Tänavune EM-finaalturniir toimub 14. juunist 14. juulini Saksamaal. Kellel suurel spordipeol silma peal hoida? Soccernet.ee valis igast meeskonnast põnevamad talendid välja.

• A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
• B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
• C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taani muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
• D-grupp: kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
• E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
• F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast

Saksamaa: Florian Wirtz

Leverkuseni Bayeri imelise hooaja üks arhitekte on kõigest 21-aastane, ent võinuks vabalt sõita juba kahe aasta tagusele MM-ile, kui tõsine põlvevigastus poleks seda plaani rikkunud. Wirtz tunneb end kõige mugavamalt palliga vastaste vahel purjetades ja nagu tõdes lõppenud klubihooajal tunnustavalt Leverkuseni juhendaja Xabi Alonso: "Sellist asja juba ei õpeta."

Šotimaa: Billy Gilmour

Paar päeva enne EM-i algust 23. sünnipäeva tähistanud Gilmour näitas end juba kolme aasta tagusel EM-il ning kinnitas liidriomadusi eelmises MM-valiksarjas. Chelseast Brightonisse kolimine on pakkunud talle vajalikke mänguminuteid, aga eelmisest EM-ist on tal okas hinges - koroonasse haigestumise tõttu jäi tal viimane alagrupimäng pidamata ja sinna võis minna ka šotlaste edasipääs. Lunastuse hetk?

Ungari: Milos Kerkez

Kõigest 20-aastane vasakkaitsja on jõudnud Hollandi kõrgliiga kaudu juba Premier League'i, sest lõi mullu suvel käed Bournemouthiga. Tegu oli ootamatu käiguga, sest Kerkezi vastu tunti huvi mitmest suurklubist, aga Andoni Iraola käe all on ta teinud viimase aastaga veel ühe märkimisväärse arenguhüppe ning edukas EM-finaalturniir võib ka nimekad kosilased uuesti ukse taha tuua.

Šveits: Zeki Amdouni

Äsjases maavõistluses ka Eestit tabamusega kurvastanud Amdouni ei saanud end Premier League'i põhjakaapija Burnley ridades küll ülemäära hästi käima, ent hüpe Šveitsist Inglismaale polegi kerge. Hooaja teises pooles hakkas Amdounilt juba väravaid tulema ning olukorras, kus Breel Embolo ja Denis Zakaria ravivad traumat, Xherdan Shaqiri on USA-sse siirdumise järel tasemes veidi järele andnud ja ka Bolognaga superhooaja teinud Dan Ndoye pole mingi väravamasin, peaks Amdounil olema hea šanss tõestada, et tal jagub Euroopa tippliigade jaoks vajalikku taset.

Hispaania: Lamine Yamal

Yamal võib olla turniiri alguses vaid 16-aastane (tal on sünnipäev päev enne finaali), aga kvaliteedist tal puudu ei tule. Lõppenud hooajal Barcelona eest debüüdi teinud ääreründaja lõi debüüthooajal 50 mänguga 7 väravat ja andis 10 resultatiivset söötu, lisaks on temast saanud koondise üks võtmemängijaid - rahvusmeeskonna särgis on ta arvel 7 kohtumist, 2 tabamust ja 4 tulemuslikku passi.

Itaalia: Nicolo Fagioli

Mullu hasartmängude mängimise eest karistada saanud ning äsja seitsmekuulise võistluskeelu ära kandnud 23-aastane Juventuse poolkaitsja on mees, keda saab olema huvitav jälgida. Kuigi ta osales klubihooaja lõpus vaid kahes mängus, pidas Spalletti teda piisavalt oluliseks, et rahvusmeeskonda kaasata. A-koondist on ta esindanud vaid kolm korda (viimati 9. juunil).

Horvaatia: Joško Gvardiol

Gvardiolist sai mullu suvel kõigi aegade kallima hinnalipikuga kaitsja, kui City ostis ta Leipzigilt 90 miljoni euro eest ära. Algus helesinises särgis pole olnud kuigi edukas - näiteks Inglismaa karikafinaalis jäi City tema eksimuse tõttu kaotusseisu ja hiljem kaotas -, aga ta on jätkuvalt üks potentsiaalikamaid kaitsjaid maailmas. MM-il osales nüüdseks 22-aastane kaitsja seitsmes mängus ja lõi ühe värava, seda kolmanda koha kohtumises Marokole.

Albaania: Mario Mitaj

20-aastane Moskva Lokomotivi äärekaitsja, keda on klubis mängitatud ka alumise poolkaitsja koha peal, on üpris kiiresti tõusnud Albaania koondises kandvasse rolli. Lisaks on ta mitme suurklubi huviorbiidis. Õnnestunud EM-i korral ei tasuks imestada, kui Mitaj mängib uuel hooajal mõnes Euroopa tippliigas.

Inglismaa: Cole Palmer

22-aastane Palmer on üks nendest, kel eelmistelt suurturniiridelt kogemus puudub, kuid võimas hooaeg Chelseas (33 liigamänguga 22 väravat ja 11 väravasöötu) on tõstnud ta valikus teiste tähtede (näiteks Phil Foden, Bakayo Saka) kõrvale. Hiljutises kontrollmängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu sai ta ka koondisesärgis isikliku väravaarve avatud. 

Taani: Rasmus Höjlund

Taani koondises pole just väga palju värsket verd, aga Höjlundi tähelend on küll muljetavaldav. 21-aastane ründaja ei ole koondisega suurturniiril varem mänginud, lüües särama alles tunamullusel hooajal Atalantas. Sealt siirdus ta Manchester Unitedisse ja hakkas ka seal lõpuks väravaid paugutama. Valiksarjas jäi tema arvele koguni seitse väravat ning nüüd oodatakse talt tegusid juba suurel koondiseareenil.

Serbia: Lazar Samardžic

22-aastases ründavas poolkaitsjas nähakse kapten Dušan Tadici mantlipärijat, kuid et 35-aastane Fenerbahce mees ei näita siiani väsimuse märke, siis ei pruugi me noorema mehe teravat vasakut jalga sel turniiril veel kuigi palju näha. Saksamaal sündinud ja sealseid noortekoondiseid esindanud Samardžicil on tänaseks kirjas 9 koondisemängu Serbia särgis.

Sloveenia: Benjamin Šeško

195 sentimeetri pikkune koondise pesamuna sai alles mai lõpus 21-aastaseks, aga on löönud Sloveenia kasuks juba 29 mänguga 11 väravat. Leipzigi eest skooris ta lõppenud Bundesliga hooajal 14 korda, olgugi et põhikoosseisu mahtus ta vaid 17 korda. Muljetavaldav statistika on talle Premier League'i kosilased ukse taha meelitanud ja finaalturniir on heaks kohaks, kus oma väärtust veelgi tõestada.

Poola: Nicola Zalewski

Pakuks, et pärast eestlaste jaoks ebaõnnestunult lõppenud play-off'i, ei tahtnud silme eest nii mõnigi vastasleeri nägu kaduda. Nende seas ka 22-aastase ääreründaja Zalewski oma. AS Roma kooliga poolakas tegi debüüdi 2021. aasta sügisel ning senise 18 mänguga löönud ühe värava. Ta jagas kohtumises Eestiga välja kaks väravasöötu ning kukkus Maksim Paskotšile välja punase kaardi. Ta on noorele mängijale omaselt ülitöökas ning isukas, samas ka tehniliselt võimekas, andes Poolale vasakul äärel korraga nii pallivõlukunsti kui kvaliteetseid tsenderdusi.

Holland: Jeremie Frimpong

Iseenesest on Hollandi koondisel põnevaid mängumehi kamaluga - näiteks noor Brightoni väravavaht Bart Verbruggen või vaikselt superstaari mõõtu kasvav Xavi Simons - kuid pärast Leverkuseni Bayeri vinget hooaega läheb valguvihk lausa vägisi Frimpongi peale. Arvestades seda, et ka Xabi Alonso mängib taga kolmega, on 23-aastasel paremäärel lõppenud hooajast korralik praktika ning maht all - kõikide sarjade peale ulmelised 47 matši, 14 tabamust ja 12 väravasöötu. Pole kahtlustki, et Frimpong mahub Koemani plaanidesse. Eriti olukorras, kus tal on värskelt all sõprusmängust Kanadaga nii värav kui resultatiivne sööt.

Austria: Christoph Baumgartner

Mida on see 24-aastane RB Leipzigi poolkaitsja Austria koondise viimases viies mängus teinud? Löönud iga kord ühe värava! Ning jaganud jooksvalt sekka ka kaks väravasöötu. On selge, et ajal, mil austerlaste pea kohal on paar murepilve, pakub säärane resultatiivsus ääretut rõõmu. Baumgartner sobitub hästi ründaja - enamasti Michael Gregoritschi - alla, kus ta saab palju vabalt ringi liikuda ja vastasmängijatega manipuleerida. Nii püsib Austria, kes on nende viimase viie matšiga löönud kokku 13 väravat (kaks Saksamaale!), ründefaasis ettearvamatu ning ohtlik. Näiteks koguni vaid 6 sekundiga: täpselt nõnda ruttu tegi Baumgartner märtsis Slovakkia vastu skoori, lüües nii rahvusvahelise vuti ajaloo kiireima värava.

Prantsusmaa: Bradley Barcola

Teate küll neid videosid, kus vanemad torkavad juba beebidele putsad jalga ja algatavad sellega Project Mbappe?! Kuigi Barcola pole kaugeltki beebi (vanust hoopis 21), nähakse temas maailmakuulsa tiimikaaslase mantlipärijat. 2023. aastal Lyonist PSG-sse liikunud Barcola on samuti ääreründaja, kes armastab vastaseid ette võtta ning teha seda väledalt. Asi pole vaid efektides, aga ka efektiivsuses: 28 mänguga teenis ta 11 resultatiivsuspunkti (4 väravat ja 7 söötu), olles nii samal pulgal Ousmane Dembele, Vitinha ja Randal Kolo Muaniga. Aga Prantsusmaa koondises? Kaks kohtumist ja üks väravasööt.

Belgia: Johan Bakayoko

Hooaja jooksul vaid ühe liigakaotuse saanud ja Hollandi meistriks kroonitud PSV Eindhoveni noor äär on ambitsioonikas. "Viie aasta pärast tahaksin olla Ballon d'Ori võitja," pihtis ta hiljuti The Athleticule. Vundament on unistusele igatahes laotud, sest 21-aastane paremäär panustas PSV tiitlivõitu 14 väravaga ja lisas teist sama palju väravasööte. Koondisedebüüdi tegi ta alles mullu märtsis, aga on juba saanud kirja 12 kohtumist ning avas juunikuus Lillekülas Eesti vastu ka väravatearve.

Slovakkia: Tomaš Suslov

Ei, teadaolevalt pole tegu kuulsate Eesti korvpallikohtunike kadunud poolvennaga, ent kõvasti tuntumaks on ukraina juurtega 22-aastane poolkaitsja end viimase aastaga teinud küll. Viimaste voorudega kõrgliigasse püsima jäänud Hellas Verona fännid valisid ta hooaja parimaks mängijaks, mis on Suslovi jaoks viimaseid hooaegu arvestades märkimisväärne samm edasi - kui tema eelmine tööandja Groningen Hollandis esiliigasse kukkus, surus Suslov läbi ülemineku Itaaliasse, aga pidi seetõttu karistuseks ka veidi aega duubelrivistuses veetma. Ka koondise peatreener Francesco Calzona on pidanud teda avalikult manitsema, aga väljakul on Suslov suutnud edukalt muundada oma isepäisuse ettearvamatuseks ja teravuseks.

Rumeenia: Florinel Coman

"Meie oma Mbappe!" kuulutas taas ei keegi muu kui vanameister Gheorghe Hagi kunagi. Kaheksa aastat hiljem mängib Coman jätkuvalt koduliigas, ent on lõpuks ometi hakanud kõlavat võrdlust sisuga täitma. Üheksa-aastase põua lõpetanud FCSB tänavuses meistritiitlis oli 18 väravat löönud vasakäärel märkimisväärne roll ja kui 26-aastane Coman suudab ka EM-il särada, võib see talle viimaks Euroopa suurliigade uksed avada.

Ukraina: Heorhii Sudakov

Mees, kes debüteeris kolm ja pool aastat tagasi Donetski Šahtari esindusmeeskonna eest Meistrite liigas võõrsil Real Madridi vastu ja aitas omad 3:2 üllatusvõiduni, on nüüd saanud 21-aastaseks ning teda võrreldakse mängustiili poolest aina enam Kevin De Bruynega. Šahtari spordidirektor Darijo Srna ennustas suve alguses, et Sudakov läheb sel suvel "vähemalt 60 miljoni euro eest" mõnda Euroopa tippliigasse. Hea finaalturniir lisaks sellele hinnasildile ilmselt veel mõned või koguni mõned kümned miljonid.

Portugal: Joao Neves

19-aastane poolkaitsja lisab Portugali kogenud ja parimas mängijaeas tähtede paraadi värsket verd. Oktoobris koondise eest debüteerinud nooruk on seni täitnud peamiselt vahetusmehe rolli, kuid tegi Benficas muljetavaldava klubihooaja ning pakub oma mitmekülgsusega keskväljal erinevaid lisakäike.

Tšehhi: Ladislav Krejci

Praha Sparta 25-aastast kaptenit peetakse kodumaal kultuskangelaseks, kelle elustiil kõnetab nooremaid fänne ja kes on samal ajal ka väljakul silmapaistev kuju. Ta on suurepärane mängulugeja ning keskkaitsja kohta lööb ta uskumatult palju väravaid. Pikakasvulist vasakujalgset penaltieksperti on tugevalt seostatud Hispaania pronksiklubi Gironaga.

Türgi: Arda Güler ja Kenan Yildiz

Türgi koosseisus on mitmeid põnevaid talente, sealhulgas kaks teravat 19-aastast ründavat poolkaitsjat, kes valmistuvad Euroopa tippklubides ennast lõplikult kehtestama. Güler on pisut tuntum, haarates pilke Real Madridis ning debüteerides Türgi A-koondises juba 17-aastaselt. Tema eakaaslane Yildiz on türklastele tundmatum suurus, olles sündinud ja jalgpalluriks sirgunud Saksamaal, enne kui ta 2022. aastal Bayernist Juventusesse siirdus. Mõlemad on näidanud oma koduklubides väga kõrget potentsiaali ning omavad praeguseks hetkeks identset koondisestatistikat: 7 mängu ja 1 värav.

Gruusia: Giorgi Mamardašvili

Kaitset hinnatakse Gruusia nõrgaks kohaks ning seda tähtsam saab olema väravavahi roll päästjana ja enesekindluse sisendajana. 23-aastasel Mamardašvilil on seljataga juba kaks täishooaega Valencia esikindana ning ukse taga ootavad kosilased veelgi nimekamatest klubidest.