Saksamaa jalgpall on nagu saksa masinavärk – töö- ja järjekindel. Ja kui tekibki tõrge, siis tehase kiire ja efektiivne remont, mille järel töötab mootor taas. Just nii on saanud Saksamaa jalgpalli iseloomustada alates 1954. aastal korda saadet Berni imest.

Toona jäi Saksamaa MM-finaalis võitmatuks peetud Ungari vastu juba 8. minutiks 0:2 kaotusseisu, aga tõusis sealt 3:2 võidule ja tuli esimest korda maailmameistriks. Seejärel on nende kontosse lisandunud veel kolm MM-tiitlit (1974, 1990, 2014), neli MM-hõbedat (1966, 1982, 1986, 2002) ja kolm MM-pronksi (1970, 2006, 2010). Lisaks kolm EM-tiitlit (1972, 1980, 1996) ja kolm EM-hõbedat (1976, 1992, 2008). Saksamaast rohkem pole mitte keegi osalenud ei MM- ega EM-finaalis.

Aga nende väga muljetavaldavate arvude kõrvale lähiminevik ei sobitu. Eilne 1:2 kaotus Jaapanile MM-finaalturniiri E-alagrupi esimeses voorus oli Saksamaa jaoks viimases kaheksas finaalturniiridel peetud kohtumises juba ... viies!

2018. aasta MM-il kaotas Saksamaa esmalt 0:1 Mehhikole, alistas siis tänu Toni Kroosi superväravale 2:1 Rootsi, ent kaotas siis 0:2 juba edasipääsušansid minetanud Lõuna-Koreale ja sõitis alagrupiturniiri järel koju. Mullusel EM-il kaotas Saksamaa esmalt 0:1 Prantsusmaale, alistas siis 4:2 Portugali ja viigistas Ungariga 2:2. 1/8-finaalis jäädi Wembleyl 0:2 alla Inglismaale.

Finaalturniiride kogusaldo alates 2018. aasta 17. juunil Moskvas, Lužniki staadionil Mehhikolt saadud 0:1 kaotust on Saksamaal sünge: kaks võitu, üks viik ja viis kaotust. Inglismaal on need numbrid 10-1-4, Prantsusmaal 8-3-1, Hispaanial 5-4-2 ja ja Itaalial ... okei, halb näide. Aga ka näiteks Šveitsi saldo selle aja peale on 3-4-2 ehk selgelt parem kui Saksamaal, kes on hakanud finaalturniiridel järjest kaotama.

Statistika ei pruugi alati näidata täit tõde. Nagu FIFA tehnilise uuringugrupi juht, Saksamaa koosseisus 1990. aastal maailmameistriks tulnud Jürgen Klinsmann laupäeval Dohas rõhutas: "Meil on kasutada rohkem infot kui kunagi varem, aga jalgpall toetub jätkuvalt väga palju emotsionaalsele poolele."

Aga ka see emotsionaalne pool ei näita Saksamaa olukorda heas valguses. Nende mäng ei veennud ei mullusel EM-il ega täna. Sealt on kadunud see sakslastele nende tippaegadel omane "säilitame rahu ja otsime üles mooduse, millega sihile jõuda" hoiak, vaid täheldada võib juhuslikkust ja kangutamist. Saksamaa kindlus on lagunenud.

Meeste koondisejalgpalli ajalugu tunneb kahte suurvõimu täielikku langust. 1920ndatel kaks olümpiakulda võitnud ja 1930. aastal esimeseks maailmameistriks kroonitud Uruguai pärast 1950. aasta teist MM-kulda enam tiitlipretendentide sekka kuulunud ei ole. 1954. aasta MM-finaalis sakslastele kaotanud Ungari oli sellele eelnevate aastate jooksul maailma absoluutne etalon, aga pole hiljem enam suutnud tippu naasta.

Aga need suurvõimude langused jäävad aega, kus tippriikide staatus polnud veel kinnistunud. Praegu ikkagi on ja pole näha, et keegi viiest maailmameistriks tulnud Euroopa riigist oleks täielikult lagunemas. Aga ajutisi sügavaid mõõnu tuleb ette küll, nagu tõestab teist MM-i järjest televiisorist vaatav Itaalia. Saksamaa puhul tundus see variant seni mõeldamatu, aga kas ka tulevikus?

Hispaania alistas täna 7:0 Kostariika. See tähendab, et kui Jaapan suudab pühapäeva esimeses mängus Kostariikaga vähemalt viiki mängida, läheb Saksamaa õhtul Hispaania vastu platsile teadmisega, et kaotuse korral on nad audis ja peavad teist MMi järjest alagrupiturniiri järel koju sõitma. See oleks Saksamaa standardite järgi megakriis.

Saksamaa oli keerulises seisus ka aastatuhande vahetuse kandis, sest nii 2000 kui ka 2004 jäädi EM-il alagruppi toppama. Aga sinna vahele mahtus 2002. aasta MM-i finaalikoht (tõsi, nende toonased vastased enne Brasiiliale kaotatud finaali olid Iirimaa, Kamerun, Saudi-Araabia, Paraguai, USA ja Lõuna-Korea ehk ei ainsatki raskekaallast). Praegu säärast tröösti ei paista.

Kapten Manuel Neuer tõttas lisaminutite standardolukordade ajal vastase karistusalasse, et viigiväravat püüda ja oli seetõttu lõpuvile kõlamise ajal vastase väljakupoolel. Seetõttu torkas väga hästi silma, kuidas ta vile peale oma kollase särgi üle pea tõstis ja end mõneks sekundiks sinna ära peitis. See on märk nõutust tšempionist, kes ei saa aru, mis ja kuidas valesti läks.