Jalgpallistatistika põhines kunagi nurga- ja pealelöökide loendamisel, mille põhjal tehti järeldusi, kas võistkonna esitus oli piisavalt tegus ja/või täpne. Need pole pahad mõõdikud ka praegugi, vaid näitavad sageli ära, kelle päralt oli mänguline ülekaal.

Aga tehnoloogiline areng võimaldab jalgpallikohtumist üha täpsemalt reaalajas analüüsida ja numbritega kirjeldada. Meistrite liiga kohtumise ajal kuuluvad statistilisse niiöelda põhipaketti ka (täpsete) söötude arv, sööduprotsent ja võistkonna poolt läbitud kilometraaž. Nagu näha, saab tehnoloogia loendamisega väga eeskujulikult hakkama.

• Stat-rakurss | Messit pisendav ja pilkav küsimus on vastamiseks lihtne, aga samas asjakohane
• Stat-rakurss | 20-aastane kaotusseis pesapallile väheneb ainult siis, kui jalgpall usaldab data-treeneritele vastutust ja võimu

Aga üha enam sekkub jalgpalli analüütika ja statistika, mis ei loenda, vaid hindab. Neist parameetritest kuulsaim on mõne aasta eest areenile saabunud ja väga menukaks muutunud xG ehk expected goals (eeldatav väravat hulk arvestades tekitatud võimaluste kvaliteeti).

xG hindab pealelööke, mille arv jääb ühes mängus umbes 25 kanti. Aga olemas on ka söötude adressaadini jõudmise tõenäosust hindav xG. Sööte antakse ühes jalgpallimängus aga natuke alla tuhande, mis pole aga tehnoloogia jaoks probleem. Programmid ja logaritmid selle info korjamiseks ja reaalajas analüüsimiseks (sealhulgas varasema andmestikuga võrdlemiseks) on olemas ja neid kasutatakse. Statistikat tuleb juurde uksest ja aknast.

2010ndate tippjalgpalli üheks juhtivaks trendiks oli toitumine. Näiteks kui Jürgen Klopp asus juhendama Liverpooli, tõusis üheks teistmoodi lähenemise kaubamärgiks Müncheni Bayernist üle meelitatud kokk-toitumisspetsialist Mona Nemmer. Praeguseks sellest enam nii palju ei räägita, sest põhjalikkus selles valdkonnas on muutunud normiks.

2020ndate trendiks paistab olevat analüütika, sest just seal nähakse võimalust saavutada rivaalide ees (ajutine) konkurentsieelis. Tippjalgpall panustab sinna valdkonda kõvasti ressurssi, ent esialgu on tegemist üpriski huupi sobramisega, sest nagu eelmises Stat-rakurss loos märgiti, on jalgpall selles asjas alles lapsekingades – pesapallist 20 aastat maas.

Andmetest üksi ei piisa

Analüütikasse investeerimine ja statistika olemasolu üksi siiski midagi ära ei tee. "Sa võid olla maailma kõige helgem pea, aga kui sa ise ei suuda oma mõtteid sportlastele selgeks tõlkida, pole neist midagi kasu," sõnas StatsBombi konverentsil esinenud NHL-i jäähokiklubi Seattle Krakeni eetri-analüütik Alisa Lukin.

"Jäähoki on täpselt nagu jalgpall. Välja arvatud uisud, jää, mängukepid ja mängijate arv väljakul. Aga tegelikult ongi jäähoki nagu jalgpall, sest matemaatilises plaanis otsime vastuseid samadele küsimustele. Kui ennist öeldi, et jalgpall on analüütika kasutamise osas pesapallist 20 aastat maas, siis jäähoki on selles omakorda jalgpallist 20 aastat maas," teatas Lukin sissejuhatuseks.

Miks ameeriklanna siis jalgpallistatistika ja -analüütika konverentsile esinema kutsuti? Sest Lukini aktuaalne tööülesanne on väga sarnane tippjalgpalli omale. Nimelt soovitakse leida lahendused, kuidas mängijad, treenerid, skaudid ja ka fännid hakkaksid statistikast saadavat tagasisidet hindama, analüüsima ja ära kasutama, et muuta arusaam spordialast põhjalikumaks ja rikkalikumaks.

Lukin on jalgpalliga sarnasel positsioonil, sest Kraken on NHL-i värskeim klubi, mis alustas liigas mängimist 2021. aasta sügisel. Seattle'i eelmine professionaalne jäähokimeeskond oli pillid kotti pannud 1975. aastal ehk tegevust alustati 46-aastase katkestusseisu tingimustes. Seattle'is oli väga vähe teadlikku jäähokipublikut, vaid pealtvaatajaid tuli hakata harima.

Lukini tööülesandeks on Krakeni kanalite kaudu klubi fännkonna jäähokiteadlikkuse tõstmine ja seeläbi konksu otsas hoidmine, sest maailm toimib teatavasti nii, et mida enam inimene mingi asja kohta teab, seda enam see teda huvitab.

Lukin kutsutigi StatsBombi konverentsile, et teha numbrinohikutele puust ja punaseks, kuidas nad peavad statistikat pakendama ja müüma, et sel oleks mõju ja jalgpallianalüütika kui valdkond hoogu juurde saaks. Kõik on nõus, et Erling Haaland on superründaja. Mida põnevamalt suudab analüütika Haalandi fenomeni kirjeldada, seda tähtsamaks see analüütika muutub.

"Andmetest üksi ei piisa. Andmed äratab ellu huvitav lugu," rõhutas Lukin. "Kuna analüütika-osakonnas on koos nii targad inimesed, kes tõesti teavad väga palju, tahetakse ka sellest kõigest rääkida. Efektiivne kommunikatsioon keskendub korraga aga ainult ühe teema või kontseptsiooni selgitamisele ja edastamisele.

Lugu kokku pannes või vahetult enne eetrisse minekut korrutan ma endale alatasa valjult "Mis on selle jutu iva?", et mul püsiks meeles: keskenduda ainult ühele teemale. Tõsi, sellega kaudselt seotud teemad tuleb usaldusväärsuse säilitamiseks ära märkida, aga keskenduda tohib ainult põhiteemale.

Näiteks räägime täna ainult mängija X võimekusest litter väravasse toimetada. Jutuks ei tule see, kuidas ta litri omanikuks sai ega ka muud seotud teemad. Need on küll olulised, aga täna keskendume ainult tema võimekusele litri väravasse toimetamisel," selgitas Lukin oma lähenemist Krakeni publiku jäähokiteadlikkuse tõstmisel.

Numbrinohikute töö vajab tõlkimist

Kui publiku harimise eesmärk on kommertslik, sest nii püsivad nad võistkonna konksu otsas, siis analüütikaga saab sõbraks teha ka sportlike otsuste tegijad ehk treenerid, skaudid ja mänedžerid. Kaks väga erinevat sihtgruppi, aga tee nende hinge, mõistusse ja südamesse kulgeb samamoodi. Läbi mängijate.

Lukin on Krakeni organisatsioonis eelkõige ajakirjanduslik-turunduslikus rollis, aga näeb end ka tõlgina, kes aitab analüütikat omasemaks tehes areneda tervel organisatsioonil, mis on väga selgelt data-usku. Näiteks viitab sellele fakt, et Krakeni analüütika-boss Alexandra Mandrycky edutati 2022. aastal peamänedžeri (see on USA profispordis klubi tegevjuht, kes vastutab ja otsustab) assistendiks, mis oli NHL-i kontekstis novaatorlik samm, sest sellest valdkonnast sellele ametipostile varem enamasti ei jõutud.

"Jalgpallis on olukord võib-olla veidi teistsugune, aga igatahes jäähokis ei räägi mängijad pealevisete ja -löökide xG-st. Aga kui ma küsin, miks talle konkreetne pealelöök meeldis, kõlab näiteks vastus: see oli tippkvaliteediga väravavõimalus. Siit nokin ma välja sõna "kvaliteet" ja hakkan selle kaudu mängijale naha alla pugema.

Tõstatan selle temaga tehtavates intervjuudes ning poogin sinna juurde siis analüütika-osakonnast saadud sisendi. Säärane kompott tekitab omakorda huvi nii publikus kui ka treenerites," selgitas Lukin ja rõhutas universaalseid nõuandeid kõikvõimalike analüütiliste aspektide tutvustamisel:

• Visualiseeri, sest üks pilt räägib tõesti rohkem kui 1000 sõna.
• Kontrolli kõik faktid mitu korda üle, sest iga eksimus hävitab usaldusväärsust.
• Kihte tuleb lisada ühekaupa, et need kinnistuksid ja kohale jõuaksid.

* * *

Tolle viimase paikapidavuse ilmekaks näitlikustajaks on ETV jalgpallistuudiote agenda arenemine ajas.

1. 1990ndatel räägiti ettevaatlikult asetustest ja loodeti (ilmselt naiivselt), et telepubliku enamus teab, mida libero-roll endast täpselt kujutab.
2. 2000ndatel saabus jalgpallistuudiosse Aavo Sarap, kes hakkas selgitama ja tutvustama erinevatel positsioonidel tegutsevate jalgpallurite ülesandeid. Sobivalt tõusis samal ajal A-koondise põhikoosseisu Aleksandr Dmitrijev, kes sisustas konkreetsete tegevustega termini "kaitsev poolkaitsja". Nii hakati nägema laiemat pilti.
3. 2010ndatel muutus jalgpallistuudio üha nüansirohkemaks. Videoklippide kaudu süüviti üksikutesse olukordadesse ja prooviti neid tükkideks lahti võtta. Lisandus ajalooline perspektiiv, üha enam räägiti jalgpallikultuurist, mis mõlemad aitasid tõsta publiku üldist teadlikkust.
4. 2020ndatel jõudis pärale digitaalne taktikalaud, mis tähendas, et 2021. aasta EM ja 2022. aasta MM paistsid telekast välja nagu välismaa. 2022. aasta MM-finaalturniir oli ilmselt Eesti teleajaloo parim spordiproduktsioon. Aga selle teostamine poleks olnud võimalik ega mõeldav ilma eelnevate sammudeta. Kihte lisades jõuti olukorrani, kus säärase asja jaoks olid olemas nii valmisolek kui ka nõudlus.

Kui jalgpallianalüütika soovib kanda kinnitada ja saada oluliseks tegijaks – ning on ilmselge, et nad soovivad – peavad nad kasutama analoogset taktikat ehk jagama infot kannatlikult ja jupikaupa. Numbrilasuga publikule kaela sadades jäädakse võõraks.

Muuseas, see kehtib tegelikult igasuguse jalgpallitarkuse kohta. Ainult endale arusaadavates kõrgustes teoretiseerides ja targutades ei jõua sõnumid ei mängijate ega publikuni, vaid tunduvad sonimisena.

Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela külastas oktoobri alguses Londonis, Wembley staadionil jalgpallistatistika ja -analüütikaga tegeleva agentuuri Statsbomb aasta-konverentsil. See on nähtu ja kuuldu põhjal valminud artikli-seeria kolmas lugu.