Soccernet.ee viimane üldine meistriliiga kokkuvõte käsitleb neid kategooriaid, mida eelnevalt veel lahti harutatud pole.
Soccernet.ee on viimase kümnekonna päeva jooksul esitanud enda nägemuse hooaja parimatest ja halvimatest. Need kokkuvõtted - mille lingid leiad käesoleva uudise kõrvalt - ei pretendeeri aga lõplikule tõele, vaid on mõeldud abimaterjalideks eesootaval.
Varsti avaneb traditsiooniline suur hääletus, kus valid just Sina koos teiste Soccerneti külastajatega lõplikult välja hooaja tõelised sangarid.
Kellest saab Tarmo Neemelo (2005), Marek Lemsalu (2006), Juha Hakola (2007 & 2008), Sander Puri (2009), Sander Posti (2010) Aleksandrs Cekulajevsi (2011) ja Igor Morozovi (2012) järel uus meistriliiga fännide lemmik, seda otsustad just Sina!
Marko Kristal tuli esmakordselt peatreenerina Eesti meistriks, viies võiduni Tallinna Levadia, kes edestab enne viimast vooru Nõmme Kaljut seitsme punktiga. Kristali meeskond mängis lihtsat jalgpalli ning võitles alati lõpuminutiteni, tulles korduvalt viimasel hetkel kehvast seisust välja.
Pärast Algimantas Briaunyse vallandamist palkas Sillamäe Kalev oma peatreeneriks Sergei Ratnikovi, kes pani meeskonna hästi mängima ja viis Sillamäe pärast kolmeaastast vaheaega uuesti medalile. Ratnikovi tiim saavutas meistriliiga hooaja seni suurima võidu, purustades eelmisel nädalal Tallinna Kalevi 9:0.
Meelis Rooba käe all tegi Paide Linnameeskond oma edukaima meistriliiga hooaja, tulles viiendaks. Lisaks ülejäänud amatöörklubidele jäeti sel korral selja taha ka profimeeskond Narva Trans.
Aleksandr Puštov tegi head tööd meistriliiga uustulnuka FC Infoneti eesotsas ning ära märkimist väärib ka Valeri Bondarenko, kes võttis pärast ebaõnnestunud hooaja algust Narva Transi ohjad üle, tõstes klubi viimaselt kohalt kuuendaks.
2012: 1. Igor Prins, 2. Marko Kristal, 3. Meelis Rooba
2011: 1. Martin Reim, 2. Meelis Rooba, 3. Igor Prins
2010: 1. Martin Reim, 2. Marko Kristal, 3. Igor Prins
2009: 1. Igor Prins, 2. Norbert Hurt, 3. Marko Lelov
2008: 1. Pasi Rautiainen, 2. Fredo Getulio Aurelio, 3. Igor Prins
2007: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Aavo Sarap
2006: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Sergei Ratnikov
2005: 1. Sergei Ratnikov, 2. Vjatšeslav Bulavin, 3. Tarmo Rüütli
Keskmine kodumängude pealtvaatajate arv on suurim Tartu Tammekal (365), kellele järgnevad Tallinna Flora (344), Tallinna Levadia (305) ja Nõmme Kalju (250). Ülejäänud klubide kodumänge on vaadanud keskmiselt alla 200 inimese.
Tammeka fännid on palju pürotehnikat kasutanud ja hooaja lõpus kandsid nad vahvaid mütse. 15. juunil moodustasid tartlased klubi 300. meistriliiga mängu puhul väljaku keskele paljudest inimestest numbri 300. Oma isiklik fännklubi on Mikk Valtnal, kellele Welco Elektri toetajad spetsiaalselt laulnud on.
Flora fännid said tänavu Sillamäel turvameestelt pisargaasi, kähmlesid Kalju poolehoidjatega, kasutasid pürotehnikat ja olid muidu ka aktiivsed.
Levadia viie-kuue-liikmeline Maardu ultrate punt on taas ellu ärganud. Kui vahepeal olid nad täiesti kadunud, siis nüüd on alati kohal ning lasevad laulu lahti. Levadia 24. mai kodumäng Floraga, mis oli seotud traditsioonilise heategevusüritusega "Lastele tervis", tõi kokku 1160 pealtvaatajat, mis on selle meistriliiga hooaja rekord.
Kalju fännid on oma asja päris efektseks ajanud ja on väikese sammu edasi astunud. Kui neid arvukalt kohal on, on ka palju lippe ja möllu.
Sillamäe Kalevi fännidest on tekkinud tuumik, kes käib trummi tagudes mängudel kohal, eelmisel aastal oli vahepeal ainsaks fänniks üks 5-aastane poiss. Juurde on pannud ka Tallinna Kalevi fännid, kes käivad oma lauludega mängudel kohal ja kes osalesid 23. augustil suures tasuta väljasõidus Tartusse, kus nende abiga Tammeka üle ülivajalik 1:0 võit võeti.
2012: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2011: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Tammeka
2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2009: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Maag Tammeka
2007: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Maag Tammeka, 3. Pärnu Vaprus
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Flora, 3. Pärnu Vaprus
2005: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Levadia, 3. Tallinna Flora
Meistritiitli seisukohast oli tähtsaim mäng Levadia-Kalju 2:1 (1. oktoober). Enne suurt matši oli eskohta hoidnud Levadia edu Kalju ees vaid kaks punkti, kuid pärast juba viis ning suurt pinget enam kullaheitlusesse tagasi ei tulnud. Rimo Hundi ja Allan Kimbaloula tabamuste järel lõi mängu otsustava värava Dmitri Kruglov viimasel minutil.
Suurim üllatustulemus oli Tammeka-Levadia 2:1 (6. august), kus tartlased pöörasid tabeliliidri vastu kaotusseisu võiduks ja tõusid tol hetkel kuuendale kohale. Mängu alguses mitu suurepärast võimalust raisanud Levadia meeleheitlikud lõpuminutite üritused enam vilja ei kandnud, kuigi ründesse läksid appi Aleksei Jahhimovitš ja isegi väravavaht Roman Smiško.
Paljudes kohtumistes suutis Levadia siiski lõpus kehvast seisust välja tulla. Neist kõige uskumatum oli Levadia-Trans 2:1 (24. august), kus varakult juhtima läinud narvalased nautisid eduseisu koguni 85 minutit, kuid kaks vahetusmeest - Artjom Artjunin ja Igor Subbotin - tõid suurepäraste löökidega tallinlaste kastanid tulest välja. Subbotini võiduvärav sündis neljandal lisaminutil.
Levadia mängudest väärib märkimist ka Paide-Levadia 3:4 (27. aprill), milles lõi viimase värava samuti Subbotin, kuid kümme minutit varem ehk 84. minutil. Lisaks seitsmele väravale nähti kahte punast kaarti - eemaldati küünarnukiga pahandust teinud Smiško ja viimast tõuganud Eerik Reinsoo.
Seitsmeväravaline triller oli ka Kalju-Flora 4:3 (31. mai), kus Kalju ründaja Vladimir Voskoboinikov vormistas 81. minutil oma kübaratriki ning nõmmekate võidu.
Üllatavaim comeback leidis aset kohtumises Flora-Infonet 2:3 (23. august), kus Infonet võitis kohtumise favoriiti 0:2 kaotusseisust ja tõi kuuldavale vahvaid rõõmuröögatusi.
2012: 1. Levadia-Flora 5:4 (20. august), 2. Flora-Kuressaare 0:1 (31. märts), 3. Kalju-Levadia 2:2 (1. september)
2011: 1. Flora-Kalju 3:3 (3. juuli), 2. Kalju-Flora 3:0 (10. september), 3. Levadia-Paide 0:1 (18. oktoober)
2010: 1. Levadia-Flora 2:2 (25. juuli), 2. Flora-Levadia 2:0 (16. oktoober), 3. Tammeka-Flora 2:1 (2. oktoober)
2009: 1. Kalju-Flora 3:2 (12. september), 2. Levadia-Flora 3:2 (20. juuni), 3. Levadia-Paide 4:2 (10. november)
Tammeka ründaja Martin Jõgi pani end 30. juunil vale nime all proovile Rahvaliigas ja sai selle tembu eest kahekuulise võistluskeelu. Õnneks Jõgi tunnistas oma viga ja vabandas avalikult.
Meistriliigas oli tänavu ka kaks sülitamisskandaali. Eesti koondislane Tihhon Šišov (Kalju) ja 17-aastane ründaja German-Guri Lvov (Trans) pritsisid mõlemad sülge Tallinna Kalevi mängija pihta ja pidid kolme mängu jagu oma teo üle järele mõtlema.
Meistriliiga treenerid ja mängijad on sel hooajal päris palju avalikult kohtunikke kirunud. Eriti kaugele läks Martin Vunk, öeldes otse-eetris antud intervjuus: "Mis teha, kui Eesti liiga kohtunikud nii sitad on." Hooaja alguses määrati lühikese aja jooksul juhendamiskeeld nii Marko Kristalile, Igor Prinsile kui ka Marko Lelovile. Kõik kolm tolleaegse esikolmiku peatreenerit näitasid kohtunike tegevuse suhtes üles demonstratiivset leppimatust.
Kohtunikele andis palju tegevust Tallinna Kalevi poolkaitsja Risto Kägo, kelle enesekontroll oli minimaalne. Ta on kogunud keskmiselt üle ühe kollase kaardi mängu kohta ning on eemaldatud tervelt seitse korda. Mõnel korral vahetas peatreener Frank Bernhardt Kägo vahetult pärast kollase kaardi teenimist välja, võib-olla hoidis see ära veel mõned punased.
Hea hooaja alguse teinud Tanel Melts (Kalju) haukus maikuu lõpus vastu peatreener Igor Prinsile ja vihastas sellega välja klubi juhtkonna ning pidi kogu ülejäänud hooaja duubelmeeskonnas veetma.
15. juunil lõi Rimo Hunt käega värava, mille kohtunik Eiko Saar ära luges ja mis Levadiale mängus Kaljuga väärtusliku 1:0 võidu andis. Ise väitis Hunt, et skooris õlaga.
Infonet sai 6. juunil tehniline kaotuse, kuna mängitas ülesandmata mängijat Dmitri Kovtunovitšit, ning 0:1 allajäämine Sillamäele asendati -:1 kaotusega.
Tammeka kodumäng toimus 6. novembril Tallinnas, kuna Eesti suuruselt teises linnas puudub meistriliiga nõuetele vastav kunstmuruväljak ja Tamme staadioni muruplats oli muutunud porimülkaks.
2012: 1. Sami-Sander Kivi omavärav otse karistuslöögist, 2. Siim Luts näitas Tartu fännidele keskmist sõrme, 3. Kohtunik Toomas Nõmmiste luges Kivi omavärava ära
2011: 1. Konstantin Nahki Hitleri-žest, 2. Levadia tehniline kaotus Kuressaarele, 3. Zakaria Beglaršvili põgenemine Florast
2010: 1. Siksten Kasimiri teadmata toimunud üleminek Florast Kuressaarde, 2. Kalju krahhiga lõppenud välismängijate osturalli, 3. Stanislav Pedõki jämedad eksimused Flora väravas
2009: 1. Jaanis Kriska omavärav kohtumise viiendal sekundil, 2. Kalju kasutas Kuressaares lubatust rohkem välismängijaid, 3. Aleksandr Karpõtševi punane kaart tiimikaaslase ründamise eest
Marko Lelov viis peatreenerina Tallinna Flora karikavõitjaks ning meistriliiga hetke resultatiivseimaks meeskonnaks, kui ta ootamatult kõigest poole hooaja järel vallandati.
Artur Rättelilt (Levadia) oodati läbilöögiaastat ja ehk isegi välismaale minekut, aga hooaeg ei kulgenud ründaja jaoks kõige libedamalt. Kevadel oli ta vigastatud ja hooaja teisel poolel väitis soomlasest agent, et klubi ahnus võttis Rättelilt võimaluse pääseda Šotimaale.
Suurem osa Jüri Jevdokimovi (Kalju) hooajast läks vigastuse nahka. Ründaja, kellelt oodati jõudsat arengut, vigastas oma põlve Aastalõputurniiril ning naasis seejärel treeningutele liiga vara.
Tõsise põlvevigastuse küüsis siples ka universaalne Maido Pakk (Tammeka), kes oli sunnitud aprillis tippjalgpallist lahkuma. Samuti rikkusid vigastused Gary Hogani (T. Kalev) ja Kennet Jädali (S. Kalev) hooaja.
Ebaõnne oli ka Albert Taaril, kes tegi individuaalselt suurepärase hooaja, kuid sattus liimist lahti olevasse Transi, ning Marek Kaljumäel, kelle algkoosseisukoha peale saabus ootamatult Eesti koondislane Aleksandr Dmitrijev.
2012: 1. Martin Reim, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Michael Patrick Kaltenhauser
2011: 1. Boriss Dugan, 2. Rauno Alliku, 3. Siim Luts
2010: 1. Siksten Kasimir, 2. Hiroyuki Mitsuyama, 3. Aivar Anniste
2009: 1. Ingemar Teever, 2. Sander Puri, 3. Andre Frolov
Joel Indermitte on taganenud Eesti A-koondisest meistriliiga punase laterna keskpäraseks mängijaks. Kuressaare keskkaitsjana küpsetas ta ka mõningaid pirukaid.
Karl Palatu oli veel eelmisel aastal Flora kapten, aga langes selle aasta teises pooles varumeestepingile. Flora kaitseliin oli tänavu ebakindel ja kõige rohkem kärises liini keskelt. Treener Norbert Hurt otsustas, et viga oli Palatus, mitte teises keskkaitsjas Karol Metsas, ning paigutas Palatu kohapeale Sander Posti.
Kaspar Kaldoja oli eelmisel aastal Tammeka kapten. Selle hooaja lõpus sai ta küll Levadias võidutantsu lüüa, aga varumehena - meistriliigas ei teeninud ta mitte ainsatki mänguminutit.
Andero Pebre mänguaeg Levadias kahanes aastaga katastroofiliselt, Rauno Kald kadus hooaja algul Paidest ja maandus II liigas Türi Ganvixis.
2012: 1. Albert Prosa, 2. Daniil Ratnikov, 3. Aleksei Belov
2011: 1. Aleksei Jahhimovitš, 2. Martin Tšegodajev, 3. Aleks Mones
2010: 1. Alo Dupikov, 2. Eduard Ratnikov, 3. Joonas Tamm
2009: 1. Maksim Smirnov, 2. Liivo Leetma, 3. Kert Kütt
Märkimisväärse tagasituleku meistriliigasse tegi Konstantin Nahk (Infonet), kes jättis eelmise aasta täiesti vahele ja suutis nüüd veel 38-aastasena hea hooaja teha, mahtudes kindlalt põhikoosseisu.
Markus Holst (Paide) oli terve eelmise aasta vigastusega väljas, aga sel hooajal murdis ta kindlalt järvamaalaste põhikoosseisu.
Rohkem kui viie aastase pausi järel naasis meistriliigasse Vitali Andrejev (Trans), kes oli viimati osalenud kõrgliigas 2008. aastal Sillamäe rivistuses. Alates sellest augustist kuulub ta Transi põhikoosseisu.
Eelmisel aastal esiliigas mänginud Andrei Kalimullin (Infonet) tegi tänavu meistriliigas kaasa kõik mängud algusest lõpuni, kuni lõpuks 26. oktoobril oma endise tööandja Levadia vastu mängides punase kaardi sai.
Levadia tiitlivõidus mängisid suurt rolli välismaalt Eesti meistriliigasse naasnud Dmitri Kruglov ja Aleksandr Dmitrijev. Hea tagasituleku välismaalt tegid ka Vladimir Voskoboinikov (Kalju), Martin Vunk (Sillamäe), Sander Post (Flora) ja Marko Meerits (Flora).
2012: 1. Ingemar Teever, 2. Tihhon Šišov, 3. Vladislav Ivanov
2011: 1. Alo Bärengrub, 2. Kristen Viikmäe, 3. Tiit Tikenberg
2010: 1. Sander Post, 2. Mihail Ištšuk, 3. Ingemar Teever
2009: 1. Tarmo Neemelo, 2. Dmitri Skiperski, 3. Aleksei Naumov
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta