Nõmme Kalju fännirühma Roosad Pantrid juhtliikmed Mario alias RoMario ja Urmas alias Myrgel istusid Soccernet.ee-ga fänniturniiril maha ning rääkisid kõigest Kaljuga seonduvast. Ja vist tõesti kõigest!

Fänniturniiril napilt edasipääsuta jäänud Pantrid olid hoolimata sellest lõbusas tujus ning leidsid toredast päevast lausa pool tundi, et oma lemmikute tegemisi-toimetusi lahata. Muuhulgas tulevad jutuks nii Kalju esifänni isik, Kalju lõppenud hooaeg, uus peatreener, KTM-reegel, Alo Bärengrub, Kalju noored, Premium liiga struktuur ning tantsutüdrukute mõttetus. Head lugemist! 

Kui Kalju fännidega viimati taoline lugu tehti, oli 2009. aasta lõpp ning pealkiri sisaldas Mario purset "kõik on per*es". Kuidas praegu on?

RoMario: Võrreldes selle ajaga on tõesti hästi. Ei olnud meil treeninguid, ei olnud klubi juhatuse toetust, ei olnud mängijaid. Oli selline tühi jutt, et kohe tuleme medalitele ja hakkame Euroopas tegusid tegema. Inimeste ootused tõmmati üles, aga reaalseid tegusid sel ajal polnud.

Kunagi oli Mario Kalju teada-tuntud esifänn. Kuidas nüüd lood on, kas Myrgel on koha üle võtnud?

Myrgel: Sel aastal on meil tandem!

RoMario: Ei-ei, Myrgel on ikka esifänn olnud.

Myrgel: Kõigepealt oli Tromp, siis vahepeal olin mina. Meil ei olegi tegelikult esifänni, kõik on ju fännid. Küsimus on lihtsalt selles, et kes lipud kohale toob ja kes Taistosse helistab, kui bussi on vaja. Paberimajanduse andsin ma kõik Mariole ära. Ühesõnaga ikka mõlemad.

Klubi hooaja lõpust on nüüd natuke aega möödas, millised emotsioonid on, kui tagasi vaatate?

Myrgel: Mina vaataks seda niimoodi, et kui klubi suudab siit teha oma järeldused ja järgmine aasta paremini teha asju, siis ei ole siin midagi viriseda. Muidugi lähevad ootused kõrgele, kui üheksa mängu järjest võidad, aga mina isiklikult olen väga ettevaatlik igasuguste medalite kaela riputamistega, nagu meile siin ajakirjanduses kevadel kiputi tegema. Terehhovi jaoks oli see väga suur lakmustest ja ma arvan, et see oli talle väga hea kool, et saada paari aasta pärast Kalju peatreeneriks. Ta tegi mõned asjad väga õigesti, mõnes asjas ilmselt oma kogenematuse tõttu natuke eksis.

Teine asi on see, et sel aastal oli väga, väga tasavägine meistriliiga. Ma ei tea, kas üldse nii tasavägist liigat on olnud. Ilmselt Terja läks ka tabeli alumise poole satse alahindama, kes meile tegelikult ju saatuslikuks said.

RoMario: Ideaalne hooaja algus, mõõn, liigas tagantjärele kerge pettumus. Samas karikavõit ja Eesti mõistes Euroopas edu. Ei saaks öelda, et terve hooaeg oleks pettumus olnud, aga ei saa ka öelda, et rahuloluks väga põhjust oleks. Tugev kolm pluss või neli miinus minu meelest.

Myrgel: Noh, kui valida kas teine koht või Euroopast kuuekohaline lisaboonus klubile, siis...

RoMario: Ei, muidugi. Euroopa on põhiline. Sa võid ju konnatiigis olla meister, aga kui oled nagu Flora, et 20 aasta jooksul oled korra edasi pääsenud, siis see näitab ka midagi. Kalju on Euroopas viimase viie aastaga Eesti mõistes täiesti korralikke tulemusi teinud.

Myrgel: See ongi ju põhimõtteliselt meie võrdlus muu maailmaga. Mina olin sel aastal Eesti klubide tulemustes natuke pettunud. Ma vähemalt tunnetasin, et see kogusumma või koguskoor oleks võinud palju parem olla.

Aga meie jaoks oligi ju põhiline, et Euroopas mängimiseks oli vaja saada karikavõit, kus oli loos keeruline. Euroopas on alati vaja hästi esineda pluss siis meie peatreeneri esimene abiratastel sõitmine. 

RoMario: Ma natuke vaidleks vastu. Minu meelest on see otsitud vabandus, et sa ei suuda tipptasemel kahte mängu nädalas mängida. Kui tahad tippsporti teha, siis sa pead selleks valmis olema. Kui vaatame suurt jalgpalli, siis see on elementaarne. Kui me tahame kuskile jõuda, siis peab meil olema piisavalt lai koosseis. Okei, meil ei ole nii häid taastumisvahendeid, aga kui tahame kuskile jõuda, siis peame selleks valmis olema.

Myrgel: Väga huvitav eksperiment on see, mida Flora teeb. Kas nad oma kõrgendatud füsioloogilise treeninguga põlevad läbi nagu Sillamäe või saavad suuremate Euroopa klubidega ühele tasemele ja saavad sellisteks hooaja lõpuni võitmatuteks tegelasteks, kes suudavad kaks korda nädalas mängida.

Kalju uus peatreener on Sergei Frantsev. Millised tunded fännidel tema tulekuga tekkisid?

Myrgel: Kahtlemata positiivne. Eks ikka fännid arutasid, kui oli teada, et klubi uut treenerit otsib, et kes sobilik oleks. Järgmine variant oleks ilmselt nagu Levadialgi olnud Ratnikov. Fännidega oleks tal ilmselt hea läbisaamine olnud, aga kuidas ta selle meeskonna oleks üles ehitanud...

See, et Terja jäi meeskonna juurde, on väga hea. Esiteks on neil hea keeleline klapp, Terjal on hea meeskonnatunnetus ja selline Kalju hing sees. Eeldused on olemas, kui nad suudavad kahepeale ära komplekteerida ka kõik need murekohad - rünnakute vormistamine, kaitse -, siis mine tea. Ootused on jälle kõrged, elame-näeme.

RoMario: Minu jaoks olid ka esmased mõtted väga positiivsed. Sillamäe mängupildiga tegi ta väga head tööd, kui ma näeks midagi sellist ka Kalju eesotsas, oleks ma väga õnnelik. Tekib aga küsimus, et kas meil on neid mehi, kellega sellist mängu mängida. Ma ei tea, mis seisundis Toshi tagasi tuleb, aga praeguses koosseisus ma väga häid ühe puutega tehnilisi mängijaid ei näe, nagu tal Sillamäel Daniil Ratnikov oli mängu A ja O. Et ilusat jalgpalli mängida, on ka vastavat materjali vaja.

Teine asi on see, et kust neid mängijaid üldse tuua? Välismängijate piirangu tõttu on kolm kohta olemas, kaks vaba ja kaks meest testimisel. Eesti tasemel väga palju neid mängijaid ju pole, keda tuua.

Myrgel: Positiivse poole pealt tooks välja, et kui Flora välja jätta, kellel tuumik täiesti paika jääb, siis kui võrdleme end Levadia ja Sillamäega, siis seal on täielik torm üle käinud. Nagu klubi president mulle ka isiklikult kinnitas, siis ka tema on sellest aru saanud, et kui kogu meeskonna välja vahetad, siis hakkad jälle nullist pihta ja on väga raske.

RoMario: Natuke läks aega, aga jah, lõpuks on sellest aru saadud, et tuumikut tuleb alles hoida.

Milliste positsioonide peale kõige rohkem uusi mehi vaja oleks?

Myrgel: Keskkaitse. Okei, Aloga olid seal lepingu pikendamise suhtes mingid kommunikatsiooniprobleemid, aga nad on Jorgega väga-väga sarnased mängijad. Sinna oleks ühte head teravat konkurenti vaja, ma ei näeks ka nagu Pürgi seal.

RoMario: Nii palju kui mul siseinfot on, siis tean, et jaanuaris tuuakse ka paar keskkaitsjat testimisele. See on ikkagi väga oluline positsioon. Teisalt on uut äärepoolkaitsjat vaja, pärast Kimbaloula lahkumist ongi meil ainult Listmann ja Järva, kui Purjet mitte arvestada. Nad on küll tublid noormehed ja emb-kumb täidab neist ka KTM-i rolli, aga kindlasti mitte see tase hetkel, millega regulaarselt tiitlile mängida. Mu enda eelistus oleks selline modernne äär, kes suudaks ette võtta ja on kiire ja tehniline, hea löögiga. Trevor Elhi ka vist päris selline ei ole, kuigi ta kindlasti annab meile juurde, kui ta peaks tulema.

Myrgel: See on ka muidugi fakt, et kaitses ei saa olla sundseisud. Sul on vigastused, kaardid, mängime kunstmurul... Peab olema valikut. Kui oled sunnitud äärekaitsesse panema Topici-suguseid vendasid, siis see teeb asjad väga keeruliseks.

RoMario: Viis ja pool meest oli nelja koha peal. Kui sul konkurentsi absoluutselt pole, siis ükskõik, kuidas sa mängid, siis on sul algkoosseisu koht kindel. Tipus nii mängida ei saa, et sul üldse konkurentsi ei ole.

Minu meelest väga tähendusrikas statistika oli see, et Ken Kallaste andis kogu hooaja peale ühe resultatiivse söödu. Kui ma alguses seda nägin, siis ma ei uskunud seda. Ründava äärekaitsja kohta on see ikka väga vähe.

Myrgel: Mina nägin Kallaste silmis seda pilku, mis on juba paar aastat ka Luigendi silmis olnud. Tal oli ikka viimane aeg minna.

Uuel hooajal sihite loomulikult tiitlit?

Myrgel: Seda muidugi, aga minule meeldiks vahelduseks teha üks hooaeg, kus ootused ei oleks kõrgel, aga tulemused oleksid.

RoMario: Mul on selle hooaja ootused kõrgemal kui eelmisel aastal. Ma arvan, et tegelikult oleks pidanud sel aastal tegema vaheaasta, kasvõi need lindpered ja purjed jätma toomata, ja panema noored platsile. Kas veavad välja või mitte, saame teada. Tegelikult oleme praegu jätkuvalt täpselt samas situatsioonis - me ei tea, kas saame usaldada Järvat, Pürgi, Kaldmat. Ei tea.

Myrgel: Samas on see, et eurokoht on olemas, aga kutid on ka mängida saanud. Selles suhtes leiti mingi kompromiss. Tulemust me ei saanud, selles suhtes oli vaheaasta olemas, aga meie noored said mängida. Võrreldes Prinsi ajaga, kus pooltel meestel oleks selle jaoks pidanud olema lahtine luumurd, ei saa ikka võrrelda. Ärme unusta, et sel ajal olid meil Ainsalu ja teised mehed, kelle me ära lasime ja kes olid minu silmis juba sel ajal küpsed.

RoMario: Minu meelest tõstatasite te Barankades hea küsimuse - kui palju kaotas Kalju KTM-reegli tõttu punkte? Seda on päris raske hinnata, ma arvan, et Listmann mängis esimese poolaasta väga okeilt, aga kui oleks olnud selline terav äär...

Myrgel: Märkimisväärne on see, et esimene aasta, kui KTM-reegel kehtis, võitis tiitli klubi, kellel sellega kõige vähem probleeme on.

RoMario: Peabki olema. See on tegelikult meie enda viga. Selle taha midagi ajada ei taha.

Myrgel: No muidugi, aga meie noortesüsteem ei ole veel sellisel tasemel nagu vanematel klubidel. Kalju on Levadia ja Floraga võrreldes teismeeas.

RoMario: Kui me vaatame, mis vanusegrupist on midagi oodata, siis alles 2000. 1996. olid meil Pürgid ja Kaldmad, kes praegu mängivad, 97 null, 98 null, 99 null. Alles 2000. See annab juba noortele koormuse peale, kõik teavad, et nendele tuleb panna suured ootused peale.

Myrgel: Kui nüüd vaatame selle tiimi sportlikke tulemusi... Need pole muidugi üldse veenvad, aga see ei tähendaks, et sealt poleks kedagi individuaalselt tulemas. Kõikide klubide noortesüsteemid on sellised, et 20 noorest võiks esindusse tulla üks-kaks. Meil oleks viite vaja.

RoMario: Siin ongi see erinevus. Kui Floral on igast aastakäigust tulemas paar poissi esindusmeeskonda, siis meil on viimasel perioodil see justkui aastate peale ära jaotatud. Pärast 2000. aastat on seis muidugi natuke parem.

Myrgel: Arusaadav, et KTM-reegel on üleüldise Eesti jalgpalli arengu mõttes positiivne, aga ta on natuke jäik ja läheb veel jäigemaks. Ta vist on Euroopas kõige jäigem ja kindlasti eelistab klubisid, mis on küpsemad.

RoMario: Paratamatult annab neile kerge eelise. Mitte isegi kerge, vaid päris tugeva.

Myrgel: Adapt or die. Peab sellega kuidagi toime tulema. Mina ikkagi usun nendesse - Kaldma, Listmann, vaatame, mis Järvast saab.

Milline Kaljul fänluse poolel üldiselt olukord on?

Myrgel: Nagu nägime Flora puhul, kui nad neljandaks tulid ja ka enda puhul, siis Eestis kipub see jalgpallikultuur selline olema, et kui sa kaotad, siis jääb fänne vähemaks. Ma pean meie kiituseks välja tooma selle, et pronksikohtumisel Viljandis, kus meil polnud enam midagi mängus, oli meil kohal 50 fänni. Sul on tõusud ja sul on mõõnad, aga ilmselt on raske loota sellist Inglismaa stiilis kultuuri, kus sa võid neljandasse liigasse langeda, aga sul on ikka tuhandeid fänne tribüünidel.

Teine asi on see, et kui on juba teada, et tiitlit enam ei tule, siis tuleb mängu see, et hooaeg on ikkagi liiga pikk. Tuleviku suhtes annaks seda asja kuidagi alternatiivselt lahendada, kas poolitada või teha kolm ringi... Lõpus on näha, et mängijad on tülpinud, fännid on väsinud... Mõtle ise, sul on fännina ka kaks mängu nädalas, siis käid seal pärnute ja tammekate vastu veel pähe ka saamas. Ütleme nii, et ma ei põeks, me ei olnud number üks fännisats see aasta, aga me ei olnud ka number kolm. Meistritiitli aastal oli meil kõik muljetavaldav, aga pärast seda...

RoMario: Mitte midagi erilist.

Myrgel: Endale annaks hindeks kolm miinus. Meie enda esitustele. Eks me oleme ka fännigrupis tegemas läbi arenguid. Vahel peab tegema väikese sammu tagasi, et kaks sammu edasi astuda saaks...

RoMario: Kui ma vaatan enda eelistusi, siis kui meil on offseason ja palju testitavaid mängimas või kui mul on kodumängud tabeli teise otsa satside vastu, siis ma valin need treeningmängud, sest need on lihtsalt minu jaoks põnevamad. Florad ja Levadiad on muidugi teine asi, aga väga raske on ennast kohati sundida neli korda aastas näiteks Tallinna Kaleviga mängima. Võidad sa seal seitse-null, üheksa-null... Minule kui fännile ei paku see väravate löömine väga midagi, ma tahaks just intriigi, põnevust lõpuhetkel.

Myrgel: Me oleme tegelikult koos Viienda Sektori ja teiste tegelastega erilised tüübid, erinevalt paljudest teistest Eesti jalgpallifännidest, kes käivad baaris rääkimas stiilis "meil Itaalias" või "teil Saksamaal", käime me vaatamas Eesti jalgpalli. Meil on tekkinud teatud visioon, kuidas teha seda kõike atraktiivsemaks ja sellest hetkest, kui hakatakse mängima fännidele, mitte meeskonnale, siis hakkaksid ka tribüünid täituma.

See tähendab, et tehakse korda igasugune valgustuslik probleem, et ei oleks teisipäeval kell 16.45 mänge. Tehakse hooaeg atraktiivsemaks, see ongi just seesama asi, et kasvõi poolitatakse - pool hooaega on andmine selle nimel, kes kummas potis on ja teisel poolel siis käib andmine selle nimel, kes meistriks saab või välja kukub. Teine variant on see, et võetakse see üks ring vähemaks, et ei oleks "ah, meil on jälle Tammekaga mäng" tunnet.

RoMario: Mina teeksin sama süsteemi mis on Soomes. Halliturniiri nimetaksin ümber liigakarikaks, mängime tulemuse peale. Okei, see ei ole klubide jaoks esimene prioriteet, aga see annab võistlusmomendi.

Myrgel: See võidaks kaks asja - mänge oleks vähem ja pinget oleks rohkem. Senikaua, kuni ei hakata mängima fännidele, siis me istumegi seal A. Le Coq Arenal, kus on 9000 kohta, aga 600 inimest.

RoMario: Kusjuures mina tunnen aina enam klubide poolt signaali, et fännid on olulised, võrreldes näiteks selle ajaga, kui me alustasime. Kui vaadata praegu väljaütlemisi mängijate, treenerite ja klubijuhtide poolt, siis võib-olla osalt kunstlikult, aga rõhutatakse fännide olulisust.

Myrgel: Üks asi on see, et räägid, aga reaalsed teod...

RoMario: Jah, muidugi! Aga see progress on juba olemas, et suudetakse selle peale mõelda, et publik ja fännid ei ole enam tüütu kohustus, vaid privileeg.

Myrgel: Ma toon lihtsa näite. Jalgpalliliit ei ole suutnud 18 aastat istuda linnas maas ja leppida kokku, et linn paneb oma esindusstaadionile tuled. See on absurd! Ja kui räägid linnaesindajatega - mina isiklikult rääkisin näiteks Arvo Sarapuuga, kes lubas, et järgmine aasta põhimõtteliselt tuleb...

RoMario: Seda juttu olen ma juba kolm aastat kuulnud.

Myrgel: ...aga tema ütleb, et ta pole kellegi käest kuulnudki seda! Jalgpalliliiduga räägid, siis nad nohisevad, et on jah probleem. See on kõikide nende jaoks kolmanda järgu probleem. Aga publiku jaoks - sa ei lähe isegi siis mängule, kui see tööpäeval kell kuus algab. Lõpetad tööpäeva peale viit, siis ei jõuagi sinna Kadriorgu, sa vahid ummikus. Siis mõtledki, et ah pohhui, ma ei lähegi. Isegi hardcore fännid jõuavad teiseks poolajaks.

Kui me tegeleks ka selle infraga, mis jääb väljaspoole Asula tänavat, panustaks fännidele rohkem... Ma toon lihtsa näite - võta üks suurte tissidega tüdruk, anna talle hunnik hot doge ja õlled kätte ja pane ta tribüünidele ringi käima. Suurem läbimüük!

Üks asi, millest tegelikult keegi fännidest pole aru saanud, on tantsutüdrukud. Milleks? Tehke poolajamäng, nagu Tammekal, pange mingid vennad kottides ringi hüppama. See ei ole korvpall!