Kellest on kõige raskem jagu saada? Meistrist? Endisest meistrist? Karikavõitjast? Üllatusvõimelisest autsaiderist? Võrdvõimelisest konkurendist? Oh ei - ennekõike ikka iseendast!
Kõiki eelkirjeldatud võistkondi - Florat ja Levadiat, Kaljut ja Paidet, Legionist või Tammekast rääkimata - on Kuressaare suutnud viimastel hooaegadel võita. Ning Roman Kožuhhovski käe all neljandat aastat alustav meeskond on ka iseendaga seniste saavutustega võideldes tabelis aina ülespoole kerkinud - üheksandalt kohalt seitsmendaks, sealt juba viiendaks.
Mullused 5 ja 50 ehk tabelikoht ja punktisumma märgivad saarlaste ajaloo edukaimat kõrgliigahooaega. Kožuhhovski käe all tehtud arengut iseloomustab ehk kõige paremini see, et mullu koguti ühe hooajaga punkte rohkem kui kõrgliigasse naasmise järgselt 2018. ja 2019. aastal kokku. Kuid ega nüüd ometi sein ees ole?
Kožuhhovski on iga hooaja eel toonitanud, et ei sea endale ja meeskonnale eesmärke tabelikohtade kujul. Kui läheb paremaks mäng, lähevad sama teed ka tulemused - lihtne tõde, mida on ajaloo jooksul korrutanud sajad treenerid, ent Kuressaare puhul on see tõepoolest ka paika pidanud. Sama joont on hoitud ka hooaja ettevalmistuse käigus.
"Üldiselt olen rahul, mingeid suuremaid probleeme ette ei tulnud. Eelmine aasta alguses oli meil raske, haigusi ja traumasid oli meestel palju. Seekord saime aga ära teha kõik, mis oli plaanis. Ka kontrollmängudega saab igati rahule jääda," tõdeb Kožuhhovski.
Kuressaare on Taliturniiril suutnud seljatada nii Flora, Paide kui ka Tammeka, lisaks lepiti viiki Nõmme Kalju ja Narva Transiga. Võidukalt lõppes ka viimane kontrollmäng Läti kõrgliiga uustulnuka FS Jelgavaga, ainus hooajaeelne kaotus saadi päev varem kirja Nõmme Unitedilt, ent tolles kohtumises ei teinud kaasa õige mitu Jelgava-mänguks valmistunud põhimeest.
"Tulemused olid head. Kontrollmängud on muidugi kontrollmängud, mis annavad peamiselt emotsiooni. Aga ka see on väga vajalik, sest meeskond näeb ja tunneb, et liigume õigel teel. Siiski ei pea ma kunagi hooajaeelseid tulemusi informatiivseteks, kui päris mängud käima lähevad, on hoopis teine lugu," ei tee Kožuhhovski saadud võitudest suurt numbrit.
Tahetakse tulla, aga tahetakse ka minna
Edu plusspoolena meelitab Kuressaare tulemuslikkus sinna uusi mängijaid - nii lisandusid talvel näiteks poolkaitsja Pavel Dõmov Legionist, ääreründaja Karl Rudolf Õigus Levadiast ja seni sama klubi duublit esindanud kaitsja Oscar Pihela. Tavapäraselt saadi täiendusi ka Florast - ründaja Mark Anders Lepik tuli otsima vigastuspausidesse takerdunud mängukindlust, keskväljamees Andrei Smirnov ning noored kaitsjad Mathias Palts ja Joonas Vahermägi kõrgliigaminuteid.
Kuid just tugev seotus Floraga näitas Kuressaarele talvel ka oma miinuskülge. Sten Reinkorti ja Otto-Robert Lipu mullune hooaeg oli nii hea, et Flora võttis nad laenult tagasi enda juurde, samasse rubriiki kuuluvad väravavahtide Kristen Lapa ja Ingmar Krister Paplavskise poole aasta pikkuseks jäänud Kuressaare-käigud. Lisaks jäi äärekaitsja Michael Schjönning-Larsen silma Levadiale ja jätkab nende ridades, keskväljal väga hea hooaja teinud Silver Alex Kelderi näppas aga endale Paide.
Ühes Kožuhhovski tulekuga on aasta-aastalt kasvanud meeskonnale esitatavad nõudmised professionaalsuse osas, mis pressib jalgpalli kõrvalt tööl käijate graafiku üles keskmise tihedaks. Et pikaaegne keskvälja tugitala Sander Seeman riputas kahe hooaja vahel saapad varna ja ka kogenud Rauno Tutk võtab tervisemurede väljaravimiseks vaheaasta, ongi Kuressaare "veteranide" osakonda jäänud veel vaid 30. eluaasta piiri napilt ületanud Sander Laht ja selle tähiseni peagi jõudev Märten Pajunurm.
Viimane, kes Kožuhhovski kinnitusel saab Seemani lõpetamise järel püsivalt enda käe ümber ka kaptenipaela, kinnitab, et jalgpalli mängimise isu on endiselt alles ning tänu mõistvale tööandjale ei pea ta ka treeningute ja mängude osas millelegi lõivu maksma. "Ma Lahe eest ei oska rääkida, ehkki küllap temalgi, kui ta jätkata otsustas, aga mul küll tahtmist jagub!" muigab Pajunurm.
Keskkaitsja hinnangul ei maksa sellest erilist numbrit teha, et meeskond on võrreldes mullusega nooremaks läinud - noorus ei tähenda ju kogenematust. Lisandujatest on Dõmovil, Õigusel ja Lepikul kolme peale Premium liigas kirjas ligi 300 mängu, Lepikul ka igati soliidsed 22 väravat. "Meil on alati olnud vanem tuumik, see on nüüd lihtsalt õhemaks jäänud. Tähtsam on see, et enamik põhikoosseisust on valmis mängijad. Ja see, et meil on nooruslikku indu, läheb küll pigem tugevuse alla," arutleb Pajunurm.
Nagu mullused mängud näitasid, ei olnud seni sisuliselt olematu kõrgliigakogemusega keskkaitsjatel Moorits Veeringul ja Sander Alex Liidul hooaja lõpuks enam probleemi vajadusel Pajunurmelt ka ise tagaliini ohjaja roll üle võtta. Samamoodi on Pajunurme sõnul juba kontrollmängudest näha, et uued tulijad on hästi sulandunud: "Kui enamik põhikoosseisust teab, mida treener nõuab, on paaril-kolmel lisandujal kindlasti kergem."
Kožuhhovski pöörab meeskonna mõningase muutumise plussiks. "Värsket verd on alati juurde vaja. Kui treener pikalt ühes ja samas kohas töötab, on väga tähtis, et toimuks pidev areng. Muidu tekib seisev vesi ja on kaks varianti - kas tuleb treenerit vahetada või meeskonda uuendada. Me oleme saanud õnneks minna seda teed, et teatud mehed lahkusid, teatud mehed tulid asemele. Muidugi ma kordan sama mida alati - vahet pole, mis seisus oleme, treenerina tahaks alati paari-kolme mängijat veel!" muigab ta.
Tema sõnul peavad nüüd rohkem vastutust enda õlule võtma mitte ainult Laht ja Pajunurm, vaid veel kolm-neli meest. "Nimesid ei hakka nimetama, aga näen, et lahkujate asendamisega peaksime selles plaanis hakkama saama. Märke sellest näitasid nad juba mullu, aga tänavu nende mängijate roll kindlasti suureneb."
Karika sära ühtaegu tõmbab ja ehmatab
Ent ikkagi - mille arvelt on Kuressaarel tänavu veel juurde panna? Nii Kožuhhovski, Pajunurme kui ka klubi presidendi Priit Penu juttu läbib sama toon - hooaeg oli hea, aga kaugeltki mitte ideaalne.
"Mõistagi on iga järgmine samm on aina raskem. Oleme üritanud, aga kuidas välja tuleb, saab näha," tõdeb Penu. "Kui teed pika sammu nagu mullu, saab seda teha koos heade mängijatega. Või siis tuleb nad ise tekitada. Ja siis tahavad häid mängijaid teisedki saada. Päris mitu meest liikus, aga sellega seoses on minul ainult positiivsed assotsiatsioonid. Nagu meie treener on ka öelnud, et kui meie mängija läheb kõrgemale, saab talle ainult edu soovida. Üritasime neist jäänud kohti täita nii, et suudaksime veel sammu veel edasi minna. Kas see õnnestub? Jalgpallis on võimalused nullist sajani," jääb klubijuht filosoofiliseks.
On ütlemata selge, et mullusest tabelikohast madalamat eesmärki seada oleks Kuressaarel veider. Kuid üks siht on Kuressaarel tänavu veel ning selle sõnastab Penu hästi ära peaaegu ilma sõnu kasutamata. Nimelt - karikavõistlustelt on sel hooajal juba pudenenud mitu kõrgliigaklubi eesotsas Levadia ja Nõmme Kaljuga, Kuressaare on ju aga endiselt konkurentsis ehk kaheksa parema seas ...?
"Jah, oleme. Punkt."
Nende kolme sõna ja tajutava muigega jätab Penu spekuleeriva mõttekäigu lahkesti küsija lõpetada. Pajunurmel on kas pisut vähem ebausku või lihtsalt veidi rohkem sõnu, aga tema võtab võimaliku edu karikasarjas kokku nii: "Kolme mängu kaugusel Euroopast! Kas või ainult mõttena on see ikkagi äge. Tuleb loota ja unistada, aga ka töötada selle suunal. See on kevadel üks meie suuri võimalusi. Karikamängud on veidi omamoodi loogikaga, seal saab emotsiooniga palju ära teha."
Teisalt kinnitab keskkaitsja kohe, et kindlasti ei hakata karikaedu nimel liigas midagi ohverdama. "Romani üks põhimõtteid on see, et vahet pole, kas tegu on kontrollmängu, liigamängu või karikafinaaliga - kui tahame saada mängust õiget tunnet ja soovitud tulemust, peame sajaga peale minema. Midagi unarusse me seega kindlasti ei jäta," sõnab Pajunurm.
Pink pikem ja sügavam, noorus tõstab samuti pead
Kožuhhovski lisab, et Dõmov, Õigus ja Lepik on koondisekogemusega mehed, kes on kogenud meistriks tuleku tunnet ja kelle vaim on seetõttu tugev. "Oskuste ja klassi poolest oleme äkki isegi mullusest tugevamad? Kindlasti saab selle potentsiaali arvelt juurde panna. Ning mis puudutab võistkonna hinge, mis on meid viimastel aastatel kandnud, siis selle säilitamise pärast ma ei muretse," sõnab ta.
Kui mullu võis Kuressaare algkoosseisu sageli päeva-paar enne mängu paberile kirja panna, kui vaid kõik mängijad terved olid, siis tänavuseks ennustab peatreener kasvavat sisemist konkurentsi. "Minu meelest võib praegu iga mees pingilt vabalt ka algkoosseisu kuuluda. Rõhutan, igaüks. Kontrollmängud näitasid juba, et algkoosseisu osas on meil stabiilsus olemas, aga kui vaja, siis saame muutusi teha ja mingit muret pole. Algkoosseisu pääsemine võib sõltuda väikestest nüanssidest, sisemine konkurents muudab minu elu tegelikult kergemaks."
Penu, kes ei jälgi presidendina ainult esindusmeeskonna, vaid kogu klubi tegemisi, rõhutab veel ühte olulist nüanssi - Kuressaare duubelmeeskond suutis kerkida II liigast Esiliiga B-sse. Hooaja eel selline eesmärk küll seati, aga et peatreeneriks asus esmakordselt Sander Viira ning lisaks mindi üle U21-meeskonnaks, mis ahendab mängijate valikut, tunnistab Penu ka ise, et tõusmine oli üllatus.
"Duubli edu tegi südamesopis mulle küll vähemalt sama palju rõõmu kui esindusmeeskond, kellest kogu avalikkus räägib. Esikohta me liigas ei saanud, aga selline hooaeg oli ikkagi väga suur üllatus, eriti arvestades, et Sander Viiral oli see üleüldse meeste seas esimene hooaeg treenerina. Eks Esiliiga B-sse tõusmine seab klubile väga palju uusi ülesandeid, selles liigas on kasvõi mängukorraldus ja meeskonna ülalpidamine teisel tasemel, aga need on ainult meeldivad kohustused. Näen, et mängijate ja treenerite kooslus töötab väga hästi ning selles vanuses mängijatel on kõigil kõvasti juurde panna. Hoiame duubli käekäiku väga fookuses," kinnitab Penu.
Tiitlisoosikuks pakub Kožuhhovski taas Florat. "Nii palju, kui ma meeskondade komplekteerituse pealt öelda oskan ja meeskondades sees toimuvat tean, on paberil selgelt soosikud nemad. Kuid Levadia, Kalju ja Paide võivad alati neile konkurentsi pakkuda. Minu isiklik ennustus on Flora, aga kerge neil olema ei saa!"
Meeskonna staar – Sander Laht
Kuuldavasti kaalus Laht hooaja eel korraks, kas jätkata või mitte. Hea, et otsus sedapidi langes, sest väljakul sageli endast kunstnikuhinge leidma juhtuv Laht lisab Kuressaare mängule alati kerge annuse ettearvamatust. Hooaja eel märkis peatreener Roman Kožuhhovski, et Laht olevat tema meelest suisa elu vormis - kontrollmängudes leitud väravasoon seda julget seisukohta ümber lükkama kindlasti ei kipu.
Kožuhhovski jalgpallinägemus ja seeläbi ka Kuressaare mängujoonis soosivad pigem võistkondlikke tugevusi. Samas on ka niisugustel meeskondadel sageli vaja ühte meest, kes võib isegi suurema osa mängust varjus olla, ent siis millegi eredaga sähvatada. Ja Kuressaares on selles rollis kindlasti jätkuvalt Laht.
Kellel silm peal hoida? Mark Anders Lepik
Sten Reinkort ja Otto-Robert Lipp on end Kuressaare ridades täieõiguslikeks florakateks mänginud, edukalt on väravalöömisega hakkama saanud ka Mattias Männilaan. Lepiku puhul pole kahtlust, et tervena suudaks ta mitte ainult eelmainitud meeste numbrid üle lüüa, vaid meeskonna liidrikski tõusta, aga ...
Floras õnnestus tal kuue hooaja jooksul esindusmeeskonna eest kirja saada vaid paarkümmend algkoosseisumängu. Mullune hooaeg, kus Lepik alustas 22 liigakohtumisest kaheksas ning lõi kuus väravat, oli mängude arvu poolest tema karjääri parim ja kõrgliigatabamuste osas teine, kuid samuti kaugeltki mitte murevaba. Vahest on saatus nüüd lõpuks otsustanud Lepiku narrimise järele jätta?
Suurim küsimärk – kas head ajad jätkuvad?
Ehkki Kuressaare on viimastel hooaegadel suutnud vältida varasemat suvist ärakukkumist, saab keskkaitsja Märten Pajunurme sõnul stabiilsust veelgi kasvatada. Kui hooaja lõikes on see saavutatud, siis mäng-mängult võttes leidub tema meelest veel parandamisruumi.
"Mullu oli päris palju selliseid mänge, kus saanuks kõvasti paremini. Andsime palju punkte ära tabeli tagumisele otsale, samuti läksid käest mitmed mängulõpud. Aga kui paneme kiirust ja intensiivsust juurde ning püüame keskenduda veel rohkem enda tugevustele, on võimalik seda parandada," leiab ta.
Ning seni on Kuressaare tee läinud mitu aastat järjest ülesmäge. Kuidas reageerib meeskond sellele, kui peaksid tulema esimesed tagasilöögid ja viies koht ähvardab käest libiseda?
FC Kuressaare
Peatreener: Roman Kožuhhovski
Abitreenerid: Igor Morozov ja Jan Važinski
Kapten: Märten Pajunurm
Abikapten: Sander Laht, lisaks valib peatreener enne hooaja algust sellesse rolli veel paar nooremat mängijat
EJL-i stipendiaadid: Andrei Smirnov, veel üks mängija ootab kinnitamist
Eelarve: kogu klubi 650-700 000 eurot, esindusmeeskond sellest 350 000
Duubelvõistkond: FC Kuressaare U21 (Esiliiga B)
Koduväljak: Kuressaare linnastaadion / Kuressaare kunstmurustaadion
Meeskonna värvid: kollane
Koduleht: fckuressaare.ee
Esimene mäng (ühtlasi esimene Soccernet.ee telemäng): 4. märtsil kell 14.30 vs. Tartu JK Tammeka (Kuressaare kunstmurustaadionil)
Koosseis:
Väravavahid: Magnus Karofeld, Enri Nurmik.
Kaitsjad: Markus Allast, Sander Alex Liit, Mairo Miil, Märten Pajunurm, Mathias Palts, Oscar Pihela, Rasmus Saar*, Ralf-Sander Suvinõmm*, Joonas Vahermägi, Moorits Veering.
Poolkaitsjad: Pavel Dõmov, Aleksander Iljin, Artjom Jermatšenko, Andero Kivi, Sten-Egert Paap**, Marcus Puust**, Oliver Rass, Andrei Smirnov, Joonas Soomre, Daniel Tuhkanen*, Karl Rudolf Õigus.
Ründajad: Sander Laht, Mattias Männilaan, Mark Anders Lepik.
* hetkel vigastatud.
** hetkel ajateenistuses.
Eeldatav algkoosseis:
Talvised koosseisumuudatused:
Sisse:
Pavel Dõmov (keskpoolkaitsja, Legionist) liitus klubiga.
Mark Anders Lepik (ründaja, Florast) liitus aastase laenulepingu alusel.
Mathias Palts (keskkaitsja, Florast) liitus laenulepingu alusel klubiga.
Oscar Pihela (keskkaitsja, Levadia U21-st) liitus klubiga.
Andrei Smirnov (keskpoolkaitsja, Florast) liitus klubiga.
Karl Rudolf Õigus (äärepoolkaitsja, Levadiast) liitus klubiga.
Joonas Vahermägi (äärekaitsja, Flora U21-st) liitus klubiga.
Välja:
Silver Alex Kelder (poolkaitsja) liitus Paidega.
Otto-Robert Lipp (ründaja) laen Florast lõppes.
Ingmar Krister Paplavskis (väravavaht) laen Florast lõppes.
Sten Reinkort (ründaja) laen Florast lõppes.
Michael Schjönning-Larsen (äärekaitsja) liitus Levadiaga.
Sander Seeman (poolkaitsja) lõpetas karjääri.
Rauno Tutk (poolkaitsja) võtab seljahäda tõttu karjääris vaheaasta.
Hooajaeelsed mängud:
14.01. FC Kuressaare – Tallinna FC Flora (PL) 2:0 (Smirnov, Männilaan)
20.01. Tartu JK Tammeka (PL) – FC Kuressaare (PL) 0:3 (Laht 2, Smirnov)
27.01. FC Kuressaare – JK Narva Trans (PL) 0:0
04.02. FC Kuressaare – Nõmme Kalju FC (PL) 1:1 (Laht)
11.02. FC Kuressaare – Paide Linnameeskond (PL) 2:0 (Veering, Männilaan)
17.02. FC Nõmme United (EL) – FC Kuressaare 3:1 (pen. Iljin)
18.02. FC Kuressaare – FS Jelgava (Läti) 3:1 (Laht 2, Soomre)
Võit; viik; kaotus.
PL - Premium liiga; EL - Esiliiga; ELB - Esiliiga B.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta