Riigile mehi andnud Viimsi ei salga: kui Premium liiga, siis Premium liiga!
Viimsi JK lõpetas oma debüüthooaja Esiliigas neljandana. Premium liiga üleminekumängudest jäi neid lahutama vaid kolm punkti. Klubil on aga soov areneda ja üha kõrgemale pürgida. Erinevalt mitmetest konkurentidest nemad meistriliigat ei pelga, vastupidi. Samas ei poeta nahast välja, kui areng aega võtab.
Viimsi jalgpalli veab Eesti koondise rekordinternatsionaal Martin Reim (51), kes on ühe klubi alla ühendanud omanimelise jalgpallikooli ja noortele nii meeste kui naiste seas väljundit pakkuvad tippliigades pallivad esindusvõistkonnad. Eesti meeste koondistki treenerina juhendanud Reim keskendub klubijuhina asjade professionaalsele tegemisele, noorte arendamisele ja muudkui uute sammude astumisele.
Reimiga koos pikalt Viimsi vutti vedanud, UEFA Pro litsentsiga meeste esindusvõistkonna peatreener Ivo Lehtmets (47) ei salga, et mullu esimesel Esiliiga hooajal tabeli ülemises pooles lõpetamine neid ei rahuldanud, sest sihid olid kõrgemad. "Meie eesmärk oli saada see üleminekumängude koht. Kui nii võtta, siis me ei saanud seda, eksole," ei rutta Lehtmets intervjuus Soccernet.ee-le 2022. aastat täielikuks õnnestumiseks nimetama.
"Me ise oleks oma grupi sees tahtnud ja arvanud, et suudame selle koha seal eelmine aasta välja võidelda, aga paraku nii ei läinud," lisab ta. "Nüüd on olukorrad teised, ei maksa siia võrdusmärki tuua, et meil on kõik samamoodi, nagu oli mullu. Meil on uued väljakutsed ja natuke teise nurga alt on vaja vaadata. Aga kindlasti on meil võimekus esialgu kõigile suurt peavalu valmistada. Eks siis vaatame.
Sellest, mis koha peal me keset hooaega oleme, sõltub, kas oleme lõpus mängus sees või mitte. Võime muidugi öelda, et tahame iseseisvate klubide seas olla seal üleval tipus. Mängida nende kohtade pärast. Sisemine eesmärk on loomulikult seal üleval mängida, aga saame ka aru, kui midagi viltu läheb."
Klubi tegevjuht Reim ütleb, et kuigi maksimum jäi mullu saavutamata, võib hooajale siiski hea hinde anda. Temagi näeb, et spordis tuleb alati võidelda kõige kirkamate kohtade nimel. Sestap ei peljata ka kõrgliigat. "Sarnaselt naiskonnale: mängime, võitleme igas mängus ja kui see tõusmise hetk tuleb, kui selle välja mängime, siis ka kindlasti läheme. Kui mängijad suudavad selle koha kätte võidelda, siis nad on ju välja teeninud selle tõusmise," on Reim resoluutne.
Samas ei ole Viimsi klubi, kes tahaks asju kunstlikult forsseerida või üle oma varju hüpata. Reim selgitab: "Loomulikult tahame alati võita ja edasi liikuda, aga kui mingi hetk ei tule, siis paanikat ei ole. Teame, kuhu suunas tahame liikuda ja teame, mida on vaja teha või kui paljudes asjades on juurde panna.
Kui need asjad paranevad, siis loomulikul teel tõuseb ka üldine tase. Mõned sammud tulevad rutem, mõned võtavad kauem aega. Eks oleme muidugi rääkinud, et läheme üritame ja vaatame, kaugele jõuame, aga mingit sellist paanikat ei ole, et kui hooaja lõpus ei tõuse, siis on kõik läbi. Aga hea on, kui tõuseks. (Naerab). Eks ta nii ole!"
Riik laenas mitu meest
Viimsi alustas tõsisemalt hooaja ettevalmistusega jaanuarist ning on sealt alates treeninud viiel korral nädalas, lisaks sinna juurde mänginud. Viimsi staadioni kõrval on rassitud jõusaalis ja aeg-ajalt ka jalgpalliliidu sisehallis. Kuigi võistkonna verevahetus pole olnud suur, on tänavusel hooaja ettevalmistusel ning sellest tulenevalt ka uuel hooajal üks suur eripära.
