2010. aasta naiste meistriliiga parimaks mängijaks ja 2011. aasta Eesti parimaks naisjalgpalluriks valitud Signy Aarna leiab, et unistada tuleb suurelt. Ta tahab saada profijalgpalluriks ja jõuda välja mõnda välismaa tippklubisse.

Välismaal on ta juba oma oskusi näitamas käinud ning Pille Raadiku koduklubi Aland United pakkus talle eelmise aasta veebruaris ka lepingut. Sellest Põlva Lootose ründaja siiski keeldus ja tõi Lootose kodulehel põhjenduseks, et esmatähtsaks on lõpetada õpingud Tartu Ülikoolis. Nüüd selgitas 22-aastane Aarna Soccernet.ee-le keeldumist lähemalt:

"Muidugi määras ülikool seal tähtsat rolli. Sealne tase ja treeningtingimused olid suurepärased, ütlen ausalt, kui ma sealt tagasi tulin, siis olin tahtmist täis, sest mulle väga meeldis seal. Kuid tuleb öelda, et leping ei olnud päris see, mida oleks lootnud. Rahalises mõttes oleks hakkama saamine osutunud väga raskeks. Pärast Alandilt tagasi tulemist arutasin seda pikalt omale lähedaste inimestega ning treeneritega ja otsustasime lepingust loobuda. Eks mul ikka oli kahju ja mitmel korral mõtlesin sellele tagasi..."

Aarna kommenteeris põhjalikult oma senist karjääri ja tulevikuplaane. Lisaks küsitles Soccernet tema treenerit Kaido-Meinhard Kuklit.

Väravas väga tubli, aga süda tilkus verd

"Olen pärit Akste-nimelisest väikesest külast Põlvamaal. Nagu maakohas ikka, mängisid lapsed koos igasuguseid mänge, sealhulgas jalgpalli, sealt sain ka korraliku hoovijalgpalli koolituse. Jalgpalli juurde jäin sellepärast, et see oli põhimäng, mida minu kodukandis mängiti. Lapike karjamaad, paari tokki väravateks ja pall - see oli meil kogu aeg olemas. Jalgpalli juures on mind juba väikesest peale võlunud võistkonnahing, mis mängu juhib - koos võidetakse ja kaotatakse. Igas võistkonnas on ka individuaalid, aga need saavad särada ainult tänu tervele võistkonnale. Koolis alustasin mängimist koos poistega, kohalikus koolivõistkonnas, ning hiljem võtsin julguse kokku ja läksin vanemate tüdrukute trenni. Pärast ühte koolidevahelist võistlust jäin silma Lootose inimestele ja mind kutsuti Põlvasse mängima," tutvustas Aarna oma jalgpalluritee algust. "Alates 2003. aastast kuulungi Jalgpalliklubi Lootos ridadesse."

"Jalgpall on olnud mu südames juba alates 9-aastasest peale ning kindlasti jääb see sinna elu lõpuni. Minu treenerid on olnud Margus Mäe, Vaike Laur, Indrek Käo, Kaido-Meinhard Kukli, Katrin Kaarna, Jüri Saar, Peter McGovern, Keith Boanas, Andres Süvari."

Kuigi Aarnast on saanud ründaja, pole talle ka väravavahi kindad võõrad olnud: "Väravasse sattusin juba kooliajal, koolivõistkonnas mängides. Ka Lootose noortevõistkondades pidin mängima väravavahina, kuigi südames tahtsin nii väga väljaku peal olla. Usun, et väravavahina polnud ma sugugi mitte halb, natuke lühike väravavahi kohta, aga suuri prohmakaid väga ei mäleta. Treener loomulikult teadis, et tahaksin rohkem väljakul olla, ja nii ma pendeldasingi, olles ühes mängus väravas ja teises ründaja rollis. Mäletan hästi nii mõndagi mängu, kui seis oli jama, vahetati mind väravast väljakule. Et meil oli tolle aja parim noortevõistkond, oli palju mänge, kus pidin lihtsalt, kaks kätt kõrval, väravas passima. Selliste mängude ajal "tilkus küll süda verd". Eks ta naljakas oli küll, et klubis olin ma enamasti väravavaht, noortekoondises aga ründaja. Lõpuks loksusid asjad ilusti paika ja minust sai täiskohaga ründaja, samas on mul väravavahina mängimisest üsna palju kasu olnud. Oskan ründajana ette näha väravavahi tegutsemisi."

Umbes kümme aastat Aarna treeneriks olnud Kukli ütles: "Ta oli igal pool meil andekas, alates väravavahist kuni lõpetades ründajani välja. Ta oli väravas väga tubli ja sai hästi hakkama. Positsioonivahetus tuli sellest, et ta tahtis hingelt olla väljakul ja ründaja."

Treenerile peaks uue auto kinkima

Küsimusele, kui kasulik mängija Aarna Lootose naiskonnale on, vastas Kukli: "No ma ei suuda seda kirjeldada, super kasulik. Tema on meil ju liider."

"Loomulikult on ta ise kõvasti individuaalselt trenni teinud. Aga tema oskus palliga mängida oli lapsepõlvest peale väga hea ja läbi selle ta kujunes liidriks," lisas juhendaja.

Aarna arvates on ta Eesti tippmängijaks arenenud tänu aastatepikkusele tööle ja jalgpallile pühendumisele. "Jalgpall on alati olnud minu prioriteediks number üks ja selle nimel olen ma palju trenni teinud, vaeva näinud ning alati rohkem kui 100% ennast andnud. Kui mul oli valida näiteks 12. klassi lõpuaktuse ja jalgpalli treeninglaagri vahel, valisin kahetsemata jalgpalli. Loomulikult on mind sellel teel aidanud väga-väga paljud minu treenerid ja pere. Kui näiteks Indrek Käo poleks mind Põlvasse mängima kutsunud, siis on raske öelda, et kas ma mängiks üldse jalgpalli sellisel tasemel, nagu ma praegu mängin. Kahtlemata pani Lootosesse minek aluse mu senisele mängijakarjäärile, seal hakkasin ma mängijaks arenema. Minu treener Kaido on mind uskumatult palju aidanud. Kuna meie perel autot vanasti ei olnud, siis oli alati probleemiks trennist tagasi koju saamine (elan Põlvast peaaegu 20 km väljas). Sain aastaid trennis käia, sest Kaido oli alati valmis mind koju tooma. Loodetavasti on mul kunagi piisavalt raha, et talle uus auto kinkida," naeris Aarna.

"Olen üsna jõuline, kiire ja tehniline mängija, mis on ründajale väga olulisteks omadusteks. Ka võitlusvaim ja -tahe on olemas ning olukorrad võitlen alati lõpuni. Arendada saab kindlasti kõiki külgi, nendega ma ka tegelen. Kuna olen paremjalgne mängija, siis näiteks vasaku jalaga peab veel kõvasti tööd tegema. Samuti peab veel rohkem vaeva nägema vastupidavuse poolepealt, et igas mängus rohkem kui 90 minutit maksimaalselt vastu pidada," iseloomustas ennast 31-kordne internatsionaal. "Ja ikka trenni tuleb teha ja arendada oma tehnilisi ja mängualaseid oskusi. Ega üks jalgpallur ei saagi kunagi täielikult valmis või ideaalseks mängijaks, kogu aeg peab pidevalt trenni tegema, et arendada oma tehnilisi oskusi. Nõrgad küljed tuleb proovida treenida oma tugevusteks."

Kukli sõnas Aarna peamiste plusside kohta: "Tugevad küljed on tehnika ja väljakunägemine ja muidugi väga suur tahtmine, tahtejõud on suur." Ründaja peab tema hinnangul eelkõige veel arendama oma füüsilist poolt, plahvatuslikkust ja vastupidavust.

Välisklubide treeneritelt positiivne tagasiside

"Mingil hetkel jääb sellistele naistekoondise mängijatele Eestimaa natuke väikeseks. Arengu mõttes, kui vähegi võimalik, tuleb minna piiri taha, sõltumata riigist või liigast. Ma südamest loodan, et ta saab minna," rääkis Kukli.

Näiteks eelmisel suvel ühes liigamängus Tallinna Kalevi võrku koguni kuus palli löönud Aarna ei tunne, et Eesti naiste meistriliiga talle igavaks või kitsaks oleks jäänud: "Kui ma näiteks Pärnu või Flora võrku lööks kuus palli, siis võiks vast mõelda, et on igav või kitsas. Eestis on mitmeid tugevaid võistkondi, kelle vastu mängides saab areneda. Kuna meie enda võistkond on siiski pigem meistriliiga keskmikute hulgas, siis on enamus mänge päris rasked ja see arendabki. Kindlasti areneks välismaal, mõnes tugevamas võistkonnas, ehk kiiremini. Arvan, et taandarengut mul hetkel veel kindlasti pole."

Mitme välisklubi juures käinud Aarna on näidanud ennast heast küljest: Aland Unitedi testiperioodil tegi ta kübaratriki, aidates klubi esindusnaiskonnal duublit 4:1 võita, ning nii Newcastle Unitedi reservvõistkonna kui ka Leeds Unitedi kasuks lõi ta treeningmängus kaks väravat.

"Otseselt testimisel, selles mõttes, et kust on olnud lootust saada lepingut, [olen käinud] kahes klubis - Londoni Chelsea ja Aland Unitedi juures. Lisaks on Newcastle United ja Leeds United pakkunud mulle võimalusi oma oskuste näitamiseks," avaldas Aarna.

"Testiperioodid on olnud väga huvitavad. Olen saanud palju kogemusi ja näinud, kuidas tugevamal tasemel naiste klubides jalgpalli mängitakse. Olen saanud ennast võrrelda teiste mängijatega ja kindlasti olen tänu nendele kogemustele palju arenenud."

"Chelsea, Alandi ja kõige värskema klubi - Leeds Unitedi -, millega tutvumas käisin, tase on Eesti meistriliiga tippudest kindlasti tugevam. Kõige kõrgem tase oli Chelsea's, aga Aland ei jäänud sellele palju alla. Suurim erinevus Eesti klubidega on mängu ja trenni tempos. Trennides tehakse ikka sarnaseid harjutusi nagu Eestiski, aga vahe ongi selles, et kõike tehakse kordades kiiremini. Kuna mängijate tase on ühtlane, tõstab see ka trenni tempot. Muidugi on sealsetel klubidel suurepärased treeningtingimused (korralikud sisehallid talvel mängimiseks). Märkimata ei saa jätta, et kui meil Eestis on võistkonna juures 1-2 treenerit, siis välisklubides on olnud ikka 3-5 tükki."

"Nende klubide treeneritelt, kus ma olen käinud, olen ikka positiivset tagasisidet saanud. Peale Chelsea's veedetud kahte nädalat kutsus tollane treener meid (lisaks minule olid seal samal ajal ka Liis Emajõe ja Getter Laar) pärast viimast trenni endaga vestlema. Lühidalt ütles ta, et kuna meil ühtegi treeningmängu selle aja jooksul ei olnud, siis ei saanud ta minust täit ülevaadet. Näiteks kui ma ennast Chelsea'ga võrdlen, siis ma pidasin sealsele tasemele vastu, aga ma ei olnud teistest mängijatest üle, aga selleks, et seal lepingut saada, peab ikka teiste kõrval rohkem silma paistma. Alandi treener oli mind koondisemängudes jälginud ning mängijana ma talle meeldisin."

"Välistestimised on mul olnud tänu headele inimestele. Londoni Chelsea'sse mineku organiseeris Keith Boanas. Aland Unitedi juures käimisel määras olulist rolli kindlasti Pille Raadik ning sealne treener oli mind ka ise mängudel jälginud. Tänu Indrek Käole olen saanud kahel korral käia Newcastle'i ning Leeds Unitedi juures. Ma olen väga tänulik neile kõigile, et mul on olnud võimalus nii paljudes välisklubides ennast näitamas käia. Need käigud on olnud väga harivad ja arendavad ja isegi kui sa lepingut ei saa, on tippjalgpalli nägemine iseenesest juba väga suur asi."

Morkovkina rekordit lüüa raske, aga võimalik

"Ülikool pole veel läbi, aga oma järgmise sammu - välismaal mängimise - tahaksingi siduda ülikooliga," märkis Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas õppiv Aarna. "Eks lähitulevik näitab, kuidas see õnnestub."

"Kindlasti on minu unistuseks saada profijalgpalluriks, et oleks võimalus tegeleda ainult oma armastatud alaga ning sellega leiba teenida. Kahjuks ei tähenda profileping naiste jalgpallis sama, mis meeste jalgpallis. Muidugi on võistkondi, kus naised saavad korralikku palka või stipendiumeid, aga paljud nii-öelda profilepingud tähendavad seda, et pead ka jalgpalli kõrvalt töötama ning ei saa 100% jalgpallile keskenduda."

"Kindlasti tahaks kunagi jõuda mõnda tippklubisse, et kas või korrakski seal oma võimalus saada. Euroopas Inglismaa, Saksamaa, Rootsi, Prantsusmaa - nende riikide tippklubides oleks väga võimas mängida. Loomulikult on omaette unistus mängida USA-s. Eks sinna saamiseks peab tohutult vaeva nägema ning kellelegi silma jääma. Ma arvan, et unistama peabki suurelt, sest kui sa isegi unistada ei suuda, pole millegi nimel ju ka pingutada," arutles Aarna.

Aarna on löönud Eesti naistekoondise eest 14 väravat ning on sellega Anastassia Morkovkina ja Ave Pajo järel väravaküttide tabelis kolmandal kohal, kusjuures kaks esimest on juba koondisest loobunud. See annab lootust, et Aarna võiks kunagi esikohale jõuda, kuigi Morkovkina nimel on tervelt 40 tabamust.

"Kindlasti tahan ja kavatsen koondise eest veel palju värvaid lüüa. Nastjast möödumine on küll raske, sest lüüa 40 väravat koondise eest on ikka omaette saavutus, aga kindlasti mitte võimatu. Olen Nastjat alati imetlenud, sest ta on olnud mulle väga suureks eeskujuks ja temaga koos mängimine on olnud täielikuks privileegiks - seega tema rekordi tahaksin ma hea meelega ületada. Aga eks selle nimel tuleb kõvasti tööd teha ja loomulikult saan seda teha ainult koos oma võistkonnakaaslastega, sest ka iga löödud värava taga on väga paljude ühine töö," kommenteeris Aarna.

Küsimusele, kas tal on ka treenerina mingeid plaane, vastas ta: "Esialgu veel mitte. Mul on küll Treener C litsents ja treeninggrupid Ahjal ja Põlvas, aga treenerina olen veel ikka väga algaja. Samas on tee mängijast treeneriks ju igati loomulik. Loodan väga, et kui ma aastate pärast oma mängijakarjääri lõpetan, siis saaksin oma oskusi ja kogemusi kellelegi edasi anda. See oleks justkui mingitmoodi kohustus anda jalgpallile midagi tagasi. Kuna olen treeneritööga tihedamalt kokku puutunud alles paaril viimasel aastal, on see kindlasti aidanud mul areneda ka mängijana, sest annab paljudele asjadele uue vaatenurga."

Signy Aarna
Sünniaeg: 04.10.1990 (Ahja, Põlvamaa)
Klubi: Põlva FC Lootos
Positsioon: Ründaja
Saavutused: Naiste Balti turniiri võitja 2009, 2010 ja 2012, naiste esiliiga võitja 2008, Eesti parim naisjalgpallur 2011, naiste meistriliiga parim mängija 2010, Põlva maakonna aasta naissportlase kategoorias 2. koht 2010 ja 2011, 3. koht 2009, naiste Balti turniiri suurim väravakütt 2010, naiste esiliiga suurim väravakütt 2008, naiste meistriliiga paremuselt 2.-3. väravakütt 2011, Eesti Kultuurkapitali Noore Tegija aastapreemia 2011.
Saavutused noorteklassis: Eesti A-klassi meister 2008, A/B-klassi meister 2007, B-klassi meister 2006, B-klassi 3. koht 2004.

Klubikarjäär täiskasvanute tasemel:

2012 - Põlva FC Lootos (ML) 17/28; Tartu SK 10 Premium (EL) 6/8
2011 - Põlva FC Lootos (ML) 20/22; Lootos II (II) 2/1
2010 - Põlva FC Lootos (ML) 20/14
2009 - Põlva FC Lootos (ML) 20/11
2008 - Põlva FC Lootos (EL) 17/48

Klubikarjäär noormängijana:

2008 - Põlva FC Lootos (A) 12/32
2007 - Põlva FC Lootos (A/B) 13/13
2006 - Põlva FC Lootos (B) 14/8
2005 - Põlva FC Lootos (B) 13/6
2004 - Põlva FCL Allegro (B) 12/-
2003 - Põlva FCL Allegro (B) 13/1

Koondisekarjäär:

Eesti A-koondis 31/14

Eesti universiaadikoondis 11/2
Eesti U-19 koondis 15/1
Eesti U-16 koondis 2/-
A-koondise debüüt 02.11.2007 Läti vastu
Noortekoondise debüüt 22.07.2005 Leedu vastu (U-16)

Statistika: Margus Luik, wikipedia.org, jalgpall.ee, polvamaa.ee.

"Kuum kaup" on Soccernet.ee rubriik, kus portreteerime Eesti jalgpallureid, kes on tõenäolised kandidaadid lähitulevikus välismaale siirdumiseks.