Eesti meeste jalgpallikoondis on kahe (raske) võidu kaugusel EM-finaalturniirist, kuhu jõudmiseks tuleb 21. märtsil saada Varssavis jagu Poolast ja seejärel viis päeva hiljem võõrsil kas Walesist või Soomest. Kui meeskond peaks sihile jõudma, tagab Eesti jalgpall endale siinse spordiajaloo konkurentsitult suurima auhinnaraha*.
Euroopa jalgpalliliit (UEFA) avalikustas 2024. aasta EM-i auhinnarahad eelmise aasta detsembris. Kokku jagatakse 24 osaleja vahel ära 331 miljonit eurot, mis jaguneb järgnevalt:
- osavõtupreemia 9,25 miljonit (kokku jaotatakse sel moel 222 miljonit)
- alagrupiturniiril saavutatud võit 1 miljon ja viik 0,5 miljonit (36 miljonit)
- 1/8-finaali jõudmine 1,5 miljonit (24 miljonit)
- 1/4-finaali jõudmine 2,5 miljonit (10 miljonit)
- poolfinaali jõudmine 4 miljonit (16 miljonit)
- finaali kaotaja 5 miljonit
- Euroopa meister 8 miljonit
Kui Euroopa meistriks tulev koondis võidab kõik kolm alagrupikohtumist, on tema auhinnarahaks 28,25 miljonit eurot. Näiteks alagrupis ühe võidu ja kaks kaotust saav, ent 1/8-finaali jõudev, aga seal kaotav riik teeniks aga 9,25 + 1 + 1,5 = 11,75 miljonit eurot.
Igatahes on selge, et kui Eesti meeskond jõuaks EM-ile, tagataks sellega Eesti spordi kontekstis rekordiline auhinnaraha, sest miinumumsumma, mis alaliidule laekuks, oleks 9,25 miljonit eurot. Praegune tippmark peaks kuuluma FC Florale, kes teenis 2021. aastal Konverentsiliigas 3,6 miljonit eurot (2,8 miljonit osaluspreemia + 0,8 miljonit tulemuspreemia).
Preemia makstakse välja alaliidule, mitte mängijatele
Auhinnaraha ei kuulu EM-finaalturniiril mängivale meeskonnale, vaid võistkonna sinna läkitanud jalgpalliliidule, kelle asi on otsustada, kas ja milline osa sellest summast ka mängijatele jagada. Euroopa jalgpalliriikide (Soccernet.ee andmetel ka Eesti) tavapraktikas lepitakse see protsent kokku juba enne valikturniiri algust.
Näiteks Prantsusmaa jalgpalliliit eraldas spordipäevalehe L'Equipe teatel nii 2016. aasta EM-il finaali jõudnud kui ka 2018 maailmameistriks tulnud meeskonnale 30% alaliidule vastavalt UEFA-lt ja FIFA-lt laekunud preemiast. Samas suurusjärgus oli ka Soome koondislastele eraldatud preemia 2021. aasta EM-ile jõudmise eest (alaliidu teenitud 10,25 miljonist maksti meeskonnale umbes 3 miljonit).
- Sõelmäng | Thomas Häberli: võidusurve lasub Poolal. Meil pole vaja üle mõelda, vaid tuleb minna võitu püüdma!
- Sõelmäng | Anier ja Jürgens muidugi, aga kes veel, kes kindlasti mitte ja kes on jokker?
Koondisejalgpallis kehtinud reeglile, et rahaline preemia kuulub alaliidule, kes siis edasi otsustab, tehti erand 2023. aasta naiste MM-finaalturniiriga, mille eel teatas selle korraldaja FIFA miinimumsummad, mis alaliitudel tuli auhinnarahadest koondisesse kuulunud mängijatele eraldada.
Selle sammu eesmärk oli kaitsta mängijaid lohakate ja/või ahnete alaliitude eest olukorras, kus MM-ilt teenitav auhinnaraha oli jalgpallurite jaoks sageli elumuutva tähtsusega (meeste jalgpallis, kus tippmängijate palgad oluliselt kõrgemad, see pigem nii ei ole).
FIFA pani paika, et naiste MM-il alagrupiturniiri järel välja langevate koondiste auhinnaraha on 2,25 miljonit dollarit, millest 690 000 (23 mängijat x 30 000 dollarit) tuli maksta otse mängijatele ja 1 560 000 jäi alaliidu käsutusse. Tõsi, hiljem nentis FIFA president Gianni Infantino, et tegu on kõigest soovitusega ja nad ei kontrolli, kas alaliidud neist ka kinni peavad.
- Sõelmäng | Wengeri piredus ja Mourinho tõredus tekitasid võistluse, mida Klopp põlgab, aga Eesti naudib
- Sõelmäng | Karl Jakob Hein: olen Eesti asjas hingega sees ja patrioot, koondis läheb mulle sügavalt korda
- Sõelmäng | Miks teeb Eesti erandi ja loobub mängu-eelsest trennist võistluspaigas?
Meeste finaalturniiridel on mängijate preemiad olnud vahel tuliseks teemaks Aafrika koondiste puhul, sest paraku on selle maailmajao alaliidud sageli kas korrumpeetunud või saamatud. 2006. aasta MM-finaalturniiril keeldus Togo meeskond enne preemiate tasumist asumast pardale, et lennata järgmisele mängule. Mängijad leebusid FIFA ametnike lubaduste peale, kaks kuud pärast MM-i määras FIFA Togo alaliidule juhtunu tõttu trahvi.
Kui Aafrikas on finaalturniiridega teenitavad summad meeskonnaliikmete jaoks üliolulised, siis Euroopa tippriikides mitte. Näiteks 2018 kirjutas Inglismaa meedia, et sealsed koondislased on alates 2007. aastast koondise esindamisega seotud tasud (2000 naela per mängija per mäng) annetanud toonaste juhtmängijate David Beckhami, Gary Neville'i, Steven Gerrardi, John Terry, Frank Lampardi ja teiste asutatud heategevusfondi, mis on tänu sellele jaganud abi 5 miljoni naela ulatuses.
Poola pööras viimati raha pärast tülli
Keskmistes ja väiksemates jalgpalliriikides, kelle mängijatest enamik ei teeni tippliigades palka, mille kõrval finaalturniiriboonus tillukeseks jääks, need summad reeglina heategevuseks ei liigu, vaid on suure saavutuseni jõudnud mängijatele lisateenistuseks koduklubist laekuva palga kõrval.
Eesti sõelmänguvastase Poolaga 2022. aasta MM-i eel ja ajal juhtunu on õpetlik näide sellest, miks tasub asjad selgelt paika panna. Nimelt andus Poola toonane peaminister Mateusz Morawiecki meeskonda Katari suunas teele läkitades lubaduse: kui esinete edukalt ehk pääsete alagrupist edasi, siis saab meeskond 50 miljonit zlotti ehk 11 miljonit eurot preemiat.
See oli suur viga kahel põhjusel. Esiteks andis Morawiecki lubaduse nii, et avalikkus sellest ei teadnud. Teiseks pöörasid Poola meeskonna mängijad tülli, et kuidas võimalik preemiaraha omavahel õiglaselt ära jagada – kas kõigi meeste vahel võrdselt või võtta arvesse ka panust ehk mänguminuteid MM-finaalturniiril.
Mõned kuud pärast MM-i andis varuväravavaht Lukasz Skorupski intervjuu, kus rääkis vastupidist. Itaalia kõrgliigaklubi Bologna puurivahi sõnul oli preemiaraha jagamine tekitanud MM-il Poola mängijate vahel palju vaidlusi ja paksu verd.
Seebiooper jätkus septembris, kui Lewandowski nimetas Skorupski juttu valeks, mille peale viimane vigastusele viidates koondisekutsest loobus. Pinged tõusid ja 11 miljoni euro küsimus polnud Poolas novembri kuu seisuga endiselt meelest läinud. Suur raha võib tekitada suuri pingeid.
* - Auhinnaraha tähendab, et tegu on võistluse korraldaja poolt sportlasele või võistkonnale või klubile või alaliidule saavutuse eest makstud preemiaga. Töölepingusse kirja pandud tasud ja preemiad pole auhinnaraha, vaid palk.
* * *
"Sõelmäng" on Eesti meeste A-koondise praegusi, endisi ja tulevisi tegemisi puudutav Ott Järvela artiklite seeria, millega Soccernet.ee juhatab sisse 21. märtsil Varssavis toimuva Poola - Eesti sõelmängu, mille võitjat ootab viis päeva hiljem Walesi või Soome vastu finaal, mille võitja tagab koha EM-finaalturniiril, kus D-alagrupis minnakse vastamisi Hollandi, Austria ja Prantsusmaaga.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta