin Miller (77. Ioan Yakovlev), Rauno Sappinen, Alex Matthias Tamm (69. Martin Vetkal).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Märten Kuusk, Artur Pikk, Mattias Käit, Robi Saarma, Daniil Kuraksin, Ioan Yakovlev, Kevor Palumets, Patrik Kristal, Markus Poom, Martin Vetkal.

Slovakkia: Martin Dubravka, Peter Pekarik (90+2. Norbert Gyömber), Milan Škriniar, Adam Obert (65. Denis Vavro), David Hancko, Ondrej Duda (83. Tomaš Rigo), Stanislav Lobotka, Laszlo Benes (83. Matuš Bero), Tomaš Suslov, Robert Boženik (65. David Strelec), Lukaš Haraslin.
Varus: Marek Rodak, Henrich Ravas, Denis Vavro, Lubomir Šatka, Norbert Gyömber, Lubomir Tpta, Samuel Kozlovsky, David Strelec, Leo Sauer, Tomaš Rigo, David Duriš, Matuš Bero.