Eesti jalgpallikoondise peatreener Thomas Häberli avaldas täna nimekirja mängijatest, kellega arvestab juunikuu kolmes mängus, kus vastasteks Leedu, Soome ja Läti. Koondisekutse said 26 jalgpallurit.
1. juunil kohtub Eesti Vilniuses Balti turniiri raames Leeduga ja 4. juunil peetakse Helsingis maavõistlus oma ajaloo esimeseks EM-finaalturniiriks valmistuva Soomega. Koondiseakna lõpetab 10. juuni Balti turniiri kohtumine A. Le Coq Arenal Lätiga. 26-mehelise nimekirja kohta torkavad pähe järgmised kolm tähelepanekut:
Kui võrrelda tänast nimekirja Häberli märtsikuu kõige esimese valikuga (sellega, mis eelnes kõigile isolatsioonidele ja karantiinidele), on puudu kuus meest: Nikita Baranov, Henri Järvelaid, Sergei Mošnikov, Frank Liivak, Rauno Alliku ja Erik Sorga, kellest ainult viimane jääb eemale vigastuse tõttu. Ülejäänud viis meest ei mahu praegu valikusse sportlikel põhjustel.
Äsja klubi vahetanud Baranov pole pärast 19. märtsi võistlusmängus kaasa teinud, Järvelaiul on selleks daatumiks 23. aprill. Mošnikovil on raskusi Paide Linnameeskonna põhikoosseisu mahtumisega. Liivak ja Alliku on seekord esialgu varunimekirjas, sest Häberli eelistatud 5-3-2 asetus kahandab vajadust puhaste ääreründajate järele.
Nimetatud kuuiku asemel on koondise nimekirjas Sander Puri, Maksim Paskotši, Sergei Zenjov, Robert Kirss ja Bogdan Vaštšuk. Kui kogenud Zenjov on meeskonnas tagasi, sest tervislikud põhjused enam ei sega, siis ülejäänud neli meest põhjusel, et kasutasid neile märtsis ootamatult avanenud võimaluse ära.
Paskotši ja Vaštšuk kuulusid kõigis kolmes märtsikuu kohtumises põhikoosseisu ja vedasid välja. Puri ja Kirss sekkusid valikmängudes vahetusest ja alustasid maavõistlust Rootsiga. Neist kahest esines muljetavaldavamalt Puri, keda Häberli ka eraldi kiitis, aga korralikult mängis ka Kirss, kes on viimastel nädalatel näidanud Levadia eest head minekut, tehes leidlikul moel skoori Paide vastu ja lüües karikafinaalis võiduvärava.
2. Jätkuvalt ei mingit katsetamist, aga kui võimalus ära kasutada, siis oled pardal
Kolmeks kohtumiseks kutsus Häberli meeskonda 26 mängijat. Mõned neist (Karol Mets ja Taijo Teniste) ei ole reaalselt võttes teisipäevaseks Leedu-mänguks valmis, sest on veel pühapäeval platsil oma koduklubi eest, kusjuures Metsal järgneb veel ka reis Saudi-Araabiast Eestisse.
Vaštšuk paraneb eelmisel nädalal mängus Floraga saadud lihasevigastusest ning ka Puri pole pärast traumat veel minuteid teeninud, kuigi eeldatavasti sel laupäeval Levadia vastu mängib. Alles on vigastusest taastunud ka florakad Henrik Pürg ja Markus Soomets. Vaatamata neile asjaoludele pole Häberli nimekirja igaks juhuks pikemaks venitanud, vaid hoidnud seda kompaktsena.
Selles lähenemises pole midagi uut, sest samamoodi lähenes Häberli ka jaanuaris Marbellas korraldatud laagrile. Arvestades, et Premium liiga mängijate kutsumisel kitsendusi polnud, oli šveitslase toona valik (22 meest) ootamatult ahtake ning tekitas näiteks FCI Levadias ja Paide Linnameeskonnas küsimusi, miks nende mängijad ennast koondiselaagris uuele peatreenerile näidata ei saa.
"Koondis ei ole minu jaoks koht, kus mängijad näitavad, kui head mängijad nad on. Jah, nad peavad hästi mängima, aga nad peavad end oma koduklubis tõestama. Koondises esindad riiki ja mängid tulemuste peale. Praegu pole sõprusmängude aeg," selgitas Häberli tänasel pressikonverentsil, miks ta ei soovi koondisenimekirja pikaks venitada.
Häberli silmis pole koondis koht, kus katsetada. Ning täna avaldatud 26-mehelises nimekirjas polegi ühtegi mängijat, kes liigituks kategooriasse "huvitav oleks näha, kuidas ta koondises hakkama saab", vaid peatreeneril on kõigi meeste osas veendumus, et nad on koondisejalgpalliks valmis nii praegu kui ka sügisestes MM-valikmängudes.
Samas mängijad, kes on saanud koondisevõimaluse ootamatult ja/või juhuslikult ning selle ka ära kasutanud, on Häberli valikus ka edaspidi. Paskotši, Vaštšuk, Puri ja Kirss polnud ei jaanuaris Marbellas laagerdanud rivistuses ega märtsikuu algses nimekirjas, aga said meeskonnast üle käinud koroonareha tõttu šansi ning jätsid Lublin-Minsk-Stockholm võistlusreisi käigus endast nii hea mulje, et on nüüdki nimekirjas. Üllatusi nimekirjas ju polnud.
Koondis koguneb pühapäeval, 30. mail. Laagri viimane mäng peetakse 10. juunil, kusjuures teise ja kolmanda kohtumise vahele jääb koguni viis päeva. Reisigraafik ei ole kurnav, sest vahemaad Vilniusse ja Helsingisse on väikesed. Kui jätta kõrvale Soome-mängule järgnev ja Läti-mängule eelnev päev (vastavalt 5. ja 9. juuni), jääb sinna vahele kolm täisväärtuslikku treeningpäeva.
Koondise peatreeneri jaoks on säärane võimalus harukordne, sest tavapärane koondiseaken koosneb ettevalmistavatest ja taastavatest treeningutest ning kolmepäevaste vahedega peetavatest matšidest. Kolm täisväärtuslikku trennipäeva mahub graafikusse ainult juhul, kui meeskond koguneb esmaspäeval ja esimene mäng on alles laupäeval, aga seda juhtub harva.
Kindlasti ootab Häberli seda kolmepäevast perioodi innuga. Eriti põhjusel, et tal on kasutada sisuliselt kogu põhikoosseis (tervislikel põhjustel puudujatena on ära toodud ainult Sorga ja Ken Kallaste ehk kõik ülejäänud mehed, keda peatreener meeskonnas näha soovis, on kohal). Nende päevade jooksul on võimalik ära teha väga palju tööd, millest võiks ja peaks tõusma tulu sügisestes MM-valikmängudes ja ka 2022. aastal, kui kõik koondiseaknad toimuvad tavapäraselt (loe: kiiresti ja puhkepausideta).
Koondisesse mitte mahtunud mängijate jaoks tähendab aga algav pikk laager, et uks tõmbub sügist silmas pidades veelgi enam koomale, sest arusaadavalt eelistab peatreener sügisel nimekirja koostades mängijaid, kellega ta on pikkades laagri(te)s saanud koos töötada, sest nad on tema ideede ja nõudmistega paremini kursis. Koondisejalgpall toimib igal pool maailmas nii, et kes korra jala ukse vahele saanud, omab edaspidi eelist.
Muidugi on igal jalgpalluril võimalik mängida nii tulemuslikult, et peatreeneril pole võimalik temast mööda vaadata. Näiteks jaanuaris Marbella-laagri nimekirjast välja jäänud Henri Anier alustas hooaega väga hästi, sai kutse, oli märtsis koondises resultatiivne ning nüüd kindlalt nimekirjas. Kirsil on praegu võimalus sama teha. Aga kas ta saanuks võimaluse ka juhul, kui Erik Sorga olnuks terve? Pigem mitte.
Marbella-laagris käis 22 mängijat ja 13 meest olid toona märgitud põhjusega puudujaks (vigastus või klubikohustused). Nende 35 sekka mitte kuulunud mängijaid on praegu koondises kuus. Aga ainult kaks neist (Anier ja Karl Andre Vallner) veensid Häberli ümber esitustega koduklubis. Ülejäänud neli (Paskotši, Vaštšuk, Puri ja Kirss) said võimaluse seoses koroonaga (ja, nagu öeldud, kasutasid selle ära).
Nagu näha, on koondiseringi sissemurdmine keeruline, sest Häberli ei võta pardale "igaks juhuks" mängijaid. Ning jalgpalluritel, kes polnud kohal Marbellas ega saa osa praegusest laagrist, on edaspidi võistkonda mahtumine keeruline. Näiteks Ilja Antonov või Brent Lepistu peab Levadia ridades ikka väga vägeva suve tegema, et Vaštšuk, Markus Poom või Markus Soomets koosseisust välja lükata.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta