Taani jalgpallikoondis on väike, aga samas ka suur. Nad ei kuulu kindlasti peamiste soosikute ringi, ent endise Euroopa meistrina on nad ikkagi tituleeritud meeskond. Ning näidanud kahel järjestikusel finaalturniiril, et loll on see, kes Taaniga ei arvesta. Dünamiiti tuleb vastastel käsitleda ülima ettevaatlikkusega!

• Kas Prantsusmaa suudab mullust saavutust korrata või tabab neid kurikuulus needus?
• Taani ihkab kripeldused ära kratsida. Mehed on õppinud ja dünamiit valmis!
• Dramaatiliselt Katari jõudnud Tuneesia pakatab enesekindlusest ja panustab meeskondlikkusele

Taani eelmised kaks finaalturniiril olid mõlemad sportlikult edukad, ent ei tekitanud siirast rahulolu, sest mõlemal puhul jäi õhku üles ebameeldiv kripeldus. Jalgpalli kõige kulunumat küsimust "mis oleks olnud, kui?" on taanlased saanud eelmistel aastatel endale koondise tegemisi meenutades esitada sageli. Kaks napikat ei unune niisama.

2018. aasta MM-il alistas Taani esmalt 1:0 Peruu ja tegi siis 1:1 viigi Austraaliaga. Viimases alagrupimängus veeretati Prantsusmaaga välja 0:0 viik, mis tagas mõlemale edasipääsu. Vastaseks 1/8-finaalis sai Horvaatia, kelle vastu asuti juba 1. minutil Mathias Jörgenseni väravast juhtima. Tõsi, Mario Mandzukic viigistas kolm minutit hiljem.

Lisaajal tõrjus Kasper Schmeichel mõned minutid enne lõpuvilet Luka Modrici penalti ja hoidis Taanit mängus. 11 meetri karistuslöökide seerias eksisid aga Christian Eriksen, Lasse Schöne ja Nicolai Jörgensen. Horvaatia võitis 3:2 ja pääses veerandfinaali, kus alistati penaltiseerias Venemaa. Oleme ausad, taanlastel oli üpris lihtne ette kujutada oma teed poolfinaali, kus oleks olnud võimalik rammu katsuda Inglismaaga.

See võimalus avanes Taanil kolm aastat hiljem ehk mullusel EM-finaalturniiril. Taani avamäng Soomega katkestati Erikseni tõsise terviserikke tõttu, aga jätkati pärast seda, kui keset mängu infarkti saanud ja väljakule varisenud poolkaitsja süda oli elektrišoki abil tööle saadud ja mängija haiglasse toimetatud. Taani kaotas Soomele 0:1 ja järgmises mängus Belgiale 1:2.

Ometi suutsid nad alagrupis teise koha saavutada, sest viimases voorus purustati kodusel Parkeni staadionil 4:1 Venemaa. Tekkinud surnud ringis olid parimad näitajad just Taanil ning samuti kolm punkti kogunud Soome ja Venemaa jäid 1/8-finaalidest eemale.

Sõelmängudel nägi sama Taanit, mis oli üle rullinud Venemaast. Hakatuseks tümitati 4:0 Walesi ja veerandfinaalis alistati 2:1 Tšehhi. Jõudis kätte poolfinaal Inglismaaga, mängupaigaks Wembley staadion. Mikkel Krogh Damsgaard viis Taani 30. minutil juhtima, aga enne avapoolaja lõppu inglased viigistasid.

Tihe ja tasavägine mäng läks lisaajale, mille esimese poolaja lõpus määras Hollandi kohtunik Danny Makkelie Inglismaa kasuks penalti. Otsus polnud tehniliselt võttes vale ja VAR ei sekkunud, aga erines väga selgelt kogu EM-i kehtinud joonest – kergeid penalteid ei määrata. Schmeichel tõrjus Harry Kane’i penalti, aga tagasipõrkunud palli lõi ründaja sihile. Inglismaa võitis 2:1.

The goal that sent the #ThreeLions through to the #EURO2020 final – #OnThisDay last year.

🙌 @HKane pic.twitter.com/w4Mr1apW4U — England (@England) July 7, 2022

Taani oli kohtumise järel väga pettunud. Nii kaotuses eneses, aga väga selgelt ka Makkelie otsuses. "See oli penalti, mis poleks pidanud olema penalti. Oleme pettunud, väga pettunud. Üks asi on kaotus, mida ikka ette tuleb. Aga just sel moel kaotada tähendab meeletut pettumust, sest kutid võitlesid kõvasti," sõnas Taani peatreener Kasper Hjulmand pärast mängu.

Taani meeskond ületas EM-i käigus Erikseni tabanud õnnetuse näole erakordsed, ennekuulmatud ja ettekujuteldamatud raskused, leidis end mänguliselt ja oli väga lähedal finaalikohale, aga langes konkurentsist väheveenva penaltiga, mis tekitas pahameelt kõigis Euroopa ja maailma jalgpalliromantikutes. Taani võit ja finaalikoht olnuks ju tohutult lummav lugu.

Too lugu jäi taanlastele mullu Wembley’l kirjutamata, aga teise järjestikuse südika finaalturniiriga tõestas väikeriik, et igaüks peab nendega arvestama. Jah, Taani on küll tituleeritud väikeriik, sest võitsid 1992. aastal EM-tiitli. Aga autasu üksi ei taga staatust. Näiteks endine Euroopa meister Kreeka ju hetkel säärast aurat ei oma.

Taani on aga tõusnud samasse klassi näiteks Horvaatia ja Uruguaiga. Tegu on jalgpalli väikeriigiga, kellel on ette näidata tugev koolkond ning mängijate valik, kus asjad ei sõltu ühest-kahest võtmemängijast. Just see viimane on finaalturniiride kontekstist väga oluline. Taani meeskonnal jagub sügavust ja Hjulmandil valikuid.

Seda kõike tõestavad ka tulemused valikturniiridel ja Rahvuste liigas. 2018, 2021 ja 2022 finaalturniiridele kvalifitseerumise käigus pidas Taani 30 kohtumist, millest võitis 20, viigistas seitse ja kaotas kõigest kolm.

Tänavuses Rahvuste liigas saavutati A-divisjoni alagrupis teine koht. Võidust jäädi ilma, sest eelviimases voorus jäädi võõrsil alla Horvaatiale. Aga samas alistati valitsev maailmameister Prantsusmaa nii kodus kui ka võõrsil. See pole üldse paha teadmine, mille pealt MM-ile vastu minna!

Meeskonna staar - Christian Eriksen

Pärast 2021. aasta 12. juunil Parkeni staadionil juhtunud on Christian Eriksen elu lõpuni staar. Soovimatul põhjusel, aga ikkagi staar, sest iga kord, kui Eriksen jalgpalliplatsil viibib, tuleb meelde ime, et ta on endiselt elus.

Eriksen liitus talvel Brentfordiga ning kui Norwich City kaitsja Brandon Williams temaga ühes mängus kokku põrkas ja valmistus vastasega pragama hakkama, nägi ta äkitselt, et vastaseks on Eriksen. Pragamise asemel Williams kallistas vastast. "Ta on ju Eriksen! Kuidas ma saaks temaga kuri olla?!" põhjendas Williams hiljem.

Suvel Brentfordist Manchester Unitedisse siirdunud Eriksen on seal kord põhikoosseisus ja kord mitte, aga Taani koondise keskväljal olulises rollis. MMi üks olulisemaid staare on ta aga muudel põhjustel. Tema naasmine jalgpalliväljakule oli erakordne sündmus. Kataris naaseb Eriksen finaalturniirile, millega tõestab, et inimene suudab suure tahte korral üle olla väga karmidest saatusehoopidest.

Silm peale – Andreas Skov Olsen

23 koondisemänguga 8 väravat löönud ründaja liitus talvel Belgia klubiga Club Brügge, kellega tuli mõned kuud hiljem meistriks ja mis oli tänavuse Meistrite liiga alagrupiturniiri suurim üllataja. Brügge kindel põhimees Skov Olsen on löönud tänavu Belgia kõrgliigas kuus väravat ja Meistrite liigas tegi skoori korra.

Kui eelmises koduklubis Bolognas oli Skov Olsenil raskusi 3-5-2 asetuses oma tugevuste maksma panemisega, siis Club Brügges ja Taani meeskonnas kasutatav 4-3-3 sobib klassikalisele kaasaegsele ääreründajale valatult. Vasakujalgne Skov Olsen tegutseb enamasti paremal äärel ja armastab kiiruse abil sisse lõigata ning pealelööki otsida.

MM-valiksarjas lõi Skov Olsen 10 mänguga viis väravat ja tänavuses Rahvuste liigas lisas kaks tabamust. Kui mullusel EM-il jäi ta roll pisteliseks (kaks sekkumist vahetusest), siis tänavusel MM-il tõotab temast kujuneda Taani üks võtmemängijaid.

Suurim mure – Kasper Schmeichel

11 aastat Leicester City väravat edukalt valvanud, klubiga 2016 Inglismaa meistritiitli ja 2021 karikasarja võitnud legendaarse Peter Schmeicheli poeg siirdus suvel Prantsusmaa kõrgliigaklubisse Nice, kellega sõlmis kolme-aastase lepingu. Allkirjatint polnud veel jõudnud kuivada, kui hakkasid levima jutud ja teated, et asjad Rivieral ei suju.

36-aastane Schmeichel olla saabunud treeninglaagrisse selges ülekaalus ning tema nõudmised pidavat rikkuma meeskonna harmooniat. Peatreener Lucien Favre sooviks enda esiväravavahilt näha proaktiivsemat mängustiili, aga Leicesteri madala bloki taga mängima harjunud Schmeicheli manuelneuerlikud instinktid seda ei soosi.

Kuigi paaril puhul jättis Favre taanlase ka pingile, on Schmeichel enamikus Ligue 1 kohtumistest Nice’i väravat kaitsnud. Meeskonnal aga hästi ei lähe ja nullimänge on taanlase arvel vaid paar tükki. Koondises on Schmeicheli positsioon kindel. Ta seisis väravasuul kõigis kuues Rahvuste liiga kohtumises. Aga MM-ile tuleb ta eelmiste finaalturniiridega võrreldes oluliselt segasema klubiolukorra pealt. Samas on väravavahi tippsooritus Taani jaoks edu saavutamiseks vältimatu eeldus.

Peatreener – Kasper Hjulmand

Taanil ei ole kombeks peatreenereid sageli vahetada. Hjulmand on sel aastatuhandel alles kolmas ametihoidja. 2000-2015 kestnud Morten Olseni ametiajale järgnesid viis Age Hareide tüüri all veedetud aastat. 2020. aasta keskel võttis töö üle Hjulmand, kelle käe all on Rahvuste liiga A-divisjonis saavutatud mõlemal puhul oma alagrupis teine koht, jõutud EM-il poolfinaali ning läbitud edukalt MM-valikturniir.

"Minu üks suuremaid inspireerijaid Johan Cruyff ütles, et hirmu tundes jalgpalli mängida ei saa. See ei tähenda, et varem juhtunut peaks eirama, aga mängijal ei ole võimalik väljakul oma parimaid omadusi näidata, kui ta kardab. Seega tahan, et mängijad tunneksid end väljakul vabalt," on Hjulmand kirjeldanud oma treenerifilosoofiat.

Enne Taani koondise juhendamist oli 50-aastane peatreener kaks korda edukalt ametis Nordsjaellandis (2011-14, 2016-19). 2014. aastal palkas Bundesliga klubi Mainz ta Thomas Tucheli järeltulijaks, aga see tööots läks taanlasel üpris kiiresti vussi – ta vallandati kõigest 24 mängu järel.

Ott Järvela: Valikturniiri üheksa võiduga alustanud ja seega ülikindlalt MM-ile jõudnud Taani on must hobune, kes pole enam üldse must. Taanlaste üllatusvõime ei üllata kedagi. Aga nende suur edu (loe: vähemalt poolfinaali jõudmine) oleks ikkagi väike, ent meeldiv üllatus. Võtmetähtsuse võib omandada alagrupiturniiri teise vooru kohtumine Prantsusmaaga, sest kui C-alagrupi võidab soosik Argentina, on Taanil vaja nende 1/8-finaalis vältimiseks enda alagrupis esikoht saavutada.

Prantsusmaast on Taani tänavu juba kaks korda jagu saanud. Kui seda seeriat õnnestub pikendada, võib see olla tugev vundament vägagi kaunile MM-ile. Kas Taani võib ka põruda ja alagrupist mitte edasi saada? Jah, muidugi. Kui avamängus Tuneeisale kaotataks, oleks kõik kohe päris pahasti. Aga see oleks oluliselt suurem üllatus kui võit Prantsusmaa üle.

T, 22. novembril kell 15.00 vs Tuneesia (Al-Rayyan)
L, 26. novembril kell 18.00 vs Prantsusmaa (Doha)
K, 30. novembril kell 17.00 vs Austraalia (Al-Wakrah)

Väravavahid: Kasper Schmeichel (Nice), Oliver Christensen (Berliini Hertha), Frederik Rönnow (Berliini Union).

Kaitsjad: Daniel Wass (Bröndby), Rasmus Kristensen (Leeds United), Jens Stryger Larsen (Trabzonspor), Joakim Maehle (Atalanta), Andreas Christensen (Barcelona), Simon Kjaer (AC Milan), Joachim Andersen (Crystal Palace), Victor Nelsson (Galatasaray), Alexander Bah (Benfica).

Poolkaitsjad: Pierre-Emile Höjbjerg (Tottenham), Thomas Delaney (Sevilla), Christian Eriksen (Manchester United), Mathias Jensen (Brentford), Christian Nörgaard (Brentford).

Ründajad: Mikkel Damsgaard (Brentford), Andreas Skov Olsen (Club Brugge), Jesper Lindström (Frankfurdi Eintracht), Martin Braithwaite (Silkeborg), Kasper Dolberg (Sevilla), Jonas Wind (Wolfsburg), Andreas Cornelius (FC Kopenhagen), Yussuf Poulsen (RB Leipzig), Robert Skov (Hoffenheim).

* Esimesed 21 mängijat nimetas Kasper Hjulmand MM-koondisesse 7. novembril, ülejäänud viis nime andis teada järgnenud nädala jooksul. "Viimaste kohtade nimel võitlevad 10-12 mängijat," sõnas Hjulmand esialgu. Valituteks osutusid Rönnow, Bah, Nörgaard, Poulsen ja Skov.