Juuni lõpus 24-aastaseks saav Mattias Käit on tänase seisuga 42-kordne internatsionaal. 17-aastasena koondises debüteerinud poolkaitsja mängib talvest saadik Rumeenia kõrgliigaklubis Bukaresti Rapidis, mis on tema karjääri viies välisklubi. Asjad sujuvad. Võib suisa öelda, et asjad on nii hästi nagu nad varem olnud ei ole!

"Olen kõigis kohtumistes mänginud. Kogu aeg mitte põhikoosseisus (korra sekkus Käit vahetusest – O. J.), aga platsile tõesti alati saanud. Mängudega tuleb enesekindlus ja areng. Treener usaldab mind, mängud on läinud hästi ja sulandusin uude keskkonda kiiresti sisse. Võistkond võttis mind hästi vastu ja tegutsen enda jaoks sobivaimal positsioonil," selgitab Käit Soccernet.ee-le, miks asjad on väga hästi.

3-kordne Rumeenia meister ja 13-kordne karikavõitja Rapid kasutab 4-2-3-1 taktikalist asetust, kus Käidi täita on ühe alumise poolkaitsja koht. Kastist-kasti keskväljamees on roll, mis toob Käidi tugevused kõige paremini esile ning seda talle Rapidis ka ka pakutakse. "Viimased kolm mängu asendasin vigastatud paremkaitsjat, aga muidu näeb treener mind õnneks ikka poolkaitsjana."

Käit siirdus välismaale juba 16-aastasena, kui liitus Fulhami akadeemiaga. Hiljem teenis ta klubis ka profilepingu ent kokkuvõttes viie Fulhamis veedetud aasta jooksul tal esindusmeeskonna eest platsile saada ei õnnestunud. 2018 kevadel veetis ta pool hooaega laenul Šotimaa kõrgliigaklubis Ross County, 2019 lahkus aga Fulhamist ja liitus Sloveenia kõrgliigaklubiga Domžale.

Seal mängis ta kaks hooaega kuniks sõlmis mullu sügisel lühiajalise lepingu valitseva Norra meistri Bodö/Glimtiga. Kui Domžale ridades kogunes ta arvele lõpuks 57 kohtumist ning eelmisel suvel lõi ta Sloveenia klubi kasuks ka eurosarjas värava, siis Norras pääses Käit terve sügise jooksul platsile vaid kuueks minutiks ühes karikamängus.

• Karl Jakob Hein ajast Readingus: suutsin end noore poisina raskes liigas näidata
• Rootsis nimekalt peatreenerilt tarkusi õppiv Kreida: kui mees mängis Premier League'is, siis sa kuulad!
• Klubi needuse murdnud Anier jätkab karjääri Tais, kus ilm on kuum, toit vürtsikas ja ootused suured. Väravakütt naudib seda kõike

Nii oli igati loogiline, et talvel tuli otsida uus töökoht ning valik langes Rapidile. Kevade põhjal otsustades oli valik (väga) õnnestunud. "Mängin!" sõnastab Käit peamise erinevuse eelmiste töökohtadega. "Bodös olin väga lühikest aega, aga kuna platsile ei pääsenud, polnud võimalik end ka treenerile tõestada. Domžalega võrreldes siis praegu mängin iganädalaselt ja oma positsioonil.

Sloveenias tõsteti mind mööda väljakut ringi. Polnud kindlat positsiooni ja polnud mul endal kah kindlust. Rumeenias on usaldust rohkem. Treener näeb ja usaldab mind väga. Eks ma olen ka treeningutel ja võistlusmängudes tõestanud, et olen tema jaoks õige mees. Lõppenud hooaeg läks Rapidis tõesti hästi, aga uuel hooajal tuleb samamoodi edasi panna. Tegelikult isegi juurde panna. Nii see käib," räägib Käit.

Rapidi eest kogunes Käidile kevadhooajaga 18 kohtumist (neist 17 põhikoosseisus). Märtsi alguses vallandas klubi peatreeneri Mihai Iosifi, kes oli nad eelmisel suvel kõrgliigasse tagasi juhtinud, ja palkas uueks juhendajaks endise tippründaja Adrian Mutu. Käidi staatust treenerivahetus ei mõjutanud – Mutu usaldas teda samamoodi kui Iosif.

Rumeenia kõrgliiga on Käidi sõnul nii tehniline kui ka jõuline. "Lolli vigade tegemist ei näe. Punast kaarti otsima ei minda. Kui see tuleb, siis pigem kahe kollase kaudu. Kaarte on palju, aga põhjusel, et mäng käibki kogu aeg vea piiril. Jalgpall Rumeenias on agressiivne. Meie Rapidiga tahame palli vallata ja alustame altpoolt. Teised võistkonnad pigem samamoodi. Sloveenia ja Domžalega võrreldes on Rumeenia liiga ikkagi tehniline."

Asi, millest Rumeenia puhul pole võimalik mööda vaadata, on jalgpalli- ja fännikultuur. Tegemist on ikkagi väga uhke ajalooga jalgpalliriigiga, sest Bukaresti Steaua on ju 1986. aasta Meistrite liiga (toonase nimega Euroopa meistrite karikasari) võitja ja Rumeenia koondis 1994. aasta MM-i veerandfinalist.

"Meie kodumängul on staadionil alati täismaja. 14 600 pealtvaatajat. See on äge! Väiksematel klubidel on fänne vähem, aga 5000-6000 on ikka alati tribüünidel olemas. Fännindus on aga selline, et kui on derbi, siis minnakse hulluks. Bukaresti Dinamoga kohtudes visati püro platsile ja mäng seisis viis minutit. Karistuseks pidime järgmise matši tühjade tribüünide ees pidama," räägib Käit.

Fännikultuur ei avaldu Käidi kogemuste põhjal aga üksnes massi ja võimsuse, vaid ka kummaliste seikade läbi. Nimelt tekkis Eesti poolkaitsjale ühel hetkel kirjasõber, kes tituleeris end "Rumeenia vanamammiks" ja kutsus teda "külla küpsiseid sööma".

"Näinud ma teda ei ole. Leidis mu kuidagi üles ja kirjutas Facebooki. Siiamaani kirjutab. Lisaks küpsiste pakkumisele paistab ta ka paras analüütik olevat. Mängude järel igatahes annab teada, mis ta esitusest arvab," muljetab Käit.

Värskeid kirju vanamammilt on oodata veidi enam kui kuu aja pärast, sest Rumeenia kõrgliiga uus hooaeg algab juuli keskel.