"Sel aastal on meil poistel selline vanus, et paljud on sõjaväes. Mõned on minemas, mõned on tulemas. Selline karussell sõjaväe vahel on käimas. See on kõige suurem küsimärk, kuidas sellega toime tuleme," tunnistab Lehtmets.
Kaitseväes teenivad aega väravavaht Miikael Johann Raassalu, kaitsjad Markus Kont, Markus Valkna ja Aleksander Ojamets koos senise kapteni Oskar Jõgiga. Lehtmetsal tikub nimesid loetledes vägisi naer peale. "Mul elus esimene selline kogemus. Üsna palju mängijaid on iganädalase küsimärgiga," kirjeldab treener. Kui näiteks Valkna ja Ojamets on tihti jõudnud nädala lõppudel juba neljapäevastesse trennidessegi, siis Jõgi ei saa väga võistkonnaga treenida. "See on meie jaoks teistmoodi võrreldes eelmiste hooaegadega."
Et ajateenijad on kaitsemehed, lootis Lehtmets tagaliini rammu juurde saada, aga hetkeseisul alustatakse siiski oma jõududega. "Kaitses on kõige suurem kriis. Siin olid peaaegu tekkimas võimalused, aga praegu jäi see koht meil natuke vaakumisse. Eks elu näitab, kas katame selle ära või mitte," räägib juhendaja, et oleks ideaalis kaitsesse täiendusi soovinud.
Talvel on Viimsiga liitunud klubi enda kasvandik Mihkel Jürimäe, kes nooruses kõvasti väravaid lõi, aga näiteks mullu Flora U21 võistkonnas kontrolliva poolkaitsjana vastaste mängu lõhkus. Lisaks on Viimsis uute meestena Joonas Luts Tartu Welcost ja Kristo Enn Läänemaalt. Viimasele loovutati vastu ründaja Juhan Jograf Siim.
Klubijuht Reim ütleb, et võistkond on enam-vähem komplekteeritud, kuigi paar lahtist otsa veel on. Toetutakse jätkuvalt oma kasvandikele, keda toetavad mõned süsteemi sobituvad pallurid väljastpoolt.
"Otseselt juurde me ei otsi praegu mehi. Kes on olemas, need on olemas. Paari mängija puhul ei tea, kas jäävad meile või liiguvad kuskile edasi. Juttu on oma kasvandikest, kes on vahepeal välja liikunud, aga hetkel treenivad klubi juures. On lahtine, kas jätkavad välismaal või tulevad mingiks perioodiks meile tagasi," sõnab Reim, avamata liigselt kaarte. Pallur, kes on hetkeseisul Viimsis, on 18-aastane keskpoolkaitsja Johann Kõre, kes mullu liitus Itaalia klubi Cosenzaga, aga jalaluu murru tõttu välismaale ei jõudnudki.
Lehtmets tõdeb, et kuna klubi soovib mängijaid kasvatada ja arendada, tuleb sellelegi täiendamiste puhul mõelda: "Eks peame vaatama mitme nurga alt. Praegu on mõned klubi enda seest altpoolt tulevad noormängijad end heast küljest näidanud. Eks peame seda kogu aeg arvestama, et kui me kuskilt kedagi juurde soovime, siis lõpuks peab sinna loogikasse mahtuma ka see noormängija."
Püüd üha suurema teadlikkuse poole
Reim peab Esiliigat võrreldes Esiliiga B-ga oluliselt ühtlasemaks ja tasavägisemaks. Lehtmets usub ka, et ees ootab põnev hooaeg, kus kõik on väga mõnusad konkurendid. Treener toob välja, et Nõmme United on end kõvasti täiendanud, aga teisedki on juurde pannud, kasvõi mullu raskustes olnud Ida-Virumaa Alliance. Ja uustulnukatestki võib palju oodata, eriti Tabasalust, kes on alati näidanud võimekust head konkurentsi pakkuda. Duublitest ja ülevalt tulijatest rääkimata. "Väga mõnus ja põnev liiga!" kiidab Lehtmets.
Millega treener sellises konkurentsis edu loodab saavutada? Targa ja teadliku tegutsemisega. Lehtmets: "See on selline asi, et proovime kõik koos sellele pildile otsa vaadata ja lahti mõtestada, mis toimub ja miks midagi toimub. See on edasi läinud.
Meil on üpriski noor võistkond olnud ja ei saa öelda, et oleme hästi vana ja kogenud sats. Aga oleme hakanud ühtemoodi asjadest aru saama … Oleme teinud poistega eraldi koosolekuid ja nad on ka iseseisvalt hakanud olukordadele otsa vaatama. Loodan, et see on selline huvitav protsess. Just see, et nad on hakanud kõik koos kaasa mõtlema. Loodan, et see saab kõvasti abiks meile olema."
Taliturniiri läbis Viimsi kaotusteta, kui nelja võidu kõrval viigistati Premium liiga klubi Tallinna Kaleviga. "Tulemused tulemusteks! Agasid on ikka. Kellel ei oleks! Aga tulemustega pole siin tõesti jonnida – kõik on hetkel hästi. Teisalt õigete tulemuste peale mäng alles hakkab. Ma ei tähtsusta midagi üle," ei loo peatreener illusioone.
Tema sõnul minnakse hooajale vastu teadmisega, et nad on valmis võitma. Kui mängude jooksul hakkab midagi muud välja kooruma, siis vaadatakse lähemalt, kus need murekohad on. Rasketel hetkel loodab juhendaja, et satsi aitavad vedada Premium liigas 200 matši pidanud Janar Toomet ja universaalne noor Karl Erich Kaljuvere. "Nemad on paar sellist vaimset venda, kes suudavad meid kaasa tõmmata oma mõtetega ja ideedega aidata."
Mida Lehtmets Viimsilt teisel Esiliiga hooajal näha soovib? "Mis minule rõõmu pakuks: et mängupilt oleks selline, mis annab lootust. Iga mäng, mida võitma läheme, oleks ka nii mängitud, nagu riietusruumis plaanime. Küll see tulemus siis ka kajastub pärast. Tahaks, et kui mängu jälgin, oleks mul seda põnev teha ja saaks anda selle pealt suunitlusi, mitte nii, et annan kogu oma energia selleks, et motiveerida neid liikuma – seda ma ei sooviks," ütleb Viimsi peatreener.
Viimsi JK
Peatreener: Ivo Lehtmets
Abitreener: Arli Salm
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Füüsilise ettevalmistuse treener: Raul Jerva
Massöör: Tõnu Allpere
Kapten: selgub esimesel mängul, ilmselt ka vahetub
EJL-i stipendiaadid: Karl Erich Kaljuvere, Gregor Lehtmets, Oskar Mägi, Aleksander Ojamets, Oscar Ollik, Markus Valkna
Eelarve: umbes 600 000 eurot (kogu klubi)
Duubelvõistkond: Viimsi JK II (II liiga põhi/ida piirkond)
Koduväljak: Viimsi staadion
Meeskonna värvid: must, valge ja punane
Koduleht: mrjk.ee
Esimene mäng (ühtlasi Soccernet.ee telemäng): 5. märtsil kell 19.00 vs. JK Tabasalu (Tabasalu Arenal)
Mitteametlik koosseis:
Väravavahid: Rasmus Armas, Miikael Johann Raassalu.
Kaitsjad: Oskar Jõgi, Rasmus Kala, Karl Erich Kaljuvere, Markus Kont, Rasmus Laidvee, Robert Laidvee, Rasmus Lode, Aleksander Ojamets, Markus Valkna.
Poolkaitsjad: Kenert Anniste, Kristo Enn, Johannes Theodor Kollist, Nevil Krimm, Johann Kõre, Gregor Lehtmets, Joonas Luts, Oskar Mägi, Oscar Ollik, Janar Toomet, Sander Tovstik.
Ründajad: Mihkel Jürimäe, Ken-Marten Tammeveski.
Hooajaeelsed mängud:
21.01. FC Tallinn (EL) - Viimsi JK 1:2 (Valkna, Ollik)
29.01. JK Tabasalu (EL) - Viimsi JK 0:3 (Toomet, Tovstik, Krimm)
04.02. Viimsi JK - JK Tallinna Kalev (PL) 1:1 (Ollik)
11.02. Viljandi JK Tulevik (ELB) - Viimsi JK 0:1 (Luts)
19.02. Paide Linnameeskond U21 (EL) - Viimsi JK 0:2 (Kala, Vaks)
PL - Premium liiga; EL - Esiliiga; ELB - Esiliiga B; võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